Volvo oli septembri alguses maailma tähelepanu keskpunktis: uudiseid margi kohta on tulnud kui küllusesarvest. Ametlikult esitleti suurt täiselektrilist EX90, tõmmati kate kerge näovärskenduse saanud XC90-lt ning sellele järgnes Volvo Investor Day. Põnevust jagus.
Suurima uudispommi lõhkas kohe avaettekandel Volvo tegevjuht Jim Rowan. Tutvustades uusi XC90 ja EX90, mainis ta nagu muuseas moka otsast, et Volvo Cars loobub oma senisest eesmärgist toota alates 2030. aastast ainult täiselektrilisi autosid. Eesmärke, mida ümber vaadata, oli teisigi, kuid see läks kohe viraalseks.
Uus tähtaeg on 10 aastat hilisem ning lähima kümnendi jooksul on üle 90% Volvodest kas täiselektrilised või pistikhübriidid ning ainult kuni 10% poolhübriidid (Volvo statistikas ei ole viimased “elektrifitseeritud” autod). See muudatus tulenes Rowani sõnul nõudluse vähenemisest elektrisõidukite järgi ning avaliku laadimistaristu loomisega seotud väljakutsetest.
Kuid sellegipoolest moodustavad Volvo sõnutsi juba järgmisel aastal elektrifitseeritud autod kogumüügist üle poole, ehkki varasemalt lubati 2025. aastal toota pool sõidukitest täiselektrilistena. “Aga me usume täiesti kindlalt, et meie tulevik on elektriline”, ütles Jim Rowan.
Samas on tema sõnul selge, et “üleminek elektrifitseerimisele ei ole lineaarne ning kliendid ja turud liiguvad erineva kiirusega.” Volvo asejuhi Björn Annwalli sõnul ollakse juba praegu arvestanud Hiinas valmivale EX30-le kehtestatud Euroopa tariifide mõjuga täiel määral ning tema sõnul ollakse seda nõus kuni tootmise alguseni Belgias kasvõi kahjumiga müüma.
Kommenteerides Rowani väljaütlemist lisas Annwall aga, et maailm ei ole nii must-valge nagu ta esmapilgul paistab ning kui Euroopa Liit lubab alates 2035. aastast müüa ainult nullheitmega uusi sõidukeid, siis ei jää ka Volvo kõrvaltvaatajaks ega hoia kramplikult kinni 2040. aasta tähtajast, vaid kohandab oma tooteportfelli regulatsioonidega sobivaks. Ehk teisisõnu: on paindlik ja käib ajaga kaasas.
Kaks uut mudelit: EX90 ja XC90
Põhiväärtused, mille järgi Volvo oma lipulaevmaasturit aastate jooksul kujundas, on jäänud samaks. Kuid nüüdsest troonib valiku tipus üheaegselt kaks autot: juba vana hea tuttav XC90 ning selle kõrval uus täiselektriline EX90.
Kahest esitletust kvalifitseerub uudismudeliks pigem XC90, ehkki tegu on vaid näovärskendusega. Revolutsiooni pole tegema mindud (kas konservatiivsust hindav Volvo klient seda soovikski?) ja nii veereb ka uuendatud XC90 juba äraproovitud vana hea SPA1 (Scalable Product Architecture) platvormi peal.
Kuid keerulistel aegadel konkurentsis püsimiseks on muudatused hädavajalikud. Hetkel valmiv teise põlvkonna XC90 on osutunud oodatult populaarseks üle maailma, sh Eestis. Neid on praeguseks kaubaks läinud peaaegu miljon tükki ning tootmine jätkub.
Kõik see tähendab, et koos enimmüüdud XC60-ga on uus XC90 Volvo Cars’i (nii kutsutakse firmat praegu) jaoks kriitilise tähtsusega nii mahtude kui kasumi osas. EX90 seda rolli veel niipea täita ei suuda.
Värskendatud XC90 välisilmele on püütud anda rohkem sarnasust Volvo täiselektriliste mudelitega. Uus on esiosa kujustus ning loomulikult torkavad silma “Thori haamri” motiiviga esilaternad, mis on tuntud teisteltki Volvodelt. Ka tagatuled on uued ning näovärskenduse hea tava kohaselt on valikus ka uued värvid ja veljed.
Muudetud on nii armatuurlauda kui keskkonsooli, mugavamaks on tehtud nii topsihoidikute kui telefonilaadijate kasutamine ning loomulikult on peaaegu kõik materjalid taaskasutatud või vähemalt naturaalsed. Uus XC90 on saadaval viie-, kuid soovi korral ka seitsmekohalisena.
