Pariisi autonäitus tähistas tänavu oma 124. aastapäeva ning kuna biennaalil paarituarvulist aastanumbrit tulemas pole, kvalifitseerub see kenasti lausa juubeliks. Tunnuslauseks oli seekord „Revolution Is On“ ja turundusmaterjalide erksavärviline kujundus esindas “optimismi tuult koos uue nägemusega autost”.
1898. aastal korraldati Pariisis esmakordselt rahvusvaheline auto-, jalgratta- ja spordinäitus. Tänavu Pariisis toimunu oli selle sündmuse otsene järeltulija, nii pikaealisuse kui külastatavuse poolest maailma suurim, kuid samas ka üks viimaseid autonäitusi, mis praegu veel eksisteerib.
Esimese päeva avas Renault’ Grupi juht Luca de Meo. Kogu üritus toimus kolmes suures hallis, millest kaks olid sõiduautode ja kolmas muude transpordilahenduste päralt. Arusaadavalt paiknes kesksel kohal, otse sissepääsu juures Renault’ ekspositsioon.
Renault Grupp (koos Daciaga, Nissan ja Mitsubishi näitusel ei osalenud) kasutas oma koduõuele saabunud suursündmust loomulikult kõigi rohkem või vähem värskemate toodete esitlemiseks. Kokku sai neid väidetavalt kuus, ehkki päris õigeks esmaesitluseks kvalifitseerus neist vaid üks.
Tõsiseimaks uudiseks oli kontseptauto Renault 4, millest on oodata uudset B-segmendi linnamaasturit. Ja kuigi näituseeksponaat jättis ülimalt maastikusuutliku mulje (mine või kohe Pariis-Dakar rallile!), siis müügisaalidesse on oodata sellest hoopis tsiviliseeritumat versiooni. Tehnilise poole pealt on aga tegu pea 90% ulatuses tootmisküpse autoga, mis peaks seeriatootmisse jõudma juba järgmisel aastal.
Ka teine B-segmendi uudismudel, Renault 5, on juba peaaegu tootmisküps. Selle tänavatele jõudmiseni minevat siiski pisut rohkem aega ning pigem saame seda liikluses näha alles 2024 aastal – kuid samamoodi ilma suuremate muudatusteta.
Täiendavalt näitas Renault oma arusaama tänapäevasest matka-hipibussist, mil saksa konkurendiga küll väga palju ühist pole. Lisaks oli väljas täiselektriline versioon Renault Kangoo kaubikust, kuid kahtlemata olulisim uudismudel oli küll siin-seal juba nähtud Austral.
Valenzias valmistatav uus C-segmendi linnamaastur vahetab Renault mudeligammas välja korraga kaks eelkäijat – Kadjari ja Koleose. Olles lähisugulane uue Nissan Qashqaiga, on Australi näol tegu esimesega kolmest samale platvormile ehitatavast sõidukist. Missugused saavad olema kaks järgmist, firma veel avaldada ei soovinud.
Lisaks demonstreeriti Renault Grupi Alpine kaubamärgi all uuendatud kerget, veelgi võimsamat ja sportlikumat versiooni mudelist A110 R ning ideeautot Alpenglow. Mobilize kaubamärk tõi aga avalikkuse ette luksusautoks pürgiva sedaani Limo ning kahekohalise linnaauto.
Renault ekspositsiooni vastas ja Alpine kõrval oli Dacia toonud välja kogu oma mudelivaliku ning ideeautona täiselektrilise maastikusõiduki Manifesto. Viimane ei ole küll mõeldud kunagi vooluliinile jõudma, vaid pigem kujutab endast kõigi disaini- ja tehnoloogiavaldkonna ideede kogumit valatuna plasti ja metalli. Küll aga näitab see ära, keda Dacia tulevikus üha rohkem püüda soovib.
Teistest Dacia uudistest oli tutvumiseks välja pandud uus hübriidjõuallikas, mis leiab koos automaatkastiga endale koha kõigepealt Joggeri ning seejärel ka teiste mudelite kapoti all. Tehnilises plaanis innovatsiooni muidugi pole, sest tegu on sisuliselt sama mootoriga, mida leiab mitmete Renault’ mudelite kapoti alt.
Lõviosa kogu näitusealast võtsid enda alla aga Hiina autotootjad. Suurim elektrisõidukite valmistaja BYD Company oli välja toonud kompaktse täiselektrilise krossoveri Atto 3, Euroopa mõistes suure linnamaasturi Tang ja sedaani Han. Proovisõit viimasega andis kinnitust, et hiinlased on Euroopasse sisenemist tõsiselt võtmas ning mütsiga lööma ei tulda.
