Teadusvõistlus Rakett69 alustas äsja oma seitsmendat hooaega. Eelmisel nädalal selgusid 15 õnnelikku põhivõistlusele pääsenud noort. Peaauhinna, 10 000 eurose stipendiumi saab võita vaid üks. Finišisirgele jõudmiseks on vaja lisaks teadmistele mängu panna ka käelised oskused. Abiks on tööriistakoolitus, kus võistlejad õpivad haamrit ja akutrelli õigesti käes hoidma.
Alates 2011. aastast ETV eetris vaatajaid paeluv telesaade Rakett69 on kahtlemata Eesti võimsaim teadushuviliste noorte huvi toetav võistlusmäng. Läbi seitsme hooaja on Rakett69 pardale püüelnud ühtekokku tuhatkond noort, kellest enamus suudaks mängleva kergusega loodusteaduste olümpiaadil vastased alistada.
Paraku ei piisa teadusvõistlusel osalemiseks üksnes heast peast ja miljonist faktiteadmisest, vaja läheb oskust, panna oma tark pea koos kuldsete kätega tööle. Televaataja näebki sarja kuueteistkümnes episoodis andekaid, osavaid, nutikaid teadustalente, kelle väljakukkumine saatest tundub alati nii mõttetult ebaõiglasena.
Selle nimel, et publik oma lemmikutele kaasa elada saaks ning nende talenti imetleda võiks, käib kaadri taga tõsine töö. Uurisime saate produtsendilt Kaspar Kaljaselt ja teadustoimetuse tööriistakoolituse initsiaatorilt Kaarel Siimutilt (kes muuseas ise ka Rakett 69 kadalipu edukalt läbi teinud), kuidas faktipurust fagott või kaarsild kokku keevitada?
“Seitsmenda hooaja kahepäevasele avavõistlusele pääses meeldiva üllatusena noori koguni kolmest Eesti kutsekoolist,” räägib produtsent Kaspar Kaljas. “See tähendab, et meie eesmärk, populariseerida laiemalt loodusteadusi ning tõestada, et üksnes faktid ei loe Rakett69s midagi, kannab vilja.”
Kaspar lisab, et Raketis pole vahet, kust koolist keegi on tulnud. “Kui sul pea töötab, huvi on ja käed jaksavad haamrit hoida, siis sobid sa Rakett69 saatesse võistlema,” rõõmustab Kaljas ning lisab muigvelsui: “Ma ütleksin isegi, et eelis on nendel noortel, kellel pea ja käed koostööd teevad. Üksnes olümpiaadil medaleid võites makaronisilda ikka valmis ei ehita, peab teadma, et kõik ehitised toetuvad kolmnurksele alusele kindlamalt kui susserdatud sirgele.”
TÖÖRIISTAKOOLITUS KUI TOIMETULEKUTOETUS
Rakett69 produtsent Kaspar Kaljas teab, mida räägib, sest harvad pole need juhused, kui võtteplatsil tuleb saadete vaheajal ise midagi ehitada või putitada. Koos Kaspariga on teadustoimetuse liikmetel (neid on rohkem kui 40) tulnud kõik ülesanded ise läbi proovida ning pakkuda mõnikord välja ka utoopilisena näivaid lahendusi, et ära aimata, kus närvitsevate võistlejate aju trikke võiks teha.
“See on suur töö, tihtipeale on nii, et võistlejad võivad õhtul magama minna, aga meie jääme toimetusega veel konstrueerima, mõnikord kella viieni hommikul, mõnikord võtte alguseni. On olnud ka selliseid öid,” meenutab Kaspar.
“Ja kui siis järgmisel päeval puhkeb keegi nutma kui peab paberil muna praadima või kaotab pea kui on vaja konstrueerida paadile imelihtne küünlamootor, siis teeb meele kurvaks küll. Sellepärast olemegi otsustanud, et anname võistlejatele varakult kätte põhioskused nende tööriistade osas, mida ülesannete lahendamisel vaja võib minna.”
Tööriistakoolitust on saanud nüüdseks kaks Rakett69 lendu. Kaspar Kaljase sõnul oli tegususe tõhususe kasvu näha peaaegu kohe: kuuendal hooajal sujus noortel haamri ja saega koostöö märksa kiiremini ning tulemus oli tublim.
