Nissani disainerid otsustasid natuke lõbutseda ja luua bobisõidu traditsioone eirates maailma esimese seitsmekelgu. Inspiratsiooni voolujoonelise sportkelgu kujustamisel saadi Nissani X-Trail maasturist. Seitsmekohalise bobikelgu esimene sõit toimus täna, 1. veebruaril Austrias, Innsbrucki ajaloolisel olümpiarajal. Accelerista on Innsbruckis kohal ja toob toimuvast lugejateni värskeid uudiseid.
X-Trail bobikelgu ehitamisel on võetud eeskujuks nelikveolise mahuka maasturi Nissan X-Trail disain. Koostöös bobisõidu asjatundjatega on Nissani insenerid traditsioonilise neljabobi ümber kujundanud seitsmekohaliseks kelguks, mis suudab saavutada tippkiiruseks 100 km/h ja raskuskiirenduseks 4,5 G*.
https://www.youtube.com/watch?v=-tL2RLeYGEI
[dropcap]7-KOHALINE BOBIKELK[/dropcap] Seitsmekohalisel X-Trail bobikelgul on eripärane esiosa, esituled ja seitse istekohta. Sõitjad saavad nautida 360kraadist linnulennulist vaadet kõigele, mis nende ümber toimub – täpselt sama võimalust pakub ju ka Nissan X-Traili täisvaatemonitor. Sarnasusi on veelgi, ehkki juhtimiskontrolli puhul võiks öelda, et X-Trail maastur (ja nelikvedu üldisemalt) on võtnud snitti bobikelgust: samamoodi nagu bobikelgu puhul, aitab X-Traili tipptasemel ALL MODE 4×4-i süsteem juhil säilitada auto üle kontrolli ka lumistes ja jäistes oludes.
Kelgule olümpiavääriliste aerodünaamiliste omaduste andmiseks otsustas disainikeskuse Nissan Design Europe (NDE) disainiosakonna juht Darryl Scriven kutsuda appi bobikelkude valmistamise spetsialisti Diego Menardi ja spordiasjatundja Ian Richardsoni. Töö uudse kelguga algas 2015. aasta septembris. Richardson ja Menardi, kes jagavad oma kogemusi olümpiamängude sõiduradade ja kelkude vallas võitjameeskondadega kõikjal maailmas, on sellel alal tegutsenud kokku rohkem kui poolsada aastat.
[dropcap]DISAINER RÄÄGIB[/dropcap] „Tahtsime anda sportlastele võimaluse, saada osa Nissani krossoverite segmendi seikluslikust vaimust ning seda just olümpiaalade hulka kuuluva bobisõidu vahendusel. Kelgusõit pakub teravaid elamusi ja suurt põnevust nii osalejatele kui pealtvaatajatele,” kõneleb Darryl Scriven. “Nissan Design Europe’i tiim ammutas X-Trail bobikelgu kujundamisel inspiratsiooni X-Trail maasturi kujust ja omadustest. Kelgu valmistas käsitööna Diego Menardi oma Cortinas asuvas töökojas. Sündis kelk, mille juures loojad on kasutatud Nissani krossover-mudelitest juba tuttavaid värskeid ideid ja tehnoloogiaid.”
https://www.youtube.com/watch?v=_ZuFXx8OmKI
[dropcap]KELK NAGU AUTO [/dropcap]Seitsmekelgu väljatöötamise protsess on sarnane auto loomisele: kõik algas ideest, mis vormus paberil skitsideks, edasi tulid insenerijoonised ja CAD raalprojekteerimine Kelgu kereosa pikendas Diego Menardi sedavõrd, et sinna mahuks istuma seitse sõitjat. Seitsmekohalise bobikelgu kujustus ja elemendid jäljendavad oma inspiratsiooniallikat, X-Trail maasturit: ninaosa kujundamisel on võetud eeskuju X-Traili V-kujulisest mootorivõrest ning kapotikaane eripärastest vormidest ja joontest. Tulemuseks on üsna ulmelise väljanägemisega sportsõiduk, mille jooni omakorda tahaks kohata tänaval, neljarattalistel sõidukitel.
