Tänapäeval on vähe autosid, millel poleks konditsioneeri või uuema aja leiutist, kliimaseadet. Alljärgnevat paar asjatundlikku soovitust, kuidas kliimaseadet mõistuspäraselt kasutada.
Mida kaugemale 21. sajandis, seda rohkem sõidukite sisekliimale tähelepanu pühendatakse. Kliima soojeneb ning kuumalained, veeuputused ja muu jama on saanud meie tavapärasteks kaaslasteks. Kuumas ei saa aga “kondita” või “kliimata” kuigi hästi hakkama.
Konditsioneer ja kliimaseade ei ole sünonüümid: esimene on kasutuses olnud aastakümneid, kliimaseade on aga pigem selle sajandi leiutis. Kuigi tööpõhimõte on neil kahel sarnane, on tulemus erinev: kliimaseadmega saab hoida ühtlast temperatuuri, konditsioneer puhub lihtsalt külma või sooja õhku.
Kuigi kliimaseadmed töötavad automaatselt, kasutades sooja ja külma õhu kokku segamiseks oma “tarkust”, kuid nendegi puhul tuleb autojuhil seaded paika timmida, et tagada seadme pikaajaline ja tõhus toimimine.
Kui autol on kliimaseade, on see mõeldud (õigesti) kasutamiseks, ja seda aastaajast olenemata. Jah, talvel ei tohi kliimaseadet samuti unarusse jätta, sellele tuleb tööd anda. Kuigi raske ei peaks see ju olema, sest seade koosneb juhi vaates digitaalsest paneelist ja suunatavatest puhuritest, mida on lihtne paika sättida.
Suvised auto jahutamise nipid
Piisab lühikesest kuumalainest, et auto muutuks seistes kuumaks nagu saun. Paar tonni kaaluv kerisekivi on seda tulisem, mida tumedamat värvi see on ning mida rohkem on sel klaaspindu. Kuigi õues on “ainult” 30°C, võib autos temperatuur kiiresti tõusta ka 70°C-ni. Saun see on!
Esimene mõistlik otsus oleks kuumaga lükata auto varjulisemasse kohta. Kui seda ei saa teha, on kuumalaine ajal mõnevõrra abi autosse paigaldatavatest valgust peegeldavatest katetest. Eestis on need veel suhteliselt vähe levinud, Euroopa lõunaosas väga tavalised. Toonitud klaasid kaitsevad kuumuse eest oluliselt vähem.
Varjutamine kaitseb muuhulgas sõitjateruumi tervist: materjalid kahjustuvad vähem, ei pleegi nii hullusti ega erita kuumaga mürgiseid nanoosakesi õhku.
Ka 20°C juures ei tohi autosse jätta lemmikloomi, lapsi, liikumisraskustega inimesi jne. Lapsed ja pudulojused ei saa uksi avada ja kuuma eest põgeneda! Akende avamisest on kasu üksnes juhul kui sõiduk on kas ehitise või puude varju pargitud ning abitumad jäävad autosse heal juhul paariks minutiks.
Kui jätate auto terveks päevaks varjulisse kohta, võite ikkagi saada sauna – päike ju liigub ja vari koos sellega. Parim lahendus sel juhul on parkida auto katusega parklasse. Kivi ja betoon on head õhujahutajad.
Enne sõitma hakkamist tuleb autot tuulutada, et läppunud ja lenduvatest plastiaurudest küllastunud soe õhk värskema vastu vahetada. Paljudel elektroonilistel pultidel on “peidetud funktsioon”, kus pikalt “ava uksed” nuppu vajutades avanevad kõik auto aknad kas pooleni või täiesti. Mõne sekundiga on autos värske õhk.
Uksi avades võiks auto ära tuulutada iga kord autosse istumise eel. Aknaid saab mõnda aega lahti hoida ka sõidukiga liikuma hakates.
Liikuvas autos ringleb õhk taas veidi kiiremini, mis kiirendab ventilatsiooni tööd. Aknaid ei tasu siiski liigselt ahti hoida, vaid need on hea sulgeda hiljemalt 30 sekundi pärast, et jahutatud õhk õue ei jalutaks.