Seitsmendal hooajal tuli saatetiimile omakorda appi Makita, andes noorte teadusentusiastide käsutusse profitööriistad: “Suur rõõm, suur rõõm, et võime nüüd võistlejate kohta öelda “õppind mehed, head riistad,”” rullib produtsent keele põske.
LEEDTULEDEGA LINNUMAJA, TEE JÄRELE VÕI OSTA ÄRA!
Kaarel Siimut, Rakett69 viienda hooaja superfinalist juhib nüüd teadustoimetuse toimekamat osa ning tööriistakoolituse läbiviimist: “Esmakordselt tegime koolituse kohustuslikuks kuuenda hooaja võistlejatele. Võib öelda, et tegemist on pigem värskelt algatatud traditsiooniga, mis aga saate jätkudes hooaja lahutamatuks osaks jääb.”
Koolitusel osalevad kõik avasaatest 15 parima hulka pääsenud võistlejad ning selle käigus antakse neile põhiteadmised ja oskused, et kasutada tööriistu, mida Rakett69 ülesannetes vaja võib minna.
Kogemus näitab, et mitte sugugi kõik noored ei ole kokku puutunud näiteks akutrelli ja selle erinevate otsikutega. Mõistatamist on jätkunud läbi aegade ka kuumaliimipüstoli, käsisae ja tinutuskolvi juures.
Tööriistakoolitusel saavad tulevased teadustähed kogemuse, kuidas häid riistu kasutada ning lisaks omandavad põhilised töövõtted nagu joonise lugemine, vastavate materjalide õigesse mõõtu saagimine jne.
Sel aastal otsustas teadustoimetus võistlejate paremaks ettevalmistamiseks ehitada nendega koos linnumaja, millele harjutamise mõttes pandi külge ka pisike leedtuluke. Linde see tuli päris kindlasti ei eruta, aga võistlejad said harjutada lihtsa vooluringi koostamist ja tinutuskolbi kasutamist.
ÄKKI TEEKS LIHTSAMAD (MITTEKÄELISED) ÜLESANDED?
Milleks üldse tööriistakoolitust vaja on? Esiteks, et osata riistu ohutult kasutada. Oluline on ka tööriistade heaperemehelik käsitsemine. Koolituse käigus võetaksegi läbi ohutusnõuded, mida iga tööriista juures jälgima peaks.
Tööriistade heaperemehelik käsitsemine on oluline seepärast, et ka järgmine punt raketlasi saaks kasutada samu puure, kruviotsikuid, akutrelle ja jootekolbe.
Koolitus loob ühtlasi võimaluse, suurendada oma šansse võistlemisel: mõne tööriista puudulik kasutamisoskus ei piira edaspidi heade ideede elluviimist ning pusserdamise asemel on võimalik töötempot tõsta.
“Saate ajal võib juhtuda kõike. Näiteks võib üks tiim kaotada mõne sekundiga seepärast, et esimene kruvi, mis lauajuppi lasti, läks mööda või seepärast, et tiimi ehitatud sõiduk laguneb kriitilisel hetkel lihtsalt koost,” räägib Kaarel.
Kaarel räägib, et ta võttis tänavuse võistlejate koolitamise enda peale, sest on teadustoimetuses paar aastat aktiivselt tegev ja peab kasutama tihti ka käelisi oskusi. Seda, et need tal head on, tõestab fakt, et ta jõudis viiendal hooajal superfinaali, olles enne seda korduvalt tiimi juhendanud “peedist pesumasina” tegemisel.
“Mul on käelisi oskusi piisavalt, produtsent usaldas ja sain selle võimaluse juhendada. Tänavuste võistlejate kohta ütleksin, et üldpilt oli oodatust palju positiivsem, kuna mitte keegi ei jäänud linnumaja ehitamisel otseselt hätta.”
Kaarel lisab, et oma paremate oskustega hiilgasid just kutsekoolide õpilased. Võib öelda, et eelvoorus oli lausa rekordiline kutseõppurite saak: Luua Metsanduskoolist üks, Pärnumaa Kutsehariduskeskusest üks ja Tartu Kutsehariduskeskusest lausa kuus (kuus!!!) kandidaati! Ja nagu teame, osa neist pääsesidki põhivõistlusele!
‘Kutsekoolide õpilaste käelised oskused on teatud vallas muidugi paremad kui teistel, kuid sellest ei teki minu arvates kääre võistlejate võimekuses. Pean kiitma ka tüdrukuid, kes said hästi hakkama isegi kardetud käsisaega ning toosipuuriga (augusaega). Ja ma olen päris kindel, et kõik võistlejad said erinevate tööriistade kasutamise osas palju uusi teadmisi juurde,” võtab Kaarel koolituse kokku.
