- Kompaktne linnamaastur, mille trumbiks hübriidversioon
- Rahulik sõit, mugav sõitjateruum
- Hinnad alates umbes 40 000 eurost
- Tarneaeg: peamised NX 300h varustustasemed saadaval 2-nädalase tarneajaga
AJALUGU
NX on võrdlemisi uus mudel – kompaktne linnamaastur, mis paikneb Lexuse mudeliskaalal allpool RX-i, tuli turule 2014. aasta lõpus. Selle lähisugulane on Toyota RAV4, millega on isegi mõned ühised osad.
MINU LUGU
NX on minu esimene lähem kokkupuude hübriidiga. Kui alguses tundus kahekilomeetrine elektriline sõiduulatus veidi kummastav, siis kiiresti selgus, et kuna NX laeb end ka pidurdades, tekib näiteks linnas sõites laadimishetki piisavalt tihti ja elektriga sõita kannatab summaarselt tegelikult ka pikemaid vahemaid.
Bensiinimootori paneb auto ise tööle, kui kiirus läheb liiga suureks (kuskil umbes 70 km/h peal) ja ka siis, kui ta seda mingil põhjusel vajalikuks peab. Proovisõit sattus olema ühel viiest Eesti korralikust talvepäevast, nii et see vajadus tekkis üsna tihti kas või soojenduse pärast.
DISAIN
Maaletooja nimetab NXi disaini hämmastavaks, mis Lexuse keeles tähendab muuhulgas erinevaid leed-tulesid, 17-tolliseid või alates Luxury-varustustasemest 18-tolliseid valuvelgi, toonklaasi, haiuimekujulist antenni ja isetaastuvat värvkatet (täiesti professionaalsest huvist tahaks teada, kui suurest kahjustusest see taastuda suudab). Esiosale annavad tooni mõned nurgelisemad jooned, muidu on auto välimus linnamaasturilikult ümar ja sujuv.
Kasutajakogemuse disain on, nagu järgmiseski lõigus juttu tuleb, hästi läbi mõeldud, tulemuseks intuitiivne ja mugav kogemus. Kogu testimise jooksul pidin taga otsima vaid kella, mis mulle harjumuspärase kellaploki asemel oli paigutatud armatuurlaua keskele, kõik ülejäänu oli seal, kust seda kõigepealt otsitakse.
JUHI TÖÖKOHT
Lexuse insenerid saavad siin kiita nii äärmise ergonoomilisuse kui mugavuse eest (isegi mees kiitis). Selle auto rooli taga on võimalik teha kõike vajalikku minimaalsete liigutustega ja istmed on väga mugavad. Nupud ja menüüd on intuitiivsed ja materjalid tunduvad käe all mõnusad.
Kena on ka kolmeastmeline istmesoojenduse reguleerimise võimalus ja roolisoojendus, mis ei ole võtnud oma ülesandeks tervet salongi soojaks kütta. Juhikohale lisab viimase lihvi keskkonsoolis olev väljakäiv taskumõõdus peeglike. NX jätab mulle algusest peale mulje kui heas mõttes naisteautost ja see vaid kinnitab seda.
SÕIDUOMADUSED
NX ei ole driver’s car. See auto ei ole mõeldud inimesele, kes paneb rõhku sõitmisele ja autojuhtimisele. Mootor reageerib vähemalt sportrežiimis gaasiandmisele, kuid tulemus on võrdlemisi tagasihoidlik, ja iselülituv nelikvedu iga väikse läbilibisemise peale end tööle panema ei hakka. Vedrustus on siiski luksusmaasturi mõistes jäigemapoolsem, tänu millele mõnest suuremast maasturist tuttavat kurvis külilikukkumise või peegliga maad kraapimise tunnet ei teki – kalduma see masin väga ei kipu.
Auto liikumise stoilisus ei ole iseenesest imekspandav – bensiinimootor annab hübriidversioonil välja kõigest 114 kw (kombineeritud koguvõimsus 145 kw), ja NXi kaal ligineb tühjaltki kahele tonnile, saati siis täislastis, kui auto kaalub peaaegu 2400 kg. Kiirendus 0-100 km/h on hübriidil kirjade järgi 9,2 sekundit, nii et sealt ei peagi pauku tulema.
