Kumb on keskkonnale kahjulikum, kas autosõit või lendamine? Otsime levinud väidetele teaduspõhist selgitust. Mis on tõde, ja mis on müüt?
Selgub, et ühest tõde pole olemas. Igale väitele võib leida kohe ka vastuväite. Ent on positiivseid muutusi, mis näitavad, et oleme vähemalt osaliselt õigel teel – näiteks panevad karmid keskkonnanõuded ning ressursside vähesus ja kallim hind tootjaid otsima uusi nutikaid ja ökonoomseid lahendusi.
Ka on teadlased kindlaks teinud, et Y ja Z generatsioon võtavad tarbimist ja valikute paljusust iseenesest mõistetavana ning suudavad sealjuures teha looduse seisukohalt mõistlikumaid valikuid. Lisaks küsimusele, “mida ma suhu pistan?” küsivad nad näiteks ka, milline on lennuteekonnast tulenev ökoloogiline jalajälg.
Bensiin 98 on keskkonnasõbralikum kui 95, sest 98 põleb puhtamalt ja seda kulub vähem
[dropcap]MÜÜT [/dropcap]Bensiini puhul on küsimus etanoolikoguses. 95E10 bensiin sisaldab maksimaalselt 10% etanooli ja 98E5 maksimaalselt 5%.
Fossiilse bensiini kütteväärtus on umbes 32 MJ/l ja etanoolil ligikaudu 21 MJ/l. 10% etanooli sisaldava E10-bensiini energiasisaldus on seega umbes 1,5% väiksem võrreldes maksimaalselt 5% etanooli sisaldava 98E-bensiiniga. Praktikas on vahe niivõrd väike, et seda kütusekulu mõõtmisel ei märka.
Soome tehnoloogiauuringute keskus VTT tegi aastal 2011 vastavasisulisi mõõtmisi, kui 95E10 kütus Soome turule jõudis. Mõõtmistulemuste erinevused olid tähtsusetult väikesed.
95E-bensiin on seega keskkonna seisukohast parem valik kui 98E. Ka otseste heitmenäitajate alusel ei ole nendel kütustel reaalset erinevust. Heitgaaside hulka kuuluvad süsinikmonooksiid (CO), süsivesinik (HC) ja lämmastikoksiid (NOx).
VTT andmetel on bensiini 95E10 kasutades CO- ja HC-heitmed keskmiselt mõnevõrra madalamad 98E5-bensiiniga võrreldes. NOx-heitmed olid 95E10 puhul keskmiselt pisut suuremad kui 98E5 puhul.
Euroopast või igal juhul võimalikult lähedalt pärit auto ostmine on keskkonnasõbralik, sest kaugemalt sõiduki kohale transportimine saastab
[dropcap]OSALISELT TÕSI [/dropcap]Kui vaadelda Jaapanist imporditud autot, siis selle meretranspordi heitmed on suhteliselt suured. Autode veoks kasutatavat laeva ei saa sama tihedalt täis lastida nagu mõnda teistlaadi kaupa vedades.
Jaapanist Kobe sadamast Soome Kotka sadamasse läbi Suessi kanali on ligemale 22 500 kilomeetrit. Enamasti transporditakse autod kõigepealt suurtesse Euroopa sadamatesse, kust need edasi Soome toimetatakse.
VTT andmetel toodab autode transpordiks kasutatav laev keskmiselt 1800–2500 kg CO2 heitmeid auto kohta – juhul kui autod tuleksid otse Jaapanist ja laeval oleks ka Jaapanisse tagasisõidul koorem peal.
See heitmekogus vastab umbes 12 000–16 000 kilomeetri läbimisele sõiduautoga, mis on igapidi “Eesti keskmine” statistikale toetudes.
Samas, suur osa Eestis müüdavatest Jaapani või Korea autodest toodetakse Euroopa tehastes, nii jääb nende transporditeekond ka suhteliselt lühikeseks. Seega pole põhjust tunda kestvalt süüd, kui valituks on osutunud Aasia päritolu auto, tuleb vaid müüjalt uurida, kus sõiduk on toodetud.
Meil siin ei ole keskkonnahoiu seisukohast väikese heitmetasemega autodel erilist mõtet, sest suurtes riikides nagu Ühendriigid, Hiina jne kasutatakse nagunii saastavaid sõidukeid
[dropcap]MÜÜT [/dropcap]Päris niimoodi siiski mõelda ei saa. Atmosfääriõhu puhtuse seisukohalt on iga riigi CO2 heitmed olulised. Suurem osa maailmast ehk 176 riiki on ühinenud Pariisi kliimaleppega ja võtnud endale kohustuseks kasvuhoonegaase vähendada.
Kuigi Ühendriigid 2017. aastal lepingust taganesid, on mitmetes sealsetes osariikides seatud ambitsioonikaid eesmärke CO2-heitmete vähendamiseks. Näiteks California eesmärgiks on vähendada CO2 heitmeid 40 protsenti võrreldes aastaga 1990.
