Hiljuti oli Uku Tampere dilemma ees. Poest oli vaja 30 km kaugusele saada suur lehekäru, mis väikesesse ja muidu tublisse Thaliasse kuidagi sisse ei mahtunud. Lihtsama vastupanu teed minna olnuks igav, seega jäi veduriks ikkagi Thalia.
Koormarihmadega katusele kinnitatud käru tõmbas kaasliiklejate tähelepanu, nägi naljakas välja, aga jõudis ka turvaliselt sihtkohta. Kuid küsimus jäi – kas nii tohib? Küsisime PPA ja Maanteeameti käest, mida nemad sellest arvavad.
Asjade liigutamine on tegelikult väga lihtne – rendihaagised on paljudes suuremates tanklates mõistliku hinnaga saadaval ning Tallinn kubiseb Citybee rendikaubikutest, mida lühikeseks perioodiks rentida on lihtne ja murevaba. Seega enamasti pole mingeid hullusi vaja teha.
Kui ise ei jaksa, ei oska, ei saa või ei taha, siis kaubikutega teenusepakkujaid leiab Facebooki gruppidest kümnete kaupa. Ole vaid meheks või naiseks ja postita gruppi “Transport & väikeveod” oma veosoov ning üllatavalt odavate hindadega veopakkumisi tuleb nagu putru – eriti kui asukoht jääb pealinna ja selle ümbrusesse.
Vahemärkusena olgu öeldud, et olen juba mitu aastat imestanud, miks erinevad taksoäpid ei ole oma valikus olevate sõidukite kategooriatesse lisanud kaubikuid – kui saaks näiteks Bolti äpiga tellida kaubiku nagu inimveoks taksot tellida saab – küll siis muutuks elu eriti lihtsaks.
Olen üsna kindel, et hulk kaubikumehi sõidaks hea meelega “Bolt Cargo” või “Kaubauber” kategoorias. Aga see on eraldi teema ja nüüd naaseme olukorda, kus teenust sisse osta ei taha, kaubikut ei ole ning kärukonksu kah mitte.
Eestlase ürgloomuses on lolli moodi vaeva näha ja ise teha, isegi kui see on tihtipeale kilplaslik. Minu puhul prevaleerib aga huvi ja nii tuleb erinevaid asju omal nahal järele proovida. Juba poe parklast välja keerates kergitas vastu tulnud kaubiku juht kõrvuni ulatuva naeratuse saatel pöialt, mis kõneleb õnnestunud valikutest.
Ühesõnaga – kuna Thalial ei ole ei haagisekonksu ega katuseraame, siis juba enne käru soetamist teadsin, et eriskummalisemal viisil ma selle viguri koju viin ja koos käruga hankisin ka kaks koormarihma.
Maanteeamet probleemi ei näe
Maanteeameti tehnoosakonna juhataja Jürgo Vahtra ütles, et kui räägime sõiduautodest, siis õigusaktid ei piiritle, kus kohas autos võib või peab kaupa vedama või mida võib vedada.
“Küll aga on kehtestatud üldised reeglid, kuidas tuleb veost kinnitada. Näiteks peab veos olema kindlalt kinnitatud ja ei tohi ohustada inimesi. Kindlasti ei tohi sõiduautot koormata ka nii palju, et ületatakse sõiduki kandevõimet ja täismassi,” lisas Vahtra.
Liiklusseaduses on temaatika reguleeritud paragrahvis 34, mis ütleb, et:
(1) Sõitjaid ja veoseid tohib vedada ainult viisil, mis ei takista sõiduki juhtimist ega piira juhi vaatevälja, ei varja sõiduki tulesid, registreerimis- ja tunnusmärke ega juhi märguandeid.
(6) Veos peab vastavalt oma eripärale ja pakendamisele olema paigutatud, kinnitatud ja kaetud nii, et see ei ohusta inimest ega keskkonda, ei põhjusta varalist kahju ega takista liiklust.
(13¹) Veose paigutamisel arvestatakse, et selle mass on sõidukil jaotatud võimalikult ühtlaselt ja veos moodustab ühtse terviku, raskuskese on võimalikult madalal, välditud on nihkumine ning teravad otsad on suunatud tahapoole. [RT I, 11.01.2018, 1 – jõust. 01.06.2018]
(13²) Veose kinnitamiseks kasutatavad kinnitusvahendid peavad vastama kinnitusvahenditele esitatud nõuetele, olema kasutusotstarbele vastavad, terved, töökorras ning piisavalt tugevad, et hoida veost paigal ja koos.”
