Chicago autonäitusel esitletud 2017. aasta Kia Niro “hübriidlinnamaastur” tähistab Lõuna-Korea autotootja ambitsioonikat sisenemist hübriidide turule. Tootja püüab kaks kärbest ühe hoobiga: krossoverite turg on üks kiiremini kasvavaid ning hübriidajamid üha konkurentsivõimelisemad.
Kui hübriidid on tavapäraselt olnud luukpärad – nagu Honda Insight, Toyota Prius, isegi pistikhübriid Chevrolet Volt -, ei ole KIA sõnul ühtegi sellist tehtud sellisena nagu on uus Niro – linnamaasturina.
Veelgi enam, Kia lubab, et pärast tavapärase hübriidi lansseerimist selle aasta jooksul on hiljem tulekul ka Niro pistikhübriid.
Arvestades, et samuti täna lansseritud raskem ja suurem Kia Optima pistikuhübriid on üle 40 kilomeetri küündiva elektrilise sõiduulatusega oma klassi tippude lähedal, viib see väiksema Niro tulevase pistikuhübriidi versiooni osas huvitavate spekulatsioonideni.
Suurem osa esitlusest keskendus Niro erinevustele tavapärastest hübriididest. Ettevõte keskendus sõidumõnule ja “normaalsele” olekule, vastandudes mõnedele hübriidile stereotüüpilistele, eristuvatele omadustele nii visuaalselt kui rooli taga. Niro pakkuvat kiiret reaktsiooni ja madalat, sportlikku teelpüsivust oma kategooria kohta.
Kia sihib keskmist kütusekulu umbes 4,7 l sajale, mis on krossoveri omadustega autole üsna julge number. Siiski ei ole Niro ka veel täielikult krossover. Kia ei ole välja öelnud, kas autole pakutakse ka külmades (osa)riikides nõutud nelikvedu. Võib siiski loota, et elektroonilist AWD autole siiski tulevikus pakutakse, täpsemalt tõenäoliselt Kia Soulil põhineval Trail’ster ideeautolt pärinevat.
[huge_it_gallery id=”73″]
See AWD-süsteem kasutas tagasillal elektrimootorit lisaks esisilda vedavale hübriidajamile. Selle lisakaal suurendaks küll planeeritud keskmist kütusekulu, kuid turu nõudmisel Kia selle tõenäoliselt ka lisab.
Niro jõuallikaks on 103-hobujõuline otsesissepritsega 1,6-liitrine neljasilindriline mootor, mis kasutab ultraefektiivset Atkinsoni tsüklit koos Kia enda kuuekäigulise kahe siduriga käigukastiga. Nendega koos tegutseb 32-kilovatine elektrimootor, mis teatud tingimustel suudab autot iseseisvaltki edasi viia. Kia väitel on kombineeritud võimsus umbes 108 kw ja 264 Nm. 1,6-kilovatt-tunnine liitiumioonaku paikneb tagaistme all ning lisaks auto toitmisele säilitab pidurdusenergiat, mis muidu raisku läheks.
Niro kuju ei ole nii pikk ja kandiline kui populaarsel Kia Soulil. Neid eristavad disainijooned eraldavad ka tavapärast universaali ja linnamaasturit. Niro esiosa, mida ilmestab tüüpiline Kia esivõre, kvalifitseerub siledaks krossoveriks, ja kaardub sujuvalt ümarateks nurkadeks.
Disainis on krossoveriks olekut veelgi rõhutatud – suuremad rattakoopad, kaetud küljekarbid, katusereelingud ja tagumine põhjakaitse. Kia sõnul on Niro “tugev ja enesekindel” välimus tavapäraste hübriidide puhul ebatavaline. Tõepoolest, väljast ei reeda miski, et pinna all võiks peidus olla alternatiivne jõuallikas.
Vaatamata linnamaasturi kujule on Kia väitel pingsa aerodünaamilise töö tulemusena õhutakistustegur kõigest 0,29, mis on igasuguse linnamaasturi või krossoveri kohta hea tulemus.
[dropcap]ACCELERISTA KOMM [/dropcap]Hübriid, mis ei näe välja nagu hübriid… kõlab hästi, sest kindlasti paljude inimeste jaoks on selliste autode puhul futuristlik välimus pigem miinuseks kui plussiks. Samas jääb natuke arusaamatuks, mida mõeldakse selle all, et ühtegi krossover-linnamaasturit veel hübriidina tehtud pole? Esimeste näidetena tulevad pähe meiegi poolt sõidetud Lexus NX ja Toyota RAV4, siis luksushübriidlinnamaastur (oi, kui hea sõna) Lexus RX.
Allikas: Green Car Reports, fotod: Kia
