15. oktoobri varahommikul jõudsid 197 maailma riigi esindajad kokkuleppele keskkonnale kahjuliku gaasi fluorosüsivesiniku (HFC) vähendamises sajandi keskpaigaks ligikaudu 80% võrra. Kliimasoojenemist põhjustava fluorosüsivesiniku kasutamise järk-järgulise vähendamisega loodetakse ära hoida 0,5 kraadine temperatuuri tõus.
„Kui varasemalt on Montreali protokoll käsitlenud ainult osoonikihti kahandavaid aineid, siis äsjase otsusega võetakse luubi alla ka kliimamuutusi põhjustavad ained ehk HFCd. Nende ainete kasutamise vähendamine aitab kaasa eelmisel aastal Pariisis sõlmitud kliimakokkuleppe eesmärkide täitmisele. Kokkuleppe olulisusest annab aimu seegi, et selleni jõudmiseks kulus seitse aastat,“ ütles läbirääkimistel Eestit esindanud Keskkonnaministeeriumi välisõhu osakonna juhataja Heidi Koger.
Osoonikihti kahandavate ainete kasutamist hakati piirama 1980. aastatel läbi Montreali protokolli. See on senini ainus rahvusvaheline kokkulepe, mille on ratifitseerinud kõik maailma riigid. Protokolli peetakse üheks edukamaks keskkonnalaseks leppeks, tänu millele on tänaseks mitmed osoonikihti kahandavate ainete grupid kasutuselt täielikult kõrvaldatud.
Osoonikihti kahandavaid ained hakati asendama fluoritud kasvuhoonegaasidega (F-gaasid), peamiselt fluorosüsivesinikega (HFC). Need on kemikaalid, mida kasutatakse näiteks konditsioneerides, külmutuses, vahtudes, aerosoolides ja tuletõrjes.
F-gaaside kasutamine tõi aga kaasa uued probleemid – osoonikihti nad küll ei kahanda, aga põhjustavad siiski kliima soojenemist. F-gaaside osatähtsust kasvuhooneefekti põhjustamisel hinnatakse globaalse kliimamuutuse tasandil 10%-le. F-gaaside kasutus maailmas tõuseb kiiresti ja neid turustatakse maailmas hinnanguliselt ligikaudu 800 000 tonni aastas.
„F-gaasi HFC kasutamise piiramiseks lepiti kokku konkreetsed vähendamise eesmärgid nii arenenud kui ka arenguriikidele. Praktikas tähendab kokkulepe seda, et väga kõrge globaalse soojendamise potentsiaaliga (GWP) ainete tootmine lõpetatakse järk-järguliselt ning need vahetatakse välja kliimale ohutute looduslike või madala GWPga ainete vastu,“ selgitas Koger.
Euroopa Liit astus HFCde piiramiseks sammu juba aastal 2014, mil võeti vastu ainete kasutust piirav määrus, mille kohaselt peab aastaks 2030 Euroopa Liit oma F-gaaside kogust vähendama 2/3 võrra.
Olemas on ka alternatiivsed külmained. Nende kohta leiab eesti keeles infot siit.
[dropcap]ACCELERISTA KOMM [/dropcap]Inimene on evolutsiooni eksitus! Ühest otsast saastab, teisest otsast teeb natukene nägu, et üritab enda järelt koristada. Ei usu, no ei usu! Seni kuni puudub mõtlemisoskus ja arusaam tervikpildist, ei muutu mitte midagi, olgu need kokkulepped kuitahes klantsile paberile seatud või suurte tähtedega ja paljude riikide poolt allkirjastatud.
Ilma riigiisade suurte sõnadetagi võib igaüks meist teha oma elus väikesed, aga vajalikud muutused: konditsioneeritud õhu asemel avada akna (Eestimaal on õhu kvaliteet valdavalt hea ja väga hea), vältida aerosoolvärve, -deodorante ja muud mudru, mis surve all pudelisse pakendatud. Vältida üldiselt neid tooteid, mille keskkonnamõju on suur. Veel mõni liigutus ja maailmast saabki aeglaselt, aga tasapisi parem koht. Suur rõõm väikestest asjadest.
Allikas: keskkonnaministeerium. Pildid: Pixabay, KLAB