Liiatigi – kohalik heitmete hulk ja nende vähendamine on oluline ka seetõttu, et neil on vahetu mõju kohalikule elukvaliteedile. Heitmed mõjutavad otseselt sinu kodulinna õhu puhtust.
See, kes palju lennukiga reisib, saastab rohkem kui sõiduautoga sõitja
[dropcap]OSALISELT TÕSI [/dropcap]Siin puudub ühene vastus, sest tegureid on palju: kui pikk on lennureis, millise lennukiga lennatakse, kui palju on selles reisijaid. Samad küsimused tuleb esitada ka autoga sõites.
Lisaks olenevad lennusõidu CO2 heitmed ka õhkutõusude ja maandumiste arvust. Erinevusi on ka arvestusviisidel. Näiteks annab lentolaskuri.fi Helsinki–Oulu lennu CO2 tasemeks ühe reisija kohta 158 kg, Hollandi sait greanseat.nl aga vaid 90 kg.
Autoga Helsingist Oulusse on 600 kilomeetrit ja näiteks sõidukis, mille CO2 heitmetase on 135 g/km, on heitmete koguhulk 81 kilogrammi, juhul kui autos on vaid üks inimene.
Rahvusvahelise tsiviillennundusorganisatsiooni ICAO heitmekalkulaatori andmetel tekitab keskmine Helsingi-London-Helsingi lend heitmeid umbes 319 kg, mis on sama palju, kui tekib keskmise sõiduautoga umbes 2100 kilomeetri läbimisel.
Bangkoki lennuga tekib heitmeid umbes 605 kg ehk sama palju nagu 4000 kilomeetri läbimisel keskmise sõiduautoga. Kui aga Helsingist sõidab Taisse 4-liikmeline pere, tekib heitmeid ligemale 2400 kg, mis vastab 16 000 km autosõidu heitmetele.
Kui aga lennul on vahemaandumisi, kasvavad heitmekogused märkimisväärselt. Näiteks Helsingist Amsterdami kaudu Bangkokki lennates tekib heitmeid 1100 kg ja Helsingist Londoni kaudu Kaplinna lennates 1820 kg. Need vastavad umbkaudu 7300 ja 12 100 km autosõidule.
Vana auto on keskkonnasõbralikum, sest uue auto tootmine saastab
[dropcap]OSALISELT TÕSI [/dropcap]Keskmise sõiduauto tootmise osa selle kogu elukaare jooksul tekkivatest CO2 heitmetest on Soome näitel 10–15 protsenti. Oleneb sellest, kui palju autoga kogu elukaare jooksul sõidetakse, aga ka auto võimsusest.
Vaadeldes ainult energiakulutust ja heitmeid, tasuks suure kütusekuluga vana auto vahetada uue ja energiatõhusama vastu 11–12-aastase kasutusaja järel juhul, kui uute autode kütusesäästlikkus paraneb igal aastal vähemalt 3 protsenti.
Elektriauto on alati keskkonnasõbralik
[dropcap]MÜÜT[/dropcap] Elektriauto koguheitmed olenevad täielikult elektri tootmisviisist. Söe jõul toodetava elektri CO2 heitmed on autokütusena suuremad kui sisepõlemismootoriga autode heitmed.
Kui aga elekter on pärit taastuvenergiaallikaist või tuumaenergiast, tekib CO2 heitmeid tõesti väga vähe. Sel juhul piirdub elektriauto keskkonnajalajälg vaid sõiduki ja akude tootmise ning taastöötlusega – niisugusel juhul on elektriauto sisepõlemismootoriga sõidukitega võrreldes keskkonnasõbralikum.
Uue autoga sõitmine on keskkonnasõbralikum
[dropcap]OSALISELT TÕSI [/dropcap]Loomulikult ei käi see uue Ferrari või Bentley Bentayga kohta, mille CO2 heitmetase on päris võimas.
Tänu tehnoloogia kiirele arengule on uute autode heitgaasid viimasel ajal jõudsalt vähenenud ehkki üksteise järel annavad tootjad teada seniste mõõtmismetoodikate vigadest. Seepärast muutuvad nõudmised CO2 heitmete mõõtmise osas järjest karmimaks.
Euroopa Komisjoni värskeimad CO2 piirmäärad aastaks 2030 on 30 protsenti väiksemad kui aastaks 2021. See tähendab, et ka edaspidi vähendab keskkonnamõjusid kõige otsesemalt see, kui auto uuema, kütusesäästlikuma ja energiatõhusama vastu vahetada.
Romude ümbertöötlus ja sellekohane seadusandlus avaldab samuti mõju auto elukaare jooksul tekkivatele heitmetele.
Euroopa Liidus on eesmärgiks saavutada vähemalt 85% ulatuses kasutatavate materjalide ümbertöötlus ja nende taaskasutusse suunamine. Näiteks aastal 2016 oli Soomes romusõidukite ümbertöötluse määr ligemale 97 protsenti.
Allikas: tiede.fi. Materjalide põhjal: Lena Murd. Kaanepilt: Ylle Rajasaar