Samas on võimalik autot hoopis kuuekohaliseks seadistada, soovi korral saab aga istmeid täielikult maha klappida nii, et moodustub sile põrand, olgu siis magamiseks või suuremate kaupade veoks. Selles suurus- ja hinnaklassis järeleandmisi ei tehta.
Volvo omanikke kõnetab aga enim see, et uuendatud infolustisüsteemi kasutajaliides tuuakse tarkvaravärskendusena lisaks ka kõigile neile praegu ringi sõitvaile Volvodele, mis kasutavad uuemat Androidi operatsioonisüsteemi. See puudutab tervelt 2,5 miljonit autot alates 2021. mudeliaastast.
Kapoti all näovärskendusega suuri muudatusi ei toimunud. Saadaval on kolm juba hästi tuttavat jõuallikat: B5, B6 ja T8. Nagu ka Volkswagen, on Volvo otsustanud jätta vahele täishübriidide faasi (kuna poolhübriidid arenevad nii kiiresti, et lähenevad oma võimekuselt täishübriididele) ja pakubki kaht pool- ja üht laetavat hübriidi. Ilma hübriidsüsteemita autosid enam ei tule ja diiselmootorist pole mõtet isegi unistada.
Võimsaim on XC90 T8 eAWD pistikhübriid, mis suudab 18,8 kWh brutomahtuvusega aku toel kulgeda heitmevabalt kuni 70 km. Kõik versioonid on nelikveolised ja kasutavad kaheliitrist bensiinimootorit, nagu Volvol praegu kombeks.
Koostöö Nvidiaga ja megacasting
Võrreldes elektrifitseerimise tähtaja nihutamisega ei leidnud kaugeltki mitte nii suurt tähelepanu Volvo Carsi teade, et kasumlikkuse eesmärki tuuakse senise 8% juurest allapoole ning loobutakse senisest müügieesmärgist, mis oli 550–600 miljardit Rootsi krooni. Aktsiahinnale see info olulist mõju ei avaldanud.
Kärbete põhipõhjuseks on mõistagi maailma majanduse üldine ebakindlus, kuid Volvo viitas ka konkreetselt probleemidele, mis on seotud “ülemaailmse kaubanduse ja tariifidega”. Arusaadav – täiselektriline hittmudel EX30 valmib ju Hiinas ning USA ja Kanada turg on sellele sama hästi kui suletud.
Ka Euroopas ei ole pilt kaugeltki nii roosiline, kui võiks olla – nõudlus elektriautode järele on pärast ostutoetuste kärpimist aeglustunud, ent taskukohased mudelid pole veel turule jõudnud ning nende kvaliteedi kohta ei juleta midagi isegi mitte arvata. Seega ujub Volvo oma EX30-ga pigem vastuvoolu.
Et kõigi eesseisvate väljakutsetega paremini toime tulla, hakkab Volvo tulevikus kulude vähendamiseks ja ohutuse parandamiseks kasutama Nvidia kiipe ja megacasting‘ut. Nvidia Drive Orin kiibil olev süsteem aitab Volvol luua autodele paremaid turvasüsteeme ja täiustada kasutuses olevaid sõidukeid üle õhu saadetavate uuenduste kaudu.
Lisaks hakkab Volvo tulevikus kasutama megacasting‘ut, mis tähendab massiivsete presside kasutamist üksikute suurte alumiiniumist autoosade valmistamiseks. Selliste detailide kasutamine vähendab tootmiskulusid, kuna need asendavad paljusid üksikuid omavahel kokku keevitamist vajavaid detaile.
Megacasting võimaldab Volvol lisaks kulude kokkuhoiule oluliselt suurendada taaskasutatud alumiiniumi kasutamist ning seeläbi vähendada tootmise keskkonnamõju kogu oma tarneahelas. Selle teerajaja on olnud Tesla, kuid sama tehnoloogiat on kasutusele võtmas teisedki autotootjad, sh General Motors ja Nissan.
Kokkuvõtteks
Mitu päeva Volvo 90/90 raames tähendas hoopis enamat kui lihtsalt kahe uue mudeli tutvustamist, tegu oli ennekõike Volvo sooviga demonstreerida oma pühendumust luksuse ja jätkusuutlikkuse ühendamisele. Täiesti uus EX90 ja kergelt värskendatud XC90 annavad aimu Volvo tulevikust, kus erinevad tehnoloogilised lahendused võimestavad üksteist.
Kuigi tegu polnud maailmatasemel uudistega (üht on juba ammu näidatud ja teist õige vähe kohendatud), pääses Volvo läbi Jim Rowani kõne kohe globaalsesse automeediasse ning samas aitas tugevdada Volvo väärtuste kuvandit. Eestis jääb aga üle ainult oodata, millal esitletud autod meile kohale jõuavad.
Fotod: Indrek Jakobson