Avatud akendega autoga sõites on hea sisse lülitada kliimaseade. Selle käivitumine võtab veidi aega ja seda oodates võib seade korraks sooja õhku puhuda. Seetõttu on hea mõnda aega hoida aknad lahti ja ventilaatori samal ajal sees, kuni seadmest tulev õhk jahtuma hakkab.
Juhul kui auto on vaja maha jahutada enne sõitu minekut – näiteks ei saa lahtise aknaga sõita väikelapsega ja ei naudi seda ka lemmikloom, tuleks auto kõigepealt tuulutada, siis lülitada sisse kliimaseade ning kabiin ära jahutada. Sõitjate heaolu nimel võiks ette tõmmata akna- ja (klaas)katusekatte.
Üks vanaemade nipp nahksisuga autos istmete ülekuumenemise vältimiseks on lambanaha kasutamine. Vill on vilets soojusjuht ja ka suvekuumaga kannatab kanni sellele toetada.
Fäänsi istmeventilatsiooniga tasub kuumas autos tagasi hoida: jalgevahet külma õhuga kostitades võib saada põiepõletiku – ilma naljata! Äkiline temperatuurimuutus mõjub laisale organismile laastavalt kahjuks.
Kuidas kliimaseadet õigesti kasutada?
Automaatkliimaga varustatud autos ei pea tseadeid üldse puudutama. Kui “kont” töötab õigesti, püüab see võimalikult kiiresti auto sisetemperatuuri soovitud tasemele seada.
Seega ei pea kliimaseadet reguleerima kõige külmemale või võimsamale puhumisele – vähemalt siis, kui auto kliimaseade töötab nii nagu peab.
Auto kliimaseadme soovitav temperatuur on 22°C, kuna see muudab kabiini piisavalt jahedaks ka suvel. Kuigi palavaga on kiusatus teha külmkappi, ei pruugi see olla tervise seisukohalt mõistlik lahendus.
Külmetusoht suureneb ka siis, kui puhumisõhk on suunatud otse sõitja poole. Kuigi jahe õhk mõjub värskelt, on oht, et nõrgema immuunsusega tüübid jäävad häälest ilma või saavad tatitõve või ka kurgupõletiku.
Mida jahedam kliimaseadmest tulev õhk, seda suurem kütusekulu. Ka akende ja uste pikalt lahtihoidmine on kütusekulu kasvatav tegevus, sest autosse pääsenud soe õhk tuleb uuesti jahutada.
Eriti praeguste kütusehindade juures on hea meeles pidada, et auto kliimaseade tarbib tõepoolest energiat – auto kütust. Külm õhk ei teki iseenesest, kuid selle jahutamine on päris töö, kuigi seda ei pruugi palja silmaga näha.
Kliimaseadet tuleb hooldada
Auto kliimaseadmete hooldus on auto hooldus täpselt nagu õlivahetus. Külmutusagensi olemasolu tuleks üle vaadata korra aastas ja kui seda on vähe, siis lasta teenindusel seade uuesti täita.
Kui külmutusagensit on liiga vähe, ei saa kompressor õli ja kas lakkab töötamast või läheb rikki. Kui süsteemis on vähem külmaainet, peab kompressor rohkem tööd tegema ning kütusekulu kasvab.
Kliimaseadet peab kasutama ka talvel. Töötav “kont” hoiab kabiinis ühtlast temperatuuri ning ühtlasi liigutab süsteemis õli. See omakorda tagab seadme pikema eluea.
Eesti oludes peab auto kliimaseade taluma pidevat välitemperatuuri kõikumist ning talvel ei saa see tegeleda oma põhitöö ehk jahutamisega.
Spetsialistid soovitavadki kliimaseadet tihemini kontrollida, et välistada selle ootamatu riknemine ebaühtlaste töötingimuste tõttu.
Kes kompressorite hindu guugeldanud on, see teab et tegemist ei ole kuigi odavate vidinatega, kuid rike võib halvemal juhul maksma minna tuhandeid eurosid. Hoiad kliimaseadme korras, säästad raha – lihtne.
Loe lisaks: VAZ kliimaseade, mida keegi pole näinud
Kaanepilt: Ylle Tampere
