Veealune transatlantiline tunnel Londoni ja New Yorgi vahel on tänu uutele tehnoloogiatele muutumas käega katsutavaks unistuseks – seda muidugi juhul kui leitakse insenerid, kes suudavad 5500 km pikkuse “toru” tehnoloogilise lahenduse välja mõelda ja valmis ehitada. Rahas poleks siis ilmselt küsimust ning suurlinnade vahel reisimine omandaks täiesti uue tähenduse.
Kujutlegem, et reis Londonist New Yorki võtaks aega umbes tunnikese või vähem – see on ambitsioonikas idee, mis on tekitanud inseneride ja teadlaste seas vaimustust ja poleemikat.
Transatlantilise, 5 500 kilomeetri pikkuse veealuse tunneli projekt, mille maksumus oleks tänasel päeval kuni 18 triljonit eurot, ühendaks Euroopa ja Ameerika enneolematu kiirusega. Suurprojekti realiseerimine seisab aga silmitsi oluliste tehniliste ja rahaliste väljakutsetega.
Futuristlikud ideed
La Manche’i tunnel, mis ühendab Londonit Pariisiga, on hea võrdluskoht transatlantilise tunneli jaoks. Siiski kasutab see traditsioonilisemat tehnoloogiat. La Manche’i tunneli ehitamine kestis kuus aastat. Kui rakendada sama tempot transatlantilise tunneli ehitamisel, kuluks selleks üle 700 aasta.
Ideed veealustest tunnelitest pole uued. Juba 19. sajandil pakkus Prantsuse kaevandusinsener Albert Mathieu-Favier välja tunneli Inglismaa ja Prantsusmaa vahel, mida valgustaksid õlilambid. Tema visiooni järgi oleks keset tunneli trassi rajatud kunstlik saar hobuste vahetamiseks.
Londoni ja New Yorgi vaheline transatlantiline tunnel tooks kaasa märkimisväärseid innovatsioone. Tunnelis liiguksid vaakumrongid kiirusega kuni 8 000 km/h, mis on võrreldav Concorde’i ülehelikiirusega lennukite rekorditega. Viimased suutsid Atlandi ookeani ületada kõigest 2 tunni ja 53 minutiga.
Tehnoloogilised lahendused
Transatlantilise tunneli rajamiseks on välja pakutud mitmeid lahendusi. Üks võimalus on rajada tunnel ookeanipõhja, kasutades kaasaegseid puurimistehnoloogiaid.
Alternatiiviks on vee all “hõljuv” tunnel, mida hoiaksid paigal teraskaablid ja ujuvad ankrud. Selline süsteem vähendaks õhurõhu ja lainetuse mõju tunnelile, võimaldades rongidel liikuda peaaegu vaakumis, mis vähendaks õhutakistust ja lisaks energiatõhusust.
Samuti on teada tehases ette toodetud tunnelisüsteeme, kus segmentide eelnev kokkupanek kiirendaks ehitusprotsessi. Sellegipoolest oleks vaja enneolematut insenertehnilist täpsust, et tagada tunneli ohutus ja vastupidavus loodusjõududele ning ennetada terroriakte.
Kulu ja ajakava
Hinnanguline maksumus – 18 triljonit eurot – teeb projektist ühe kallima infrastruktuuri ehitise ajaloos. Võrdluseks ulatus La Manche’i tunneli maksumus umbes 12 miljardi euroni, kuid selle pikkus on vaid 50 kilomeetrit. 5500 km pikkune transatlantiline rajatis nõuab sadu miljardeid eurosid investeeringuid arendustöösse ning uusi materjalitehnoloogiaid. Tõsi, see oleks hästi kulutatud raha, sest unikaalne ehitis, mis toob kaasa insenertehnilise arenguhüppe, võimaldaks edaspidi järjest ulmelisemaid projekte ellu viia.
Unistus või reaalsus?
Kuigi transatlantilise, Londonist New Yorki ulatuva veealuse tunneli idee realiseerimine võib tunduda veel kauge tulevik, innustab see teadlasi ja insenere katsetama ja kontrollima uuenduslikke tehnoloogiaid, mis võiksid muuta üldist arusaama pikkade distantside läbimisest.
Transatlantiline tunnel on unistus, mis sümboliseerib inimkonna püüdlusi luua tõeliselt globaalne ühendus. Võib-olla ei ole tegemist pelgalt ulmega, vaid ideega, mis ühel päeval siiski reaalsuseks saab. Ja kui siit samm veel edasi mõelda, siis miks mitte kaasata projekti sillainsenere Eestist, kelle teadmised ja kogemused on maailmatasemel!? Esimese tunnelikatsetuse võiks teha näiteks Tallinn-Helsingi vahel või kui julgust nii suurelt alustada pole, siis ühendada ära Virtsu-Kuivastu ja Rohuküla-Heltermaa mandri- ja saarteühendused. Keegi võiks ameeriklastele vihjata, et meie siin oleme igatahes ulmeuuendusteks valmis.
Viited
- The London Economic: Futuristic Transatlantic Tunnel
- Wikipedia: Transatlantic Tunnel
- Newsweek: Underwater Tunnel London to New York
Kaanepilt: Tehisaru nägemus transatlantilisest tunnelist