Kahjuks ei tehta seitsmenda hooaja võistlejate näputööst ühtegi väljanäitust, mõni linnumajake on tõenäoliselt veel alles Ahhaa Teaduskeskuse keldris. Kui lähete Ahhaasse, siis uurige, kus need tulede ja viledega šedöövrid on?
Rakett69 teadustoimetusel pole plaaniski ülesandeid nuhvlise üle kolida. Kaarel leiab, et tulevastele inseneridele ja loodusteadlastele on käelised oskused vajalikud, et oma häid ideid ise kiiresti realiseerida ja lõpuni arendada.
“Tänapäeval liigutakse üha enam spetsialiseerumise suunas, kuid sellega koos muutub multifunktsionaalsus minu silmis järjest hinnalisemaks. Lihtne näide: inimene, kes mõtleb välja uue asja ning suudab selle ka ise valmis ehitada ja müüki lasta, teenib ise kogu kasumi. Inimene, kellel on ainult hea mõte, mille ta maha müüb, saab vaid osa kasumist. Käelised oskused pole vajalikud vaid loodusteadlastele või inseneridele. Nendest on palju kasu igale inimesele, eriti tänapäeval.”
[dropcap]ACCELERISTA KOMM [/dropcap]Kuldsed sõnad, kuldsed sõnad, Kaarel! Ja kuldsed käed nagunii. Ja selle nimel, et korrakski Rakett69 telgitagustesse pääseda, oleksime meie siin valmis vabatahtlikult tööriistakoolituse läbima, kasvõi kaksteist korda! Jõudu ja jaksu raketlastele, nii võistlejatele kui tegijatele!
* Noorte teadusvõistlus Rakett69 on ETV eetris igal reedel, kell 20:30 ning täismahus vaadatav Delfi Noorte Hääle lehelt alates laupäeva keskpäevast. Sealt leiab ka hulgaliselt lisamaterjali võistlejate edenemisest.
Vaata saate kodulehte ja täismahus saadet igal laupäeval Delfis. Loe hooaja alguse kohta siit.
Vaata, kuidas Rakett69 teadustoimetaja Juhan Koppel ülesannete lahendused “puust ja punaseks” ette näitab.
VAATA, KUIDAS KAAREL RAKETT69 SAATES TEADUSTEATRIT TEGI
Noorte teadusvõistlust Rakett69 toodab sõltumatu produktsioonifirma Vesilind OÜ. Saadet rahastavad Euroopa Regionaalfond SA Eesti Teadusagentuuri TeaMe+ tegevuste raames ning Eesti Rahvusringhääling. Rakett69 meediapartner on Delfi.
Rakett69 teadustoimetuses töötab läbi hooaja rohkem kui poolsada inimest. Nende seas on terve rida Rakett69 saate finaliste ja võitjaid: Kaarel Siimut, Janeli Õun, Frida Laigu, Karl Reinkubjas, Kaarel Türkson jt.
Kuus aastat on teadustoimetuses mõtelnud ja ehitanud Karol Mõisavald ja Markus Otsus, kes küll ise saates osalenud pole, aga on jäänud meeskonna raudvaraks. Teadustoimetust juhivad MSc Aigar Vaigu ja Rakett69 I hooaja võitja Juhan Koppel.
Lisaks põhisaatele leiab Delfist saate eel “õrritaja” ning pärast saadet intervjuu saatest väljalangejaga, samuti ridamisi intervjuusid ja erilugusid. Vimeos jätkab Juhan Koppel saates nähtud ülesannete lahendamist, kutsume seda isekeskis “Puust ja punaseks” sarjaks. Neid lisamaterjale kasutavad paljud koolid õppetöös.
Üks põnev fakt veel: kui lähete Tartusse, Teaduskeskuse Ahhaa “Teeme kino!” – näitusele, vaadake sealseid eksponaate uue pilguga – osa neist ajaloolistest kraanadest ja kaameratest leidis kasutamist Rakett69 stuudiosaadete salvestusetel.
Pildid ja meedia: Rakett69, Marko Usler, Kaarel Siimut. Tekst: Ylle Rajasaar
https://www.accelerista.com/veok/lennuk/toomas-uibo-igast-raketlasest-voib-saada-piloot-igast-piloodist-raketlast-ei-saa/
