Soome automatkajad on koostanud nimekirja parimatest kurvilistest Euroopa teedest, mis südamest roolisistumist fännava rännuselli kõigile meeltele pai teevad. Sõidurõõmu ja imelisi vaateid pakkuvad sik-sakid jäävad kaugemale kiirteedest ning paiknevad enamasti mägedes. Lamemaa-eestlasele on elamus kindlustatud!
Mööda serpentiini autoga taeva poole ronimine on vaimustav: kiire vasak, äkiline kiirendus ja kiire pidurdus enne nõelasilma paremale. Jälle gaasi, anna kuuma, pidurdus vürtsitatud käsipiduriga ja auto tagarattad õrnalt maast lahti.
Kõrgus merepinnast kasvab kiires tempos, kõrvad lähevad lukku. Avatud küljeaknast paiskub kabiini linnulaul ja kuumade rehvide lõhn. Kitsukesel teel vastu tulevad sõidukid hoiavad pinget ülal – alamäge veeredes on kiusatus “lõdvemalt” lasta isegi suurem.
Suvel vürtsitavad serpentiini alistamist ka vormi ehitavad jalgratturid ja kümned muidumatkajad. Ootamatusi igal sammul ning adrenaliinitulv soontesse ei taha vaibuda…
AUTOSPORDIHULLU PALVERÄNNAK: LE MANS JA NÜRBURGRING
Kesk-Euroopa parimad palad on kergesti kättesaadavad, olenemata sellest, et need asuvad erinevates riikides. Šveits, Itaalia, Prantsusmaa, Austria ja Saksamaa – üleminek ühest riigist teise, ühelt teelt teisele ei ole keeruline. Nädalaga jõuab Alpide kõige elamusterohkemad, imeliste vaadetega rajad läbi sõita.
Võidusõidu ajaloost innustunud autoturist suundub Prantsusmaale ja proovib legendaarset Le Mansi 24 tunnise raja mainekat Mulsanne’i sirget ja Indianapolise kurvi.
Spa-Francorchamps’i Grand Prix- ringrajal Belgias saab sõita pikki sirgeid ja halva kuulsusega Eau Rouge kurvi. Spa-Francorchamps’i rajalt on lühike maa Nürburgringi Nordschleifele, 73 kurvi kuuluvad iga autospordifriigi palverännakute nimekirja.
VIIS PARIMAT KURVITEED EUROOPAS
Austria, Grossglockner
Alpide serpentiinteedest ikoonilisim ühendab Zell am See ja Heiligenbluti ja pakub teel Kesk-Euroopa kõige vingemaid mägede vaateid.
Teed ei ole nii agressiivselt keerdus nagu näiteks Itaalia Stelvio, Grossglockneri ümaramad kurvid sobivad pigem tuju tekitamiseks ja looduse nautimiseks.
Ka dünaamiliselt on võimalik sõita, sest pimedaid kurve on vähe ja Grossglockneril näeb takistamatult paari järgmise kurvi taha. Tõus mägedesse on väikese nurga all, kuid ronida saab kõrgele – rohkem kui 2 500 meetrit.
Šveits, Klausen Pass
Kui Šveitsi Klausen Passil veel 1920ndatel ja veidi hiljem võidu sõideti, arvutas keegi, et veidi üle 20 km rajal oli 136 kurvi ja veerand neist olid eriti järsud nõelasilmad.
Sõiduvahendiks tasub valida tagaveoga piisavalt tõhus pill, sest kurvid lausa nõuavad kontrollitud külglibisemist ja tagaotsa gaasiga korrigeerimist. Klausen Passi marsruudilt võib leida kiirema Urder Bodeni sirge.
Raja alguspunktiks peaksid valima Linthali küla ja lõpuks ajaloolise linna Altdorfi, kus legendi kohaselt William Tell lasi vibuga õuna, mis oli ta poja pea peal.
Saksamaa, Schwarzwald
“Must mets” on erakorde visuaalne kogemus ja autoreisijatele kindlasti inspireeriv. Kõige atraktiivsem marsruut läheb Baden-Badenist lõunasse, Kniebi küla poole.
Naudinguterohked on need lõigud, mis kulgevad keset sügavat rohelist metsa. Looklev tee meenutab vana aja võidusõite ja ümbritsev loodus muinasjuturaamatute võlumetsa.
Schwarzwald Hochstrassel ei pea kihutama gaas põhjas – liikluse pärast tavaliselt ei saagi – sest maastiku nautimine on kiirest sõidust põnevam kogemus.
Itaalia, Stelvio
Lõuna-Tiroolis on siksakiline kuni 2757 meetri kõrgusele tõusev rada, mis ei ole väga ilus, kuid pakub autojuhtidele palju adrenaliini ja sellest tulenevalt äärmist naudingut.
Stelvio lõik oli avalik saladus, kuni 2000ndateni kui Top Gear kuulutas selle tagasihoidlikult maailma parimaks sõidumarsruudiks. Selle avaliku ülestunnistuse järel täitus Stelvio serpentiin rendiautodega asfaltituristidest.
Siiski on Stelvio sada protsenti väärt läbi sõitmist. Alustama peaks põhja poolt ja suunduma lõuna poole Bormio linna suunas. Ikoonilisemad nõelasilmad saab siis läbida tõustes, mitte laskudes.
Prantsusmaa, Mont Ventoux
Prantsuse lõunaserv ja Kagu-Prantsusmaa on täiesti täis sõidu- ja vaatamisväärt teid, kust saab valida reisiplaani mitmeid maiuspalu ning alati leida end Vahemere rannikult, Monaco külje alt.
Stelvio ja Grossglockneri suguste klassikute kõrval on veidi vähem tuntud Mont Ventoux, mis on jalgratturite lemmik. Selle võidusõidu ajalugu meenutavad üksikud teeservas olevad äärekivid. Marsruut on suhteliselt kiire, kuid mitte nii kiire, et ei jõuaks peatuda maineka Chalet Reynard kohvikus.
KOKKUVÕTTEKS JA INSPIRATSIOONIKS
Alpides looklevad teed on lihtsale lausikmaa elanikule ammendamatuks rõõmuallikaks, sellist maiuspala kodust ei leia. Euroopa on aga käeulatuses ja rändamine lihtne.
Kui juhtubki, et kannatad kõrgusekartuse all või sind lihtsalt hirmutab mööda mäeseina ülesroniv serpentiin, saab märkimisväärse sõiduelamuse ka väiksemate kõrguste vahedega marsruudil.
Aga enne, kui koti pakkimiseks läheb, üks sõbralik meeldetuletus: selleks, et sik-sakkidest sada protsenti naudingut kätte saada, tuleb autot hästi valitseda. Sõidupraktika ning rajaharjutused ei teeks sugugi paha.
Ilusat sik-sakilist ja kurvilist ning elamusterohket autosuve, sõbrad!
Soome Kauppalehti põhjal Marika Johannson. Pildid: ACC, Pixabay
