Briti teadlased on oma värske uuringuga jõudnud järeldusele, et isejuhtivad autod panevad seksitööstusele paraja põntsu, muutudes seksodroomiks. Adjöö, Amsterdami Punaste laternate rajoon, lõbumajad ja salahotellid – oli lõbus, aga autod on (väidetavalt) ägedamad.
Isejuhtivate autode puhul on juba tüütuseni räägitud sellest, kuidast rooli-pedaalide-käigukangi kütkest vabaks saanud inimesed saavad sõidu ajal juhtimise asemel midagi sootuks meeldivamat teha.
Enamasti on silmas peetud nii töötegemist kui ka meelelahutust. Tänasel päeval oleme omadega juba punktis, kus isejuhtivate sõidukite kiirem jõudmine on üksnes tervitatav – nutinugistajate armeed meie tänavatel on aja jooksul tapnud hulga kaasliiklejaid ning asi ei paista sugugi paranevat.
Üks tööstusharu saab paraja põntsu
Värske teadusuuringu kohaselt aga võib isejuhtivates autodes toimuma saavate meeldivamate tegevuste hulka lisada ka seksi.
Sellele seisukohale jõudsid briti teadlased, kes uurisid autonoomsete sõidukite mõju linnaturismile. Uuringu kokkuvõte avaldati väljaandes Annals of Tourism Research.
Esmapilgul ei näi see uuring kuigivõrd põnevana. Ja suur osa sellest käsitlebki tavapäraseid turismiküsimusi. Huvitavaks muudab asja aga peatükk, milles keskendutakse lähituleviku arengutele, kuidas autonoomsed sõidukid mõjutavad seksitööstust ja seksi laiemaltki.
Surrey ülikooli juhtivteadur Scott Cohen kommenteeris uuringut väljaandele Fast Company: “On loogiline oletada, et isejuhtivad autod hakkavad konkurentsi pakkuma hotellidele ja restoranidele. Ja seks on sealt on loogiline samm edasi. Seda näeme igapäevaselt kasvõi filmidest, milles autod ja seks on vägagi tihedalt seotud.”
Teadlaste hinnangul on täiesti loogiline, et hotellide asemel hakkavad autonoomsed sõidukid huvi pakkuma prostitutsiooniärile. Eriti sellistes linnades, kus prostitutsioon on legaalne. Kuid ka seal, kus ei ole, sest autodes tehakse muudki ebalegaalset. Ilmselgelt on ohus Amsterdami kuulus punaste laternate rajoon.
Autonoomses autos seksimisega kaasnevad aga täiesti uutmoodi riskid. Näiteks on sellistes sõidukites palju tehnoloogiat, mis tegeleb reisijate jälgimisega. Siit tuleneb üsna arvestatav andmekaitset ja privaatsust puudutav oht.
Samuti on suur probleem sellega, et kui isejuhtiv auto satub liiklusõnnetusse, kaasnevad sellega tõenäoliselt tavapärasest tõsisemad tagajärjed. Eriti juhul, kui reisijad ei istu kenasti turvavööd kinni, vaid on mingites põnevamates asendites ja tegevustes.
Põntsu saavad mitmed asjad
Kui järele mõelda, siis tundub võimalus, isejuhtivaid autosid rakendada laiemalt kui sõiduteenuse osutamiseks, igati ahvatlevana, ja seda mitte ainult takso- või rendifirmadele.
Isejuhtiva auto saab programmeerida näiteks turistide ringisõidutamise vahendiks. Või viinarallikaks – istu aga sadamas autosse ja kappa muretult ja täies purjes läbi kõik Tallinna lokaalid ja alkopoed.
Kaugtöö omandab täiesti uue tähenduse ja tõenäoliselt ka kaugõpe, kaugsuhe, … vähemalt esialgu kuni neid va isejuhivaid sõidukeid on vähe, on põnevus laes ja igaüks kel vähegi ärisoont, püüab uue asja oma äri vankri ette rakendada.
Ärme mõtle üle, eks
Seda hirmu, et keegi kogu aeg jälgib, tegelikult aga liiga palju toita ei tasu. Ka kõige targema auto saab musta auku lükata seks ajaks kui on… no näiteks seksi aeg. Ei pea ju seda ainult sõidu ajal tegema.
Ja kui, siis mis seal nii imelikku ongi – suur osa inimestest on rohkem või vähem salaja porri vaadanud. Kui kole see ikka olla saab, kui asi otseselt pealtnägijasse ei puutu?
Või siis peaks nüüd päris ausalt tunnistama, et seda va seksiisu, mis ilmtingimata just autos peale tuleb, ei tasu ka liialt üle tähtsustada – alates Y generatsioonist on huvi higise rähklemise vastu kõvasti langenud. Ühe korra proovid, edasi on juba “njääh… ei viitsi vist, check ju.”
Ja turismitööstus – no kuulge, kui palju on neid, kes maailma kaunimates kohtades üksnes seksimõttega ringi rändavad? Ei ole, minnakse ikka sotsiaalmeediasse kadedakstegevaid nuhvlipilte produtseerima…
Ühesõnaga, eks me näe. Uuringuid võib teha igasuguseid ja peaaegu iga asja kohta. Tegelikul elul ei ole tihti teadlaste saadud tulemustega mingit pistmist.
Kui ikka vägisi kisub külmas ja niiskes plekk-karbis asjatama, siis siit saab nõu, kuidas seda viisakalt teha.
Uuringut lehitsesid Lena Murd ja Ylle Tampere. Kaanepilt: Unsplash
