Nõukogude Liidu autotööstus huugas omal ajal täistuuridel ent nagu Tesla Model 3 või VW ID.3 tänapäeval, nii olid Žigulid ja Zaporožetsid sellest hoolimata suur defitsiit. Ehkki autod ei pruukinudki vabamüügile kunagi jõuda, reklaamiti neid ikka, kasutades parimaid lääne šnitte.
Selleks, et saada Volga, Žiguli või isegi Žaporožetsi õnnelikuks omanikuks, pidid sa kuuluma nomenklatuuri, olema kommunistliku töö kangelane või liidu rahvakunstnik.
Tavainimene pani nime autopoes kirja ja jäi kannatlikult oma järjekorda ootama. Just nagu Model 3 omanikud 3 aastat tagasi. Selle vahega, et neil on auto juba või kohe käes, nõukogude inimesed aga ootavad siiani oma lubatud autosid…
Keeruline autolubade süsteem ei tähendanud sugugi, nagu pidanuks autode olemasolu maha vaikima, otse vastupidi: reklaamidest pidi jääma mulje, et elu õitseb ja kusagil on inimesed, kes uute läikivate Žigulidega ka ringi vuravad.
Lisaks ametlikule automüügikorrale õitses ka must turg. Autoostulubasid müüdi raske raha eest edasi ning nutikamad nõukogudemaalased smugeldasid oma sõidukid ringiga välkalt sisse tagasi. Žiguli asemel Lada, otse Soomest!
Kas tootepaigutus või hädavajadus sõita?
Kuidas reklaamida nii, et jääks meelde, leviks kaugele, aga ei paistaks välja nagu odavmüük? Nõukogude filmikunsti varasalvest leiab mitmeid armastatud linateoseid, kus on usinalt tegeletud praeguses mõistes tootepaigutusega ehk kasutatud kohaliku autotööstuse uusimaid mudeleid.
“Briljantkäsi”, “Moskva pisaraid ei usu”, kõikvõimalikud miilitsafilmid, isegi lastefilmid kubisevad stseenidest, kus peategelaseks (või vähemalt peategelasel) auto. Üks näiteid, mis kohe meelde tuleb, on “Teisikud”, meie oma Jaak Joalaga kaksikpeaosas.
https://www.youtube.com/watch?v=OWZhxW2VVjs
“Briljantkäsi” sisaldab seltskondlikku filmilõiku, kus üks tegelastest tutvustab Moskvitši uut mudelit ja publik seepeale vaimustunult plaksutab.
https://www.youtube.com/watch?time_continue=1&v=UM0h5LWhppQ
Teisalt toodeti nõukogude ajal sõiduautosid ikkagi suhteliselt vähe, aga millegagi pidid ka filmikangelased ju ringi sõitma…
Ent vene autod on jõudnud otsaga välismaistessegi filmidesse. Nagu teada, on Niva, tänase nimega 4×4 üks neist sõiduvahenditest, mis aastakümneid on kuulsust teeninud ka väljaspool kodumaad.
Kes on näinud 2013. aasta filmi “Walter Mitty salajane elu”, mäletab sealt ehk ka stseeni Nivaga. Vähem on teada, et nõukogude autosid näeb paaris James Bondi filmis ja joonistatud kujul Simpsonite multikas. Niisiis, pop kaup see vene raud!
Nõukogude telereklaamid
Nõukogude Liidus toodetud autodest vändati ka telereklaame. Enamasti oli tegu saatelõikudega, kus reporterid autot lähemalt tutvustasid: Eestis tehti sarnaseid tootetuvustusi kuulsas Reklaamiklubi saates.
Nüüdisajal võiks paralleele tõmmata Ringvaatega, kus Marko Reikop tootetutvustusega tegeleb. Allpool näide sellest, kuidas omal ajal reklaamiti Nõukogude kompaktauto zaporožets mudeliuuendust.
