Brüsseli plaan, keelata sisepõlemismootorid, saab kõvasti kriitikat. Arvustajad väidavad, et otsus on läbi mõtlemata ja kiirustades tehtud. Ühistranspordivõrgustik on vilets ja puudub laadimisvõrk e-autodele. Murekohtade lahendamiseks on aega vaid mõni aasta.
Euroopa Liidu pealinn Brüssel on võtnud sihiks puksida linnast kõik sisepõlemismootoritega autod välja: 2035. aastaks peaks linn fossiilkütusega sõidukitest vaba olema. Diiselmootoriga autod on plaanis keelata juba 2030. aastal.
Brüsseli linnavalitsuse otsus on juba saanud ohtralt kriitikat, sest pakutavad alternatiivid linnaelanikke ja selle arvukaid külastajaid ei rahulda.
Näiteks on Brüsselis vaid kaks metrooliini, mis ei ulatu kaugeltki sinna, kuhu oleks vaja. Kogu ühistransport on takerdunud vanadesse tõekspidamistesse ja üha kasvavatesse ummikutesse: liinivõrk on aegunud ning see ei soosi autostumise vähenemist, otse vastupidi.
Kolmandat metrooliini on kavandatud juba möödunud sajandi seitsmekümnendatest alates (40 aastat!). Nüüd on linnaisad jõudnud mõtteni, et varasemalt suletud raudteejaamad tuleks uuesti avada.
Osaliselt on autostumise põhjuseks Eestiga sarnane või isegi leebem maksupoliitika: Belgias on tööautod tabu, mida ei maksustata.
Nagu omal ajal Eestis, nii Belgias tänagi on tööandjaid, kes arvutavad töötaja palga sisse kaudselt ka tööauto kasutamise võimaluse. Just needsamad sõidukid Brüsseli peamisi tuiksooni ummistavadki.
Belgia auto- ja rattaliidu Febiac esindaja sõnul on sisepõlemismootoriga autode keelustamine läbi mõtlemata, sest asemele tulevad elektriautod ei aita kuidagi kaasa autostumise vähenemisele, ka kiirlaadimisvõrk puudub.
Kui sellega saaks veel kuidagi hakkama – uued e-autod võimaldavad linnasõite teha vaid öise laadimise toel, on ikkagi õhus küsimus, millise linnaplaneerimisega Brüsselis õieti tegeletakse? Või kes sellega tegeleb?
Ei Brüsselis ega Belgias tervikuna ole mõeldud ühtsele elektriautode kiirlaadimisvõrgule ja selleks ei ole mingit raha ette nähtud üheski eelarvekavas. Elektriautode ostutoetust või muud tuge Belgias ei pakuta.
Elektriautode kõrval pakutakse teiseks keskkonnasõbralikumaks alternatiiviks maagaasil töötavaid autosid, aga kuskilt ei paista, et keegi tahaks tegeleda gaasitanklate rajamisega.
Elektriautosid ostetakse toetusetagi
Belgias müüakse ühes kuus umbes 35 000 uut sõiduautot. Juhtivad brändid on Peugeot, Renault, VW ja Opel. Noobelmarkidest on esindatud kõik, alates BMW ja M-Bga, Maserati ja Rolls-Royce’iga jätkates.
Kuigi e-autode soetamisel toetust ei maksta, osteti näiteks tänavu septembris 545 Teslat. Kui sealne valitsus oma sammud õigeks seaks, võiks Belgiast saada päris eeskujulik elektriautomaa.
Või siis tuleks asja vaadata sootuks teise nurga alt: Brüssel on üpris jalakäija- ja ratturisõbralik linn ja kui sealt autod välja puksida, võiks elu hoopiski autovabalt ümber korraldada? Tõsi, selle plaani õnnestumiseks on vaja korralikku multimodaalset transpordilahendust, mis seoks kergliikluse ühistranspordiga. Elame-näeme.
Allikad: Lez Brussels, Febiac. Kaanepilt: Unsplash/Grace Kang