NXi keskkond ja mugavustsoon on linn ja selle lähiümbrus, kus elektrimootor vähemalt üritab bensiinimootori rahulikku kiirendust kompenseerida ning kus veidi kõrgem kliirens veidi teeolusid pehmendab. Ka maanteel on NX korralik ja reisijatele mugav vahend liikumaks punktist A punkti B, kuid möödasõite on selle autoga mõtet teha vaid äärmisel vajadusel ja hea nähtavuse tingimustes. Hätta otseselt ei jää, aga pidevalt pingsalt kalkuleerida, kas seekord jõuab või mitte, ei ole just meeldiv.
PRAKTILISUS
Lisaks keskmisest pisut kõrgemale kliirensile ja iselülituvale nelikveole on NX, kuigi kompaktne, siiski linnamaastur. Sellest tulenevalt on autos ka veidi rohkem ruumi, kuid tõesti ainult veidi. Selg sõidusuunas turvatool mahub ka taha keskele, kuid juhiistmele mahub sellisel juhul vaid pikakasvuline naine, meesterahval võib jalaruumi väheks jääda. Kui lapsi vedama ei pea või on nad nägu sõidusuunas reisimiseks piisavalt suured, jätkub ruumi kõigile. Väiksemat sorti vanker mahub pagasiruumi probleemideta ja põhimõtteliselt oleks mahtunud ka täissuuruses vanker.
Pagasiruum avaneb ja sulgub nuppudest, nii et käed (või kindad) jäävad puhtaks. Nagu moodsate autode puhul vaikselt standardiks hakkab saama, avanesid ja sulgusid prooviauto uksed võtmeta, mis on väga mugav. Eeldusel, et need uksed avanevad. Kui tulla, käed erinevaid esemeid täis, ja uksed otsustavad, et just seekord nad ei avane, ei ole nii mugav, kui peab hakkama võtit otsima nii, et mitte midagi maha sopa sisse ei pane. Uskuge, ma räägin kogemusest.
INFOLUSTIVÄLI
NXi infolustivälja eripäraks on puutetundliku ekraani puudumine. Ekraan on, aga puutetundlikkust mitte. Menüüvalikuid tehakse roolilt või pöördnupuga. Kuigi viimase suhtes olin puuteekraani võimalustega harjununa alguses skeptiline, oli too siiski täielikult oma ülesannete kõrgusel.
Teiseks üllatuseks oli, et Executive-varustustasemel autol puudus navi, mis tuleb põhivarustuse hulka alles kuuest tasemest neljandal, Luxury-tasemel. Iseenesest oli olemas ka Mirrorlink-funktsioon, aga kahjuks keeldusid telefon ja auto omavahelisest koostööst (tõenäoliselt telefoni tõttu) ja korralikult testida seda ei õnnestunud.
PIMEDA- JA LIBEDASÕIT
Nagu juba öeldud, sattus proovisõit ühele viiest Eesti talvepäevast, nii et libedat ja erinevas suunas tuiskavat lund saime piisavalt. Kuigi lülituva nelikveoga, on NX ikkagi üsna suures osas esiveoline ja teeolude halvenedes end üleliia mugavalt ei tunne.
Pimeduse vastu aitavad võidelda igakülgselt automaatsed tuled, mis teoorias suudavad ka kaugtuledega maanteel sõites end vastusõitjate puhul korrigeerida. See konkreetne omadus jäi kahjuks tookord proovimata – lumetuisus kaugtulede automaatikat katsetada ei pruugi olla parim mõte (samal põhjusel jäi lõpuni proovile panemata ka kokkupõrke-eelne ohutussüsteem). Linnatingimustes ja valgustamata kõrvalteel ei tekkinud aga nähtavusprobleeme ning kurvituled hoolitsesid keeramiste eest.
