Aastalõpu lähenedes teatas Norra Teeohutusnõukogu, et detsembri alguse seisuga ei ole Norras sel aastal liikluses hukkunud ühtegi alla 10-aastast last. Kui ülejäänud kuu nii jätkub, on see esimene aasta, mil ühtegi last liikluses ei hukku.
“1970. aastal hukkus Norra teedel peaaegu 100 last ja paljud said tõsiselt vigastada. On näha, et turvavööd, turvatoolid, madalamad sõidukiirused, turvalisemad autod, paremad teed ja teadmised päästavad elusid,” ütles Teeohutusnõukogu direktor Jan Johansen pressiteates. Nõukogu teatel on Norra vanemate teadmised laste kinnitamisest tagaistmele ja nelja-aastaseks saamiseni selg sõidusuunas turvatoolis sõidutamise kohta tunduvalt paranenud.
Norras kehtestatud kohustuslik lapsekinnituse süsteem sai laste surmade vähendamises suure osa aust endale, ja Teeohutusnõukogu väitel aitasid liiklussurmade vähendamisele kaasa ka jalg- ja jalgrattateede arvu suurendamine ning jalgrattakiivrite kasutuse kasv.
2015. aasta ei pruugi olla mitte ainult esimene lapsohvriteta aasta liikluses, vaid liigub ka kursil, et saada kõige vähemate liiklussurmadega aastaks üldse. Novembri lõpuks oli liiklusõnnetustes surnud 113 norrakat, samas kui eelmisel aastal suri 147 ja eelmisel rekordaastal, 2012, suri 145.
“Norrakad on liikluses palju tublimaks saanud. Inimeste suhtumine on paranenud, meil on paremad teed ja ohutumad sõidukid kui 15 aastat tagasi. Siiski osutaksin, et päris rõõmust hüpata pole mõtet. Sel aastal on 113 inimest surma saanud, ja see on 113 liiga palju,” ütles Johansen Dagbladetile.
[dropcap]ACCELERISTA KOMM [/dropcap]See on nüüd jälle see koht, kus meie kommi ei saa, kõik kommid lähevad norrakatele ära. Riigis, mille rahvaarv on meie omast peaaegu neli korda suurem, hukkub vaid kaks korda rohkem inimesi – Eestis on esimese 11 kuuga liikluses hukkunud 61 inimest. Seega võib üldistades öelda, et inimese kohta on Norras liiklussurmade arv meist poole väiksem. Mille poolest nad siis meist tublimad on? Ei muud, kui tuletame meelde, kuidas laps turvatooli käis, vaatame ka sinna, kuhu sõidame või astume, ning eeldame alati, et teised ei näe meid või kui näevad, siis on lihtsalt peast natuke hajameelsed, ja võib-olla jõuab tänu sellele õhtul koju ka mõni inimene rohkem.
Allikas: The Local