Teine Hiina suur autotootja Great Wall Motor Company näitas oma soodsasse hinnaklassi kuuluvat särtsukat Funky Cat ning ideeautosid Wey ja Ora kaubamärgi all. Peaaegu tootmisküps kontseptauto Ora Next Cat oli ilmselt kogu näituse suurim sensatsioon, hõlmates endas Mercedese, Bugatti ja Porsche disainielemente tavatus kombinatsioonis, kuid Euroopa turule sellisena jõudmine on pisut kaheldav.
Prantsusmaa pealinnas toimuval autonäitusel oleks eeldanud kõigi kodumaiste suurtootjate osavõttu, kuid Stellantise hiidkontsern otsustas teha tavatu lükke ning jättis Citroëni ukse taha. Küll aga oli kohal viimasest välja kasvanud noobelmark DS, kes näitas täiesti uue põlvkonna väiksemat krossoverit DS3, näovärskenduse läbinud suuremat sorti linnamaasturit DS7 (Prantsusmaa presidendi ametiauto!) ning pisut kohendatud sedaani DS9.
Stellantise kahtlemata suurimaks ja oodatuimaks uudiseks oli Pariisis aga Peugeot 408 kupeemaasturi avalikustamine. Esmamulje oli oodatust tavalisem, kui harjumatult suur kogus musta plastikut välja arvata, tehniline pool aga on kontsernist juba tuttav. Jeep esitles aga oma väikest täiselektrilist maasturit Avenger.
Mercedes-Benz näitusel ei osalenudki, kuid tutvustas samal nädalal Pariisis hoopis Musée Rodini aedades uut EQE SUV linnamaasturit. Välja oli toodud firma kõik täiselektrilised mudelid, mida on nüüdseks kokku kaheksa. Eriliseks tegi ürituse see, et kohe sealsamas avalikustati sellest ka AMG-versioon.
Küll oli näitusel kohal saksa elektriautode ja kestlike liikuvuslahenduste tootja Next.e.GO, esitledes väikest (mõistagi täiselektrilist) linnasõidukit e.wave X. Väikesed kaheukselised linnaautod olid seekordse autonäituse üks märksõnu – neid oli väga palju ning kel seda mudelivalikus veel polnud, lubas kindlasti sinna lähemal ajal lisada.
Ka vesinikku kütusena tarbivad autod olid esindatud, neist kahtlemata uhkeim ja kauneim prantslaste Hopium Machina, mis oli veel sedavõrd prototüübi staatuses, et sissegi istuda ei lubatud. Küll aga oli mitmeid kaubikuid vesinikkütuse peale ehitatud ning väljas oli ka Pariisi takso Toyota Mirai.
Lisaks kohalikele uudistele oli maailma jaoks üks Pariisis enim oodatud sõidukeid kindlasti keskmist mõõtu linnamaastur Fisker Ocean, mis läheb vooluliinile juba novembris. Näitusele veeretati mudeli kõige kallim versioon (hind Saksamaal ca 70 000€) Ocean Extreme ning sellest oodatakse konkurenti ennekõike uue aja autotootjaile nagu Rivian ja Lucid.
Näituse sleeper või must hobune oli aga Vietnami autotootja Vinfast. Kohale oli veeretatud lausa neli mudelit Vinfast 5, 6, 7 ja 8. Indeksi loogika on lihtne – mida suurem number, seda suurem auto ning loomulikult on need kõik täiselektrilised linnamaasturid. Kaks suuremat on juba tootmises (ning jõuavad lähiajal ka Euroopasse), kaks väiksemat aga veel prototüübi staatuses. Sisemus on ilmselgelt inspireeritud Teslast, aga koostekvaliteet jättis ka näituseeksponaatidel soovida – arenguruumi veel on.
Seda, kas 2024. aastal saame uuesti Pariisis maailma suurimat päriselus toimuvat autonäitust väisata, me veel ei tea, sest otsuse langetamiseks vajavad prantslased aega – ning enne, kui tänavuse suursündmuse kõik tulud ja kulud on kokku löödud, pole miskit kindel. Kuid hoiame neile pöialt, sest suur päris-, mitte virtuaalmaailmas toimuv autonäitus on asi, mida mitte millegagi päriselt asendada ei saa.
Fotod: Indrek Jakobson, Ora, Renault
