Üks elektriautode levikut takistav tegur on laadimisstandardite erinevus. Euroopa Liidus on küll vastu võetud direktiiv, mis sätestab laadimisstandardite ühtlustamise, aga muutused toimuvad aeglaselt. Volvo eestvedamisel on mitu autotootjat asunud toetama Combined Chargin System laadimisstandardit ning juba 2019. aastal võiks elektriauto omanikul olla üks mure vähem.
Jutt ei ole üksnes elektriautodest vaid ka erinevatest pistikhübriididest, mille kasvav nõudlus paneb infrastruktuuri paraja surve alla. Selleks, et särtsukad ja pistikhübriidid oleksid tõsiseltvõetav valik tavapäraste sisepõlemismootoriga autode kõrval, on kiirelt vaja ühtlustada laadimisvõimalused. Teisisõnu, kuniks ükskõik millisest postist ei saa kiiresti ükskõik millist elektriajamit ja akupakki evivat sõidukit laadida, pidu ei parane.
Elektriautode ühtse laadimisvõrgustiku idee arendamisega tegelev Charging Interface on loodud mõttega, et kõik autod, olenemata margist või tüübist (särts või särts ja sisepõlemine), saaksid ühtmoodi lihtsalt laetud. Nii nagu on bensiini-ja diiselmootoriga autodel üks vedelkütuse tankimise standard, võiks särstmobiilidel olla üks kasutatav pistikutüüp; soovitavalt sobiv ka kiirlaadimiseks.
Tundub, et Charging Interface ühisalgatusele koidavad lõpuks ometi paremad ajad. Esimese autotootjana teatas Volvo, et on otsustanud Combined Charging System (CSS) – arendusega liituda ning anda oma panuse selle ühtseks tuleviku laadimisstandardiks muutmisel, tuues laua taha ka teised autotootjad.
Ühishankega on liitunud rida suuri euroopa autovalmistajaid; näiteks andis CSS arendusele õla alla panemisest teada VW grupp, mille margirivi, Audist Volkswageni ja Porschest Bentley’ni hakkab edaspidi ühtset kiirlaadimisstandardit kasutama.
Oma osalust on kinnitanud ka baierlased – BMW-l on Ühendriikides koos Nissaniga juba samalaadne algatus käimas; Daimler, Ford, Opel on samuti lubanud Charging Interface’i ümarlauda tulla – puudu ongi veel vaid jaapanlased ja korealased, et euroopa direktiivitreialite utoopia teoks saaks.
Volvo on hübriidautode tootjana seni üsna tagasihoidlik olnud, ehkki plaan, lisada särtsakaid pluginaid nii 40- kui 60-seeria mudelirivisse, on olnud laual tükk aega ning esimesi pistikhübriide on näidatud isegi Eestis. Tänaseks on tootja ambitsioonid kasvanud, pistikhübriid tahetakse lisada kõikidesse seeriatesse, sh. luksuslike “üheksakümnendike” sekka.
Esimese täiselektrilise mudeliga plaanib Volvo välja tulla aastal 2019, selleks ajaks peaks üle kõblatud ja ühtse standardi alla viidud suur osa Euroopa elektriautode laadimisvõrkudest. Aastal 2020 peaks kümnendik kõigist Volvo sõiduautodest kasutama moel või teisel edasiliikumiseks elektrit.
[dropcap]ACCELERISTA KOMM [/dropcap] Iga endast lugupidav autotootja lubab lähiajal turule tuua ka mõne hübriidajamiga või puhta särtsaka mudeli. Üksiti annab optimismiks alust tehnoloogiate odavnemine – näiteks pakub uus Toyota Prius juba täna oma hinna ja sõiduvõimekusega konkurentsi diiselautole.
Akutehnoloogia on suutnud võtta mõne suurema sammu tihenemise, mahutavuse ja odavnemise suunas ning taanlased näitasid ette, et üksnes taastuvenergiat on võimalik toota 140% kohaliku turu vajadusest (tähendab, et nad müüvad 40% nn. rohelist energiat ühisturule).
Tahaks väga uskuda, et aastal 2019 on juba olemas ka avalikud induktsioonlaadimispunktid, mis teatud mõttes marginaliseerivad (vähemasti suurlinnades) juhtmemajanduse arendamise, standardiseerimise ja külgeriputamise. Seal, kus inimasustus hõredam, säilib vajadus laadimispunktide ja elektritanklate järele küllap veel aastakümneid.
Ja kus on Tesla?! Miks ei loe me ümarlauda istunute nimekirjast Tesla nime? Põhjamaad on täis Tesla puna-valgeid kiirlaadimisjaamu; mõnel pool on neid nii palju, et ei jõua ühekorraga kokkugi lugeda!
Meedia ja allikas: Volvo, CSS
