Helsingi linnaisad tahavad keelata sisepõlemismootoritega autode sissepääsu kesklinna, eesmärgiga vähendada müra ja õhusaastet. Soome Autoliidu esindajad on mures, et autode demoniseerimine toob kaasa seninägematuid ebamugavusi. Mis saab, kui Helsingi kesklinnas tavaautod tõepoolest ära keelab!?
Helsingi linn on sattunud terava arutelu keskmesse, kuna kaalutakse sisepõlemismootorite kasutamise piiramist linna kesklinnas. Kuigi see ettepanek ei tulnud paljudele üllatusena, on tegemist siiski suure sammuga, mis muudab liikumisvõimalusi ja võib initsieerida laiemat arutelu ka teistes Euroopa linnades.
Ühtlasi kerkib küsimus, kuivõrd valmis on praegused linnad muutuma tegelikult keskkonna- ja inimsõbralikumaks – arvestades majanduslikke ja ühiskondlikke tegureid pruugib pealtnäha õige algatus põhjustada sootuks ootamatuid probleeme.
Autoliidu mure: sisepõlemismootorite keelamise tagajärjed
Soome Autoliidu esindaja Jukka Tolvanen juhtis tähelepanu, et sisepõlemismootoritega autode keelustamine on vaid üks samm Helsingi juba kehtestatud “autovastases” poliitikas.
Põhjanaabrite pealinna meerid on varemgi kutsunud ellu meetmeid, mis raskendavad sõiduautoga liikumist. Nii on tõstetud parkimistasusid ja vähendatud parkimiskohti, samuti ei lubata uutesse elamupiirkondadesse enam planeerida senises mahus parkimiskohti.
Tõsi, ka linnaliiklus on juba niigi muutunud keerulisemaks, arvestades tihedaid liiklusummikuid, mis muudab igapäevaelu ebamuvavaks neile, kes sõltuvad oma isiklikest sõiduvahenditest – nagu Eestis, nii ka Soomes on valglinnastumise probleem üldine. Ehk mastaapsemgi, sest tööl käia paarisaja kilomeetri raadiuses linnast on üsna tavapärane.
Tolvaneni sõnul võivad plaanitavad keelud omada tõsiseid tagajärgi mitte ainult inimeste liikumisvabadusele, vaid ka linnakeskuse elujõule. “Kui inimesed ei pääse oma kodudesse ilma elektriautota või üksnes ühistranspordiga, võib see tähendada tõsiseid ebamugavusi ja taristu ülekoormamist,” lisas ta.
Siin Eestis on peamine autovabaduse-vastaste argument meie kehvalt korraldatud ja suuresti toetuste peal toimiv ühistranspordivõrk. Sama jama on muuseas ka lahe põhjakaldal – Helsingi ühistranspordivõrk saab kõva kriitikat, seda eeskätt hinnatõusude tõttu. Väidetavalt on autot odavam pidada kui igapäevaselt ühistranspordiga sõita. Pluss muidugi ajakulu, mis on märkimisväärne bussi või trammi kasutades. Samas ei ole ummikutes raisatud aeg sugugi nullihinnaga käes. Võta siis kinni!
Tahetakse parimat, välja võib kukkuda nagu alati
Helsingi plaanide taga on eesmärk vähendada liiklusest tulenevaid kasvuhoonegaaside heitkoguseid, suunates autoomanikke oma SPM-e e-deks ümber vahetama. Ehk kui sul on elektriauto, siis võid sõita nagu muistegi, oma tossav pann lükka aga kraavi.
Autoliit tunnistab, et see eesmärk on igati toetatav, kuid samas rõhutatakse, et linn ei saa seda üksi ellu viia. Jalgu jääb kola ehk taristu, mis ka Helsingis on auklik nagu šveitsi juust ning kiirlaadimine kallim kui kodulaadija. Suured kortermajad ei tule aga sealgi elektriautodele vajaliku taristu laadimisega järele.