Muuhulgas kirjeldab reporter, kui palju paremaks on auto uusversiooni tehtud: sõitjateruumi kvaliteet on pea sama hea kui Moskvitšil. Mootor aga asub ikka seal kus peab: taga. See-eest ette saab pakkida asju.
https://youtu.be/i77FVd8K0vE
Samamoodi sai oma telesaatelõigu Niva, “põllumajandusse sobilik sõiduvahend”, mis läbib kõik teed vaevata ja on hea jõudlusega. Ning mis peaasi: seda oskab parandada iga kohalik mehaanik!
https://www.youtube.com/watch?v=99HaDRZToL0
Värvipildid nagu välismaal
Tõenäoliselt nägi “raudse eesriide” taha vähem kui sealt välja. Kuidas muidu seletada asjaolu, et nõukogude autoreklaamid nägid mõnikord välja sama ägedad kui Lääne klantspildid? Ametlikult ei olnud suurel ja laial kodumaal ka seksi, ometi sündisid lapsed…
Volga oli kuuekümnendatel Vene autotööstuse üks kuumemaid ekspordiartikleid. Selle reklaamimisel kaunite daamide, pooside ja kleitidega kokku ei hoitud.
Sai muidugi ka konservatiivsemalt, reklaamides Volgat omas keskkonnas, taustal suurlinna tuled. Tõenäoliselt pärineb seegi pilt viiekümnendate lõpust.
Nõukogude aja kohta absoluutselt erakordne leid: Moskvitš 427 reklaamplakatil poseerib meelalt kaunitar, kelle kehavõlud peaksid kinnitama auto headust. Autot toodeti 1967-1976 aastani, reklaam pärineb seega lillelaste ajast.
Nõukogude naine, peale selle, et oli töökas ja truu kommunismi aatele, oli ka rokk ja roll. Välismaalastele tehti ilmekalt selgeks, millest nad ilma jäävad, kui endale kompaktautot ei osta.
Loomasõprade jaoks sobis zapakat reklaamima daam koerakesega. Muuseas, seda värvi “tšeburaškasid” on tänapäeval tõeline stiiliikoon: autotöösturid avastavad üksteise järel põnevaid punaseid toone.
Pereinimestelegi sobis ZAZ nagu silmaauku. Imeilus taevasinine värv, mis harmoneerub daami roosa kleidi ja kübaraga, ei saa ometi kedagi külmaks jätta.
VAZ 2101 sai seitsmekümnendatel palju tähelepanu: ilmusid plakatid, kalendrid, reklaamid. Sellel pildil on “moodsad noored Nõukogude inimesed”. Tõepoolest, mis osas erinevad nad lääne noortest?
Ostad Žiguli, võib juhtuda, et satud piknikule koos kaelkirjakutega. Auto on seiklus, pereväärtused, loodus ja … huvitav, kust need kaelkirjakud ikkagi sinna said!?
Kolm tüdrukut lähevad Puiestee tänaval, aega on palju nad jõuavad küll. Kus te küll käisite, kellega laulsite? Ilusad tüdrukud silmad täis tuld. Mis pärast ometi mööda must läksite, kõpsumas kingad ja järel teil tuul? (In Boil “Kaks tüdrukut lähevad…” ja Volga reklaam.
Volga, see on suvi, sinine trikoo, kübar ja lilleline keep. Vabadus, ilu, õndsus. Seda muidugi nende jaoks, kel Volga või vähemalt selle ostuluba käes. Välismaalased kitsikusest midagi teadma ei pidanud.
Aga Volga-universaaliga, mis oli kõva ekspordiartikkel, võisid mehed ette võtta ehtinglaslikke ajaveetmisretki ja minna näiteks… ookeani äärde mittemidagi tegema.
Kui oskad guugeldada, leiad pärle
Ülal on vaid kesine valik Nõukogude Liidus tehtud autoreklaamidest. Kes oskab vene keelt, leiab Internetist tohutult pildi- ja videomaterjali samal teemal.
Alustada võib näiteks päringuga “Реклама автомобилей в СССР” ja avada Google’i pildiotsingu. Edasi on juba lihtne: klikid pilti ja jõuad algallikani.
Meie oleme selle loo juures kasutanud vene autowiki arhiivimaterjale ja Youtube’i kasutajate poolt salvestatud klippe. Hea meelega laseks aga ka lugejatel otsida erilisi pärle ja neid meiega jagada, ainest jagub.
Loe siit, kuidas soomlased nõukogude autosid tuunisid
