Saksamaal tehtud uurimistöö tulemused on üllatavad: autojagamine ei lahenda keskkonnaprobleeme vaid pigem suurendab autostumist. Autoomanikud ei taha loobuda autost, seni ühistransporti eelistanud kasutavad aga heal meelel võimalust sõita kasvõi natukegi aega autoga.
Autojagamine ei vähenda heitgaase ega liiklusummikuid, sest hoopis ühistranspordikasutajad on hakanud eelistama jagatavaid sõidukeid. Eeskätt puudutab see noori. Saksamaal on see juba juhtunud, sama saatus ootab ees kõiki teisi riike, ka Eestit, kus renditeenused kasvatavad järjest populaarsust.
Saksamaal tehtud uurimistöö tulemused väidavad, et 76 protsenti DriveNow autojagamisrakenduse kasutajatest teeks olukorras, kus autojagamisteenust kasutada pole võimalik, oma sõidud kas ühistranspordiga, jalgrattaga või jalgsi. Ühiskasutuses autodest on Saksamaa linnades saanud mugavusteenus.
Berliini tehnikaülikooli professor Tilman Santariuse hinnagul on autode ühiskasutussüsteem nagu sõltuvusttekitav mõnuaine, millega muudetakse autoga sõitmine ja eriti BMW noortele ahvatlevaks. Praegusel kujul toimivad need süsteemid peamiselt ühistranspordi kahjuks.
Saksamaa autojagamisrakenduste kasutajad maksavad sõidu eest kilomeetrite või minutite alusel. Autosid on lihtne leida, sest nende jaoks on varutud rikkalikult parklakohti. Sealmail on tavaks võtta auto, sõita sellega lühikest maad, sageli vaid mõned minutid, ning jätta see järgmisesse parklasse.
Meie põhjanaabrite vastavaid ametkondi sakslaste uuringu tulemused ei üllata. Sealne Liiklus- ja kommunikatsiooniministeerium ja maanteeamet avaldasid aprillis uuringu autojagamise võimaluste kohta.
Trafi juhtivspetsialist Inkeri Parkkari kinnitas, et ka nende uuringu kohaselt autojagamisteenus hoopis soodustab autode kasutamist, selle asemel et autoliiklust vähendada. Saksamaa kohta tehtud uuring ei üllata sugugi.
Kui autod on moodsad, ühenduvad ja kergesti kättesaadavad, teenuse kasutamine on lihtne ja soodne, siis on igati loogiline, et täpselt nii lähebki.
Soomes ja ka Eestis on küll autojagamisteenus veel uus ja teenusepakkujaid vähevõitu. Siiski hoitakse põhjanaabrite juures juba nüüd olukorral silm peal ja ollakse vajadusel valmis meetmeid rakendama – näiteks kui ühistranspordi kasutamine autojagamise tõttu vähenema peaks.
Soomlased peavad tõenäoliseks ka seda, et eri riikide liikluskultuur võib olla piisavalt erinev. Näiteks usutakse, et elamuühistute poolt pakutavad ühiskasutussõidukid võivad siiski üldist autoliiklust vähendada.
Allikas: Trafi. Materjalide põhjal: Lena Murd