Inimeste toimetulek on viimastel aastatel ka Soomes keerulisemaks muutunud ning soomlane on üldiselt vaoshoitum auto vahetamisel – pole jõudu, mis sunniks soomlast maha kandma autot, mis on kenasti hooldatud ja sõidab kuhu vaja. Soome autopark vananeb ja selleks, et miskit muutuks, oleks vaja praegusest jõulisemat riiklikku sekkumist ja tõhusamaid toetusmeetmeid.
“Liiklus on elektrifitseerumas, kuid autode vahetamise tempo on äärmiselt aeglane, eriti kuna paljusid inimesi takistab elektriauto soetamise kõrge hind. Kui me tahame, et liiklus muutuks rohelisemaks, on vajalikud nii toetused, hindade langus ning ka elatustaseme paranemine,” ütles Tolvanen.
Seega on soomlastegi jaoks aktuaalne küsimus “kust tuleb raha ja kuhu kaob tolm?”. Head vastust ei ole, seda enam, et soodsama hinnaga elektriauto sõiduraadius ja – mugavus pole tihtipeale tavaauto omadega võrreldavad. Igasugu autojagamise äpid ja muu on küll toredad, aga nende kasutamine on mugav kesklinlaste jaoks. Paraku tulevad kesklinna rohkem need, kes seal igapäevaselt ei ela. Päris paras murepundar.
Helsingi pole esimene keelaja
Sisepõlemismootorite keelustamise plaan Helsingis ei ole ainus omalaadne algatus Euroopas. Euroopas on rida linnu, kus tavaautod on juba keelustatud, rämedalt maksustatud või on sarnased muutused lähiaastatel plaanis:
- Norra, Oslo: Oslo on juba võtnud suuna, mis muudab linna autovabaks, eesmärgiga vähendada linnakeskkonna saastet.
- Hispaania, Barcelona: Kavatsetakse kehtestada sisepõlemismootorite keeld 2030. aastaks, et aidata kaasa puhtama linnaõhu saavutamisele.
- Prantsusmaa, Pariis: Pariisi linnavalitsus on kehtestanud teatud piirkondades sisepõlemismootorite kasutamise piirangud ja plaanib täielikku keeldu lähitulevikus.
- Holland, Amsterdam: Amsterdam keelab sisepõlemismootoriga autode kasutamise teatud piirkondades alates 2030. aastast.
- Suurbritannia, London: Londoni kesklinnas on kasutusel ummikumaks ja vähese heitgaasiga tsoon, mis piiravad sisepõlemismootoriga autode liikumist.
Enne ei tea, kui järele ei proovi
Sisepõlemismootorite keelustamise plaan Helsingis tõstatab tõsiseid küsimusi linna liikuvuse ja keskkonna tasakaalu kohta. Kuigi eesmärk – kasvuhoonegaaside vähendamine ja puhtam õhk – on kahtlemata positiivne, seistakse silmitsi rea väljakutsetega nagu taristu kohandamine, inimeste harjumuste muutmine ja kaasnevad majanduslikud tegurid.
On selge, et elektriautode levik jätkub, seda enam, et linnas on elektrikaga maru mugav ja ka odavam sõita. Kuid ühe autotüübi asendamine teisega ei anna linnaruumile suurt midagi juurde, peale selle, et õhk on mõnevõrra puhtam. Ehk oleks mõistlik vaadata pikemas perspektiivis suurt pilti ja teha muudatusi, mille tulemusena sünniks inimsõbralikum linnakeskkond, kus autot kasutada polekski igapäevaselt vaja!? Mõnus on alustada päeva väikese jalutuskäiguga kooli või tööle ning õhtul koju tagasi. Pikemateks sõitudeks saab võtta rendiauto.
Mõtteainet jagub rohkemaks kui tavaautode asendamine täiselektrilistega või kastiratastega. Meie jaoks siin lahe teisel kaldal on Helsingis toimuv hea õppetund, mida jälgida – ehk õnnestub soomlaste vigu vältides jõuda ise paremate lahendusteni!?
Allikad: Soome Autoliit, Verkkouutiset
Kaanepilt: Ylle Rajasaar
