Rehvivahetuse aeg on käes: seaduse järgi võib talverehvid vahetada suverehvide vastu alates 1. märtsist. Elektriauto omanikel tasub end kurssi viia erisustega – mitte kõik tavaauto rehvid ei sobi ning ise rehvide “alla viskamine” on seotud riskidega. Alljärgnevalt paar olulist asja, mida panna tähele elektriauto rehvide vahetamisel.
Elektriautode populariseerumine ja laiem levik on toonud kaasa vajaduse pöörata rohkem tähelepanu rehvide valikule ja nende vahetamisele. Valesti valitud rehv või hooletu vahetus võivad elektriauto puhul tähendada nii sõiduulatuse olulist kahanemist kui ka ootamatut ja kallist remonti, mida garantii ei kata.
Elektriauto vajab sobivaid rehve
Elektriautod erinevad sisepõlemismootoriga sõidukitest kolme peamise teguri poolest: mass, pöördemoment ja müratase.
Suurem mass: Akupaki tõttu kaalub elektriauto 300–500 kg rohkem kui samas mõõdus tavaauto. See seab rehvi karkassile kõrgemad nõuded. Rehve valides tuleb jälgida koormusindeksit (Load Index). Enamikule EV autodele on vajalikud XL (Extra Load) tähisega rehvid, mis taluvad deformeerumata suuremat survet.
Kohene pöördemoment: Elektrimootor rakendab täisjõu viivitamatult. See kulutab rehvimustrit tavapärasest isegi kuni 20% kiiremini. EV-spetsiifilised rehvides kasutatakse jäigemat kummisegu, et kiirendusjõududega toime tulla ja vältida enneaegset kulumist.
Sõiduulatus ja veeretakistus: Elektriautoga sõites loeb iga kilovatt-tund. Parimad rehvid on veeretakistuse märgisega A. Mida madalam veeretakistus, seda rohkem sõiduulatust ühe laadimisega.
Müratase sõitjateruumis: Elektrimootori heli kabiini peaaegu et ei kuule. Vaikust lõhestavad seda kõvemini teemüra ja rehvide tekitatav heli. Kvaliteetsete rehvide tootjad lisavad EV-rehvide siseküljele mürasummutava vahukihi, et vähendada vibratsiooni ja teemüra levikut sõitjateruumi. Lisasummutuse olemasolu võiks küsida enne rehvide ostmist.
Ise rehvide vahetamine on riskibisnes
Mis see siis ära ei ole, mõtleb oskaja ning otsustab rehvivahetuse ise läbi viia – toiming on seda lihtsam, kui olemas on kaks veljeringi, ühed talve-, teised suverehvidega. Entusiasmile tõmbab pidurit risk vigastada EV elutähtsaid “organeid” ning lõbusa ringisõitmise asemel lõpetada remonditöökojas.
Kõige suurem risk on rehvivahetuseks auto ülestõstmisel – oht vigastada akukarpi on suur. Tõstepunktid on akukarbi vahetus läheduses ning iga vale liigutus, tungraua libisemine või hooletu tegutsemine võivad karpi, mis akut kaitseb, valusalt vigastada.
Isegi väike mõlk akukarbil on turvarisk – kunagi ei tea, mis toimub karbi sees. Kui aku saab “pihta”, on oht, et ühendused lähevad lühisesse ja tekib tulekahju. Tehnoülevaatusel tuvastatud vigastusi loetakse nii tõsiseks, et ülevaatust läbida ei saa. Akupaki remont või vahetus võib maksta üle 10 000 euro.
Lisaks on elektriautod tavasõidukitest raskemad, mistõttu standardne tungraud ei pruugigi koormusele vastu pidada. Paljudel mudelitel tuleb kasutada mudelipõhiseid tõstepatju ehk adaptereid, et jaotada surve õigesti ja vältida kerekonstruktsiooni vigastamist.
Mida panna tähele vahetamisel?
Isegi kui lasete rehvid vahetada töökojas, on paar lisaliigutust hindamatu väärtustega. Rataste kinnitamisel on oluline kontrollida poltide pingutusmomenti. Elektriautodel on see sageli suurem kui tavasõidukitel. Kasutada tuleb momentvõtit, et vältida poltide ülepingutamist või lahtijäämist – oskaja vahetaja tunneb õige hetke ära.
Mõistlik on teha “enne ja pärast” pildid auto karbiservadest ja põhjaalusest. See võimaldab hiljem tuvastada tõstmisel tekkinud vigastusi ja on aluseks potentsiaalse kahjunõude esitamisel. Kõlab nagu ülemõtlemine, ent hiiglasuur remondiarve on veel hullem.
Millal on õige aeg rehvivahetuseks?
Eesti liiklusseadus sätestab, et talverehvid on kohustuslikud 1. detsembrist kuni 1. märtsini. Naastrehve tohib kasutada 15. oktoobrist kuni 31. märtsini (erandina aprilli lõpuni, kui teeolud seda nõuavad).
Praktikas on abiks 7°C reegel: kui ööpäevane keskmine temperatuur jääb püsivalt üle seitsme soojakraadi, on aeg rehvivahetuseks.
Soojaga kaotab talverehvi pehme segu oma omadused ja rehvid kuluvad – elektriauto all rutem kui tavaauto puhul. See kehtib ka lamellrehvidele. Ei ole mõistlik “sõita lõpuni” ühtki talverehvi, ei ole mõistlik eemaldada ise naaste, et saada “DIY suvekad”.
Pehme rehvisegu kulub karedal asfaldil kiiresti. Elektriauto raskus surub rehvi tugevamalt vastu teed, mis muudab kulumise võrreldes tavaautoga märgatavalt intensiivsemaks. Lamellrehvi pehmed mustriplokid painduvad pidurdamisel liigselt. Auto pidurdusteekond on oluliselt pikem kui suverehviga. Ja see on ohtlik.
Kurvides läheb sõiduk “ujuma”, kuna rehvi muster ei suuda rasket elektriautot piisavalt stabiilsena hoida. Aku tühjeneb kiiremini, sest suurem hõõrdumine ja rehvi deformeerumine tõstavad veeretakistust.
Kallis rehv võib tuua arvestatava kokkuhoiu kilomeetrihinnas
Kokkuvõtteks
Elektriauto tahab saada spetsrehve ning eraldi talve-ja suverehve. Isegi kui on olemas kaks veljeringi, võiks vahetuse teha spetsialistide käe all. “Enne ja pärast” pildistamine pole ülemõtlemine vaid kaine kaalutlemine.
Rehvid tuleb vahetada kohe kui temperatuurid läbi ööpäeva püsivad plussis. Samas võib liigne agarus olla ka ogarus, sest heitlik kevad teeb trikke – paar külmakraadi muudavad teekatte ohtlikult libedaks, lund ja lörtsi võib tulla ka aprillis. Terve mõistus alati abiks.
Ilusat suve, elektriautoga sõitjad!
Kaanepilt: Ylle Rajasaar
Lisalugemist:
- Transpordiameti soovitused suviseks rehvivahetuseks
- Rehvitootja soovitused EV suverehvidele