2018. aastal tegi uute elektriautode müük uue rekordi, kasvades eri agentuuride andmetel ülemöödunud aastaga võrreldes 47%. Täiselektriliste autode osakaal kõikide müüdud sõiduautode seas on jätkuvalt väike, valikut on vähe ja ooteajad tavapärasest pikemad.
Täiselektriliste sõiduautode müük Euroopas püstitas uuringuagentuuri JATO andmetel möödunud aastal taas uue rekordi. Võrreldes 2017. aastaga oli kasv 47%, arvele võeti 195 200 uut elektrisõidukit.
Kuna elektrisõidukitena lähevad kirja kõik autod, millel on “saba taga”, võib Euroopa mulluste tulemuste üle lausa suurt rõõmu tunda: EV Volume statistika põhjal müüdi ühtekokku 408 000 “sabaga” autot, mida on täpselt kolmandiku ehk 33% rohkem kui 2017. aastal.
Kui üldiselt uute sõiduautode turg mullu kuigivõrd ei kasvanud, siis autoostjate eelistustest annab tunnistust just eelmainitud number – elektriajamitega autode segmenti valitses läbi aasta optimistlik kasvutrend.
Täiselektriliste sõiduautode müügikasvule aitasid kaasa laienenud mudelivalik ja tarbijate teadlikkuse kasv. Turule tuli kolm uut täiselektrilist mudelit.
Eelmine aasta oli esimene, mil ostjate huvi kaldus kaksikajamiga mudelitelt elektriautode poole. Üksiti on see seletatav asjaoluga, et uus WLTP meetod lõi suurel osal hübriidide tootjatelt jalad alt.
Nõutud heitmetaseme saavutamiseks tuleb pistikhübriidid üle vaadata, võtta kasutusele suuremad akupakid ja läbida uuesti homologeerimise protsess.
See võtab aega ning 2018. aasta neljandas kvartalis hakkaski PHEV-ide läbimüük nähtavalt langema ja EV-de osakaal tõusma.
Elektriautode poolel müük aga õitses. Valikut lisas või õigemini lausfuroori tekitas ka müügile jõudnud teise põlvkonna Nissan Leaf, mis edestas Renault Zoe’d ja hõivas Euroopa enimmüüdud elektriauto positsiooni.
Elektriautode laienevast sortimendist hoolimata on autoostjatel siiski üsna piiratud hulk valikuvõimalusi. 2018. aastal oli vaid 25 mudelit, mida võeti arvele enam kui 10 eksemplari, seda siis terves Euroopas.
Võrdluseks: tavasõidukite valikus oli mullu valida 338 mudeli vahel. Kui aga võtta luubi alla praegu ülimalt populaarsed maasturilaadsed autod, siis elektriliajami leiab neist vaid viiel.
NORRA JA HOLLAND TEEVAD ILMA
Autoturu trendidele keskendunud rahvusvaheline uuringufirma JATO ning EV-Volume andmebaasid korjasid üle Euroopa kokku elektriautode müügiandmed ja vormisid need lihtsalt arusaadavaks statistikaks.
Oluline on märgata, et ei Jato ega ka EV-Volume kokkuvõttesse ei mahtunud ükski Baltimaadest ning arvesse pole võetud ka Maltat, Luksemburgi ja Küprost.
Põhjusi, miks see nii on, võib olla mitmeid. Üldiselt loetakse need riigid “muu Euroopa” alla ja nende andmeid eraldi ei vaadeldagi. Eestis võeti mullu arvele üle 200 uue täiselektrilise sõiduauto.
23 riigi lõikes on Norra jätkuvalt suurim ja kiireima kasvuga elektriautode turg Euroopas. Elektrisõidukid moodustavad seal ligemale 31% koguturust, mis on suurim turuosa ka ülemaailmses arvestuses.
Umbkaudu veerand kogu Euroopa elektriautodest müüdi mullu just Norras, sealne kõige popim mudel oli Nissan Leaf. Nissan Leaf pani kinni ka sõiduautode müügi üldarvestuse, seda müüdi üle 12 000!
