Mercedes-Benz on isesõitvatesse tehnoloogiatesse kõvasti investeerinud: äsja demonstreeris tootja edevat CityPilot-tehnoloogiaga Tulevikubussi, mis suudab iseseisvalt läbida ligi 20-kilomeetrise linnamarsruudi. Proovisõit tehti Amsterdamis.
Mercedese sõnul põhineb CityPilot-tehnoloogia veoautol Actros, mis kaks aastat tagasi oma Highway Pilotiga debüteeris. Sellest ajast alates on tehnoloogiat täiendavalt edasi arendatud, nii et seda saaks koos mitmete lisatud funktsioonidega kasutada linnaliini bussis.
Inseneritöö tulemuseks on buss, mis suudab tuvastada valgusfooride tulesid, fooridega suhelda ja reguleeritud ristmikke turvaliselt ületada. Lisaks suudab CityPilot ära tunda takistusi, sealhulgas jalakäijaid teel, iseseisvalt pidurdada, bussipeatusele läheneda ja läbida tunneleid.
Tulevikubussis on kõigest tosin kaamerat, mis jälgivad teed ja ümbrust, samal ajal kui lühi- ja pikamaaradarisüsteemid hoiavad silma peal eeloleval marsruudil. GPS-süsteemiga kombineeeritult suutis buss läbida umbes 20-kilomeetrise teekonna, kus tuli ette nii kitsaid pöördeid, tunneleid, mitmeid bussipeatusi ja isegi linnaliini bussi jaoks suuri kiirusi.
Tulevikubuss tegi oma esimese avaliku sõidu osal Euroopa pikimast bussimarsruudist Hollandis, mis ühendab Amsterdami Schipoli lennujaama Haarlemi linnaga. Mercedese Citaro bussi sugulase Tulevikubussi tippkiirus on ligi 70 km/h ja kogu teekonna vältel ei pidanud bussijuht kordagi gaasi- või piduripedaali kasutama, ja rooli pidi juht vastavalt seadusandlusele oma kätte võtma vaid siis, kui kohtuti teiste liiklejatega.
[dropcap]ACCELERISTA KOMM [/dropcap]On üsna märgilise tähendusega, et isesõitva bussi maailma esmaesitlus toimus justnimelt Amsterdamis, jalgrataste ja ühiselu paradiisis. Tasub siiski mõelda, mida toob isesõitev tehnoloogia ühistranspordi puhul endaga kaasa?
IT insenerid tahavad kohe teada, kuidas toimib Big Data ehk bussi suhtlemine infraga, milles ta liigub? Kas saame edaspidi paremini planeeritud linnaruumi, kus ühistransport suudab valida trajektoori, kus pole ummikuid ning peatuda seal, kus inimesed seda päriselt vajavad? Kas rakendub ka nn. bussijagamine – kui ühel liinil töö tehtud ja inimesed kohale veetud, siis sõidab buss liinile, kus parasjagu elu käib?
Juhita metrood saab juba aastaid kogeda meist mitte väga kaugel, Kopenhaagenis. Tõsi, seal liigub rong relssidel ega mõtle ise – sõidab, kuhu rööpad viivad. Autonoomne ja isemõtlev buss on metroost kraad kangem, aga tõenäoliselt ka kraad ohtlikum, kui näiteks isesõitev auto. No kui peaks juhtuma, et arvuti üles ütleb või üle mõtleb.
Holland on üks esimesi Euroopa riike, kus autonoomsete tehnoloogiatega seonduvaid õigusruumi muutusi tõsiselt võetakse ja seadusandlust vastavaks kohandatakse. Ootame põnevusega!
Allikas: Daimler-Benz
Oh sa sinine (leheroheline) sitikas! Selline näeb välja isesõitev vormel!