Need neli välja toodud punkti on selgelt sõnastatud ja lühidalt võib öelda, et kui kasutad tervet mõistust, loogikat ja oled ka muus osas homo sapiens liigist, siis on suure käru auto katusele paigutamine igati seaduspärane tegevus.
Probleeme on nõuetekohase märgistamisega
Põhja prefektuuri liiklusjärelevalvekeskus ei näe samuti probleemi sellisel viisil koorma vedamisel, kui ese on korralikult ja tugevalt katusele kinnitatud, nii et ta ei kuku sealt maha ega lähe lendu. Ka PPA rõhutas, et ese ei tohi kuidagi takistada juhi nähtavust ega teisi liiklejaid ning ületada auto gabariite.
“Veose kinnitamiseks kasutatavad kinnitusvahendid peavad vastama kinnitusvahenditele esitatud nõuetele, olema kasutusotstarbele vastavad, terved, töökorras ning piisavalt tugevad, et hoida veost paigal ja koos,” rääkis patrullitalituse juht Varmo Rein. Ehk siis seesama nõuanne – tee, aga tee korralikult.
Küll aga tõi Varmo Rein välja ühe murekoha. Nimelt on asjade vedamisel üheks enamlevinud rikkumiseks olukorrad, kui transporditakse autos näiteks pikki laudu, mis ulatuvad auto pakiruumist ja auto gabariitidest liiga palju välja ehk veos turritab liiga kaugele.
“Kui ese ulatub auto mõõtudest välja, siis tuleb see nõuetekohaselt väljaulatuva veose tunnusmärkidega tähistada,” märkis patrullitalituse juht.
Kui palju on liiga palju?
Seadus sätestab, et kui veos ületab auto gabariite (pikkuses) rohkem kui 1 meeter, tuleb see vastavalt tähistada. Kui veos ületab auto gabariite pikkuses rohkem kui 2 meetrit, tuleb selle transportimiseks taotleda juba eriluba.
Seesama kehtib muuseas ka haagiste kohta. Väga tavaline on seegi, et keegi veab kärus pikki prusse. Käitumine ei ole automaatselt vale – kui sul õnnestub pikad prussid paigutada kärule nii, et need:
- Ei ulatu käru gabariitidest pikkuses välja rohkem kui 2 m
- On korralikult kinnitatud
- Ei varja tulesid ja numbrimärke
- On nõuetekohaselt märgistatud
- Koorem ei kaalu rohkem kui on käru kandevõime
… siis on kõik hästi.
Kui veos ületab auto gabariite laiuses rohkem kui 20 cm, siis tuleb see samuti tähistada laia sõiduki tunnusmärgiga. Kui sõiduki laius ületab 2,55 meetrit, siis tuleb selle transportimiseks taotleda eriluba.
Kokkuvõtteks
Seega lühidalt võib öelda, et kuniks tegemisel rakendatakse mõistust, koorem on kinnitatud, tähistatud ja turvaline, siis võid sa oma kärus või autos vedada ka suuremaid esemeid.
Diivan, madrats või suur käru katusel on igati ok, kui suudad selle niimoodi kinnitada, et järsemas kurvis või tugevamal pidurdamisel see katuselt jalga ei lase ning vaatevälja ei sega. Ese võib olla isegi auto gabariitidest suurem, kui selle nõuetekohaselt tähistad ja “väljaturritumus” ei ole suurem kui 2 meetrit.
Küll aga jääb alati õhku küsimus, et kas oht autot kriimustada ja üldse kogu see jamamine on vaeva väärt. Aga seda peab igaüks endalt ise küsima ja ise arvutama. Tihtipeale jõuad ausalt arvutades tulemusele, et teenus sobivama vahendiga teenusepakkujalt sisse osta on odavam, kui kriimustatud värvi või mõlki vajutatud katust pärast kohendada.
“Kui politsei näeb liikluses sõidukit transportimas katusel suuremat eset, mis on kehvasti kinnitatud või ületab lubatud mõõte, siis kindlasti see sõiduk peatatakse ja palutakse tal leida eseme transportimiseks mingi muu viis,” lisas patrullitalituse juht teema lõpetuseks.
Turvalisi vedusid!
