Terviseameti riskimaatriks võimaldab piirangute leevenemise järel planeerida mõistlikult ja ohutult kohtumisi ja väiksemaid sündmusi. Riskimaatriksis järge ajades selgub, et nii mais kui ka juunis on mõtekas kokkusaamisi korraldada pigem värskes õhus ning hoida distantsi ja säästa riskigruppe nakkusohust.
Koroonakriisi piiranguid on viimastel päevadel järjepanu leevendatud ja näiteks juba 8. maist saab Eesti saarte vahel vabalt liikuda, 11. maist avatakse ka kaubanduskeskused, samuti on peagi lahti mängu- ja palliväljakud.
Tallinnas leevendatakse meetmeid omas tempos, sest siin leitakse jätkuvalt uusi COVID-19 nakatunuid. Liiklus on juba taastunud peaaegu kriisieelsele tasemele: tuiksooned on ummistunud autodest ning teenindusasutusi külastades tuleb “ainult üks korraga” piirangu tõttu arvestada pika ooteajaga.
Terviseameti riskimaatriks võimaldab välja arvutada, kui ohtlik on üks või teine planeeritud tegevus lähikuudel, ja tulemust tasuks tõsiselt võtta kuna asjatundjad on ühel meelel selles osas, et meil tuleb viirusega õppidagi koos elama ning suur osa erimeetmetest jäävad kehtima teadmata ajaks.
Riskimaatriks näitab, et viirus levib eelkõige kinnistes ja tuulutamata ruumides ning ohustab haigega kontaktis olevaid inimesi, riskirühmadesse kuulujaid ja kroonilisi haigeid. COVID-19 nakatunu levitab viirust enne haiguse tunnuste ilmnemist, seega on tegu erakordselt salakavala haigusega, millel võivad olla rasked tagajärjed.
Kuidas riskimaatriksit kasutada?
Ükskõik millise kokkusaamise puhul tuleb järgida harjumuspäraseid erinõudeid: hoida tavasuhtluses distantsi 2 meetrit vähemalt, sportides 2-3 korda rohkem. Võõra inimesega ei tohiks ka distantsilt suhelda üle 15 minuti.
Kohtumisi planeerides tuleks eelistada väiksemaid kokkusaamisi ja viia need läbi värskes õhus: kinnises ruumis levivad viirused paremini.
Lapsed on viirusest vähem ohustatud ning nende ühistegevusele on vähem piiranguid ent kuna seltskonnas on ka järelevaatajaid-täiskasvanuid, tuleb ikkagi jälgida ohutusnõudeid.
Soovitused, mida tuleb järgida
- Haigena püsi kodus
- Hoia distantsi ja võimalusel hajuta gruppe
- Ära ole üle 15 minuti võõrale inimesele lähemal kui 2 meetrit
- Kaalu maski kandmist kui distantsi hoida pole võimalik
- Hoia suhtlusring võimalikult kitsas
- Pese sageli käsi, sest haigus levib ka pesemata käte kaudu
- Kui kätepesu võimalust ei ole, kasuta desinfitseerijat
- Kata köhides ja aevastades suu ühekordse taskurätiga
- Viska mask, taskurätt, kindad kohe pärast kasutamist ära ja pese käed
Millal ja kuidas kasutada maski?
Riskimaatriks annab vastuse, millistes olukordades maski kanda. Poes võiks kasutada ka ühekordseid kindaid ning desinfitseerida käsi ja kodus pakendeid.
Olles siseruumis lähikontaktis inimestega, on mõistlik maski kanda isegi kui sellekohane reegel puudub: haigus on salakaval, ka enda meelest terve inimene võib viirust kanda.
Lähikontaktiks loetakse olukorda, kus inimesed on 15 minuti vältel lähemal kui 2 meetrit.
Mask on täiendav ennetusmeede: seda on soovitav kasutada siseruumides, ühistranspordis, kauplustes jms. ja kui kohtutakse riskirühma inimese, kroonilise haige või vanema kui 65-aastasega.
Maski tuleb kanda tervishoiu- ja hoolekandeasutustes ja kõikjal, kus see on sisekorra eeskirjadega ette nähtud – ka juuksuris või iluteeninduses tuleks kanda maski, et vältida mõttetuid riske.
Alla 10-aastastel lastel ei ole soovitav maski kanda!
Kanna maski õigesti, see peab katma nina ja suu – ühekordsed maskid tuleb märgumisel välja vahetada, visata prügikasti ja pesta või puhastada käed.
- Riidest maski tuleb pärast igat kasutuskorda pesta
- Mask tuleb ära visata turvaliselt, soovitavalt see eraldi kilekotti pakkides
- Hügieeniliste ühekordsete maskide puhul võiks eelistada meditsiinilisi maske
- Kui med. maske ei ole saada, on mask igal juhul parem kui maskita viibimine riskikohtades