Sealjuures on huvitav, et elektriautode müük kasvas trollide maal 40%, sisepõlemismootoriga autode müük ning uute autode müük tervikuna tegi vähikäiku.
Norra 40% kahvatub aga järgmise statistika ees: Hollandis saavutati 202% elektriautode müügikasv. Nii tugev tulemus tõi Hollandi kogu Euroopa edetabelis neljandaks, edestades Ühendkuningriiki.
Elektriautod moodustavad Hollandi uute autode turust 5%. Hollandlaste elektriauto eelistused erinevad aga norralaste omast tunduvalt – neil on silmnähtavalt kallim maitse!
Kõige rohkem müüdi Tesla Model S-e, teise koha võttis Jaguari elektriline I-Pace, kolmandal Nissan Leaf, neljandal Tesla Model X.
Võrreldes norralastega on numbrid oluliselt väiksemad – võitnud Model S-e müüdi möödunud aastal pisut üle 5 ja poole tuhande eksemplari.
Suurte kasvunumbritega paistsid silma ka Portugal ja Rootsi, vastavalt 149% ja 68%. Rootsis võis täheldada mõtteviisi muutust – pelgalt elektriautode müük kavas mühinal, samal ajal kui pistikhübriidide (mis muuseas ka elektriautodena arvesse läheb) populaarsus kahanes.
Rootsi kõige popim elektrimootoriga auto oli jätkuvalt Mitsubishi Outlander pistikhübriid, järgnes Nissan Leaf, kolmandal kohal oli Renault ZoE.
Volvo pistiku leiame nimekirjas tagantpoolt. Ning müüginumbrid üldiselt on pisikesed, elektriajamiga autosid loetakse sadades mitte tuhandetes nagu Norras.
Mitmetel suurtel turgudel ongi elektriautod jätkuvalt marginaalne nähtus. Itaalias moodustasid need 0.26% kogumüügist, suurimat populaarsust nautisid sealmail endiselt diiselsõidukid.
Hispaania on küll Euroopa suuruselt teine autotootjariik, kuid elektriautosid seal ei hinnata. Muutuse võiksid tuua Seati linnamaasturid, mida saab lähitulevikus pistikhübriid-versioonis.
MUDELITABELI ESIMENE NISSAN LEAF
Euroopa enimostetav elektriauto oli Nissan Leaf, mille kasvavale edule aitas kaasa uue põlvkonna turuletulek. Leaf oli enimostetav mudel nii Norras kui edukas ka paljudes teistes riikides.
Teise koha omaniku Renault Zoe edu taga on peamiselt koduturg Prantsusmaa. Renault Zoe uue põlvkonna kohta pole palju teada, aga ostjatele optimismi kasvatas 40 kW akupakk, mida möödunud aastast ka Zoe’le pakutakse.
Kolmandale kohale tõusis tunamulluse Tesla Model S asemele Volkswagen e-Golf, mida saatis muljetavaldav edu Ühendkuningriigis (+976%), Hollandis (+139%) ja Saksamaal (+91%). Siiski moodustab elektriversioon üsna väikese osa Golfi kogumüügist: vaid 4.8% ehk 21 100 sõidukit.
Kui vaadata kontsernide lõikes, siis on jäme ots ikka Nissan-Renault alliansi käes, üheskoos on suudetud pea 80 000 EV-d müüa.
Tesla ligi 30 000-ne müük on samuti muljetavaldav, võrdluseks, Kia ja Hyundai kahepeale müüsid vaid veidi rohkem kui BMW oma elektrikaid. Tabeli lõpus olev Opel on ilmselt Ampera-e, mudel, mida meie silmad siin kunagi ei näinudki.
JÄTKUVALT MARGINAALNE TURG
Elektriautode müük on siiski veel kaduvväike isegi hübriididega võrreldes. Kolme enimostetud elektrimudeli kogumüük oli väiksem, kui Toyota Yaris hübriidi müük.
Superkompaktset hübriidajamiga Toyota Yarist müüdi enam kui 163 000 eksemplari ning tänu sellele mudelile jõudis Jaapani autotootja kogu tabeli esikümnesse.
Kirjutasid Lena ja Ylle. Allikas ja graafikad: EV Volumes, JATO
