Frankfurdi autonäitus seisab silmitsi tõsise probleemiga: keskkonnaaktivistid on asunud tegutsema selle nimel, et “aegunud ja keskkonnavaenulik liiklemisviis” maamunalt kaoks ning lubanud eelseisva šõu ajal korraldada mässu.
Peatselt on algamas üks automaailma suursündmustest, Frankfurti autonäitus. Tänavu toimub see 12.-22.09 ja väljapanekule on oodata ridamisi autotööstuse viimase sõna järgi valminud mudeleid.
Näiteks PSA esitleb oma eri brändide hübrdiid-ja elektriajamiga uudismudeleid, VAG paneb välja esinduslikud stendid, sh Taycan – elektrilise sportauto jne. Frankfurdist on kujunenud saksa autode pidu, aga et sakslased siiani automaailma tugevalt eest veavad, on vaataja jaoks põnevust ikka kuhjaga.
Seekord aga valmistutakse näitusealal mitte ainult suuresitluste korraldamiseks ja elevil autohuviliste vastuvõtmiseks ning nende mugavuse ja turvalisuse tagamiseks vaid ka nn rohesõjaks – turvasüsteemid peavad valmis olema ka keskkonnaaktivistide poolt kavandatavateks rünnakuteks.
Uudisteagentuuri Reuters teatel on üks keskkonnaaktivistide rühmitus sooritanud mitmeid autodevastaseid aktsioone, värskeim neist toimus selle nädala alguses, esmaspäeval.
Frankfurdi lähedal Kronbergis asuvas automüügiesinduses lõhuti vasarate ja kaigastega enam kui 40 Jaguari, Land Roveri ja Aston Martini luksusautot ning müügiesinduse suured klaasuksed.
Vandalismirünnaku sooritanud rühmitus on endale võtnud üsna ühemõttelise nime, mis eesti keeles võiks olla “Kivid käigukastis” (Rocks in the Gearbox).
Saksamaa autotootjate liidu VDA esindaja Eckehart Rotter kinnitas, et Frankfurdi autonäituse turvakontroll sissepääsu juures muudetakse varasemast karmimaks, et vältida võimalikke spontaanseid mässukatseid.
Samuti tasub karmimate turvameetmete tõttu näituse külastajail olla valmis sissepääsujärjekordadeks, mis on tavapärasest pikemad.
Keskkonnaaktivistide rühmitus on omalt poolt teada andnud järgmist: ”Kahe nädala pärast algab Frankfurdis taas propagandašõu, mille abil promotakse aegunud ja keskkonnavaenulikku liiklemisviisi.”
Aktivistid selgitavad, et nende soov on paljastada selle šõu tegelikku palet ja tuua laiema avalikkuseni tõsiasi, et autotootjad teenivad kasumit vaesemate ja tulevaste põlvkondade arvelt: “On aeg loopida kive kapitalismi ja autotööstuse kasumiteenimise käigukasti hammasrataste vahele.”
Rühmituse sõnutsi soovivad nad parandada autotööstuses ja sellega seonduvates valdkondades valitsevaid töötingimusi.
Sealhulgas peetakse silmas ka kaevandustööstust, mis varustab autotootjaid haruldaste muldmetallidega nagu näiteks koobalt, mida kasutatakse elektriautode akude ja elektroonikakomponentide tootmiseks ning mille kaevandmisel muuhulgas kasutatakse lapstööjõudu.
Augustis hõivasid samad keskkonnaaktivistid Saksamaal raudteed, mida kasutatakse Volkswageni Wolfsburgi tehase varustamiseks.
Wolfsburg-Helmstedti politsei esindaja kinnitusel on nad algatanud raudteeliikluse ja kaubatranspordi ohtliku tõkestamise uurimiseks menetluse.
[dropcap]ACCELERISTA KOMM[/dropcap]Autotööstuse osakaalu kliimamuutuses hindavad teadlased paraku üpris marginaalseks: võrreldes saastava tööstuse ja laevatranspordiga on autode heitgaasid küll nähtav ent mitte peamine “kurjuse allikas”.
Puude taga tuleks näha metsa: autotööstus on viimasel kümnendil olnud jõhkra surve all: kabinetivaikuses on sündinud ridamisi puhtpoliitilisi otsuseid, mis sunnivad järjest investeerima, optimeerima, jooksma eiteakuhu, teadmata, kas sellest kõigest reaalselt ka kasu on.
Keskkonnaaktivism on igati teretulnud nähe, kui tegutsetakse argumenteeritult ja tasakaalukalt. Vandalismi ei õigusta miski, sellised inimesed ei tohiks end keskkonnakaitsjateks nimetada, sest nende tegevuse tulemus on vastupidiselt ootustele vastupidine: alla tõmmatakse kõikide nn roheliste maine.
Kõik algab tarbimisharjumustest. Kuniks inimesed piiritundetult üle tarbivad ja üle söövad ning üksteisele “ära panevad”, ei aita kui keskenduda tagajärgedele. Põhjustega tegelemiseks on vaja oidu ja kannatust.
Üksnes oma himude ja isude täitmisele orienteeritud ühiskond ongi määratud s..asurma surema. Ehk ongi nii parem, sest loodusel ei ole inimest päris kindlasti (sellisena) vaja.
Kaanepilt: Accelerista. Allikas: Financial Post