JÕUALLIKAD JA KÄIGUKASTID
Mootorivalikus on kas 2,5-liitrise bensiinimootoriga hübriid või kaheliitrine turboga bensiinimootor. Käigukastiks on hübriidil elektriliselt juhitav variaatorkast ehk E-CVT ja bensiinimootoril tavaline automaatkast, mis koostöös suudavad sajani kiirendada veidi reipamalt, kõigest 7,1 sekundiga.
HIND
Odavaim NX maksab veidi üle 40 000 euro, Executive-varustuses prooviauto veidi üle 50 000. Naviga Luxury-tasemel auto hind jääks juba 60 000 euro ligi ning ka kalleima, katuseluugiga F Sport S versiooni saab õige pisut rohkem kui 60 000 euro eest. Õnneks on üsna suur osa vajalikest omadustest juba põhivarustuses olemas, kuigi kindlasti leiab igaüks ka lisavarustuse nimekirjast just endale midagi.
ÜLALPIDAMISKULUD
Lexustel on kolmeaastane või 100 000 km kattev täielik garantii, kusjuures esimesel aastal läbisõidupiirang ei kehti. Lexuse garantii katab muuhulgas värvidefektid kolme aasta jooksul, läbivad korrosioonikahjustused 12 aasta jooksul ja tasuta remonditööd lähimas Lexuse salongis või Lexuse teeninduskeskuses.
Hübriidi keskmine kütusekulu on kena 5,1 liitrit, veidi reipamal turboversioonil 7,9 liitrit fossiilkütust sajale. Mina nägin, nagu ikka, natuke suuremaid numbreid, aga need võib rahuliku südamega ilmastiku arvele panna, seega peaks vähemalt hübriidi puhul olema kütusekulu mõttes tegemist küllalt säästliku autoga.
KONKURENDID
Ametlikud konkurendid on Audi Q5, BMW X3 ja Volvo XC60. Nende tavajõuallikate pealt tulija jaoks võib NX esimesel hetkel sõiduvõimekuse osas tunduda entry-levelina – hübriid on mõtteviis ja sellega tuleb õppida koostööd tegema; minu silmis on põhilised konkurendid pigem teised pisemad luksusliku maitsega linnamaasturid nagu Audi Q3 ja BMW X1.
Audi lööb Lexust mootorivaliku ja hinnaga, ent Eestis puudub sel veel valikus NXi oluline eelis – hübriidversioon, ning Lexusega samaväärne garantii tuleb vaid lisatasu eest. Kaalukeeleks saab – kui hübriidi eelistajad kõrvale jätta – suuresti isiklik margieelistus, väline meeldivus või erinevus konkreetsele ostjale vajalikus varustuses.
ACCELERISTA KOMM
On autosid, mis tekitavad emotsioone ja millega sõitmine on elamus omaette. NX ei ole üks neist. Sellegipoolest on igapäevaseks lasteaeda-tööle-poodi-lasteaeda-koju marsruudiks tegemist väga hea tarbeesemega. Hind on küll keskmisele eestlasele uuena võib-olla pisut soolasevõitu, kuid kui tahta usaldusväärset linnamaasturit, millega linnalähistelt linna tööle käia ja muid igapäevaseid asju ajada ning võimalusi on, tasub NXi kindlasti kaaluda.
2015. aastal oli NX omas segmendis müüginumbrite põhjal auväärsel teisel kohal, edestades Eesti mõistes mäekõrguselt konkureerivate luksusbrändide BMW, M-B, Porsche, Land-Roveri sama klassi mudeleid. 2015. aastal oli kompaktmaasturite segmendis müüduim Volvo XC60. Tõe hetk koidab tänavu, sest ostjate huvi NX vastu on olnud üksnes kasvav. Omajagu aitab sellele kaasa ka äsjane Lexuse maasturite lipulaeva RX Eestisse jõudmine – miks võtta üks, kui võib kaks – suurem naisele, väiksem pereisale; või vastupidi. Ja rokivad ikka hübriidid.
Vaata hinnakirja maaletooja kodulehel
Vaata edasimüüjate kontakte
Fotod: Maarja Vau, Lexus