NISSAN X-TRAIL JA X-TRAIL BOBIKELK VÕRDLUSES
X-TRAIL Tekna 1,6 dCi 4 × 4 |
versus |
X-Trail Bobsleigh | ||
Omadus | Väärtus | Omadus | Väärtus | |
Kohti | Seitse | Kohti | Seitse | |
Kõrgus | 1710 mm | Kõrgus | 850 mm | |
Pikkus | 4640 mm | Pikkus | 4200 mm | |
Täismass | 2160 kg | Täismass | 895 kg | |
Tühimass | 1580 kg | Tühimass | 310 kg | |
Mootor | 1,6 dCi | Mootor | Puudub | |
Kiirendus 0–100 km/h | 11 sekundit | Kiirendus 0–100 km/h | 30 sekundit | |
Tippkiirus | 186 km/h | Tippkiirus | 105 km/h | |
Võimsus | 130 hj | Võimsus | 621 hj (463 KW) | |
[huge_it_gallery id=”57″]
[dropcap]AJALUGU[/dropcap] Bobisõidu juured ulatuvad 19. sajandi viimasesse kümnendisse, mil šveitslased ühendasid omavahel kaks kelgupõhja ja lisasid tüürimehhanismi – nii sündis bobi eelkäija toboggan. Kelku täiendati raamistikuga, et see oleks jõukatele turistidele ohutum. 1897. aastal asutati St. Moritzis, Šveitsis maailma esimene bobisõiduklubi.
1950. aastateks oli selge, et bobisõidus on otsustav tähtsus stardil, ning bobisõiduga hakkasid muude alade asemel tegelema sportlased, kes paistsid silma suure plahvatusliku jõuga. 1952. aastal kehtestati meeskonna ja kelgu kogukaalu ülempiir ning sellega lõppes raskekaallastest bobisõitjate ajastu ja esikohale tõusis taas sportlik mõõduvõtmine.
Oma nime on bobisõit saanud ingliskeelsest sõnast “edasi-tagasi õõtsuma”. Ehki esimestel võidusõitudel kasutati puust kelkusid, võeti nende asemel peagi kasutusele terasest kelgud, mida hakati kutsuma bobideks selle järgi, kuidas meeskonnaliikmed stardis end suurema hoo andmiseks ette- ja tahapoole õõtsutasid (bobbing). Tänapäeval treenivad maailma parimad bobisõidumeeskonnad terve aasta ning võistlevad üldjuhul tehisjääga radadel ja kõrgtehnoloogilistel kelkudel, mis on valmistatud klaaskiust ja kergest ent tugevast metallisulamist.
Alates 1924. aasta taliolümpiamängudest on bobisõit täisvereline olümpia võistlusala. Esimestel taliolümpiamängudel, mis toimusid Chamonix’s 1924. aastal, võisteldi neljabobil. 1932. aastal lisandus Lake Placidis taliolümpiaalade hulka ka bobisõit kahekelgul ning just nendes kategooriates võisteldakse sel spordialal tänapäevani. Naised võistlesid bobisõidus esimest korda 2002. aastal ja seda kahekelgul.
[dropcap]RASKUSKIIRENDUS[/dropcap] Maapinnal asuvatele liikumatutele esemetele mõjub raskuskiirendus 1 g või rohkem. See on tingitud takistusest, mis avaldab mõju maapinda ülespoole suruvale jõule (selle suurus on võrdne kiirendusega 1 g) ning mis on võrdne raskusjõuga ja mõjub sellele vastupidises suunas.
[dropcap]ACCELERISTA KOMM[/dropcap] Meie murdmaasuusatajad vajaksid praegu hädasti mõne autotootja abi libisevate suuskade disainimisel, praegu tundub küll, et kui tüübid suusad kaenlasse võtaksid, jõuaksid nad rahvusvahelistel võistlustel kiiremini edasi.
Bobisõit, olgem ausad, on rohkem meie lõunanaabrite teema, aga lahe sellegipoolest. Nüüd võiks tõesti teha visa versa ja teedele säärase seitsmekohalise auto ringi sõitma lasta. Tõsi, mootori võiks peale panna. Elektrimootori, see tuleb Nissanil eriti hästi välja.
Allikas: Nissan
http://www.accelerista.com/uudised/valisuudis/renault-nissan-esitleb-isesoitvaid-autosid-jargmise-nelja-aasta-jooksul/
http://www.accelerista.com/uudised/nissan-esitles-uut-ideeautot-ids-concept/