Elektriautode keskkonnamõju üle Eestis on vaieldud aastaid: põlevkivist toodetud elekter nullib suure osa e-autode kasutegurist. Asjasse toovad selgust KeM kliimaosakonna juhataja Getlyn Denks ja MKM avalike suhete osakonna juht Rasmus Ruuda.
Palusime Keskkonnaministeeriumi spetsialistidel tuua välja elektriauto keskkonnamõju Eestis võrrelduna tavalise ICE ehk sisepõlemismootoriga autoga.
Selgub, et tegeliku mõju hindamine on märksa keerulisem kui üksnes põlevkivi ja sellest saadava elektrienergia ökojalajälje kokkuarvutamine.
Loe siit, miks on CO2 tähtsaim kliimagaas ja kuidas arvutatakse selle ekvivalenti
KeM: Ühtset hinnangut anda ei saa
Elektrisõidukite ja sisepõlemismootoriga autode keskkonnamõju võrdlust, mis arvestaks sõidukite kogu elutsükli mõju ja oleks Eesti tingimustes kohaldatav, ei ole Keskkonnaministeerium tellinud.
Tõsiseltvõetav võrdlus peaks arvestama paljusid erinevaid tegureid, nagu vaadeldavate sõidukite mudelid ja millist energiaallikat on kasutatud elektriautode akude tootmiseks ning millise metoodika järgi on arvutatud elektrienergia heitkogused, kui energiamahukas on utiliseerimine jne.
Elektriautode ja nn tavaautode elutsükli põhiseid uuringuid on läbi viidud mitmeid, kuid puudub ühtne hinnang, mida saaks Eesti oludele ning kõikidele automudelitele laiendada.
Üldine suundumus on keskkonnasäästlikkus
Teemale saab läheneda üldiselt: Eesti energia- ja kliimapoliitika põhimõtte kohaselt soodustakse transpordisektoris alternatiivsete kütuste kasutuselevõttu kuna see aitab fossiilsete kütuste tarbimise vähenemise arvelt leevendada nii kasvuhoonegaaside kui teiste õhusaasteainete (SO2, PM2,5, NOx ja LOÜ) heitkoguseid sõidukite kasutusaja jooksul.
Kuna suunaks on transpordisektoris taastuvenergia suurendamine, siis aja jooksul muutuvad e-sõidukid kasutatavate energiaallikate võtmes rohkem keskkonnasõbralikumaks.
Elektriautode omanikel on ka täna võimalik Eestis oma sõidukit taastuvenergiaga laadida. Ühtlasi areneb tehnoloogia ja elektriautode akude vastupidavus paraneb.
Euroopa Liidus nähakse e-autode kasutuselevõtmist olulise lahendusena kliimaeesmärkide täitmisel ja linnades õhu puhtamaks muutmisel.
MKM läheneb teaduspõhiselt
Rasmus Ruuda Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumist läheneb koos spetsialistidega küsimusele teaduslikus võtmes: elektriautode mõjusid (majandus, keskkond jms) on hinnatud erinevste teadustööde raames.
Üks ülevaatlikumaid ja kokkuvõtlikemaid on IEA tehtud ülevaade elektrisõidukite elukaare keskkonnamõjust. IEA ongi üks maailma juhtivaid taastuvenergia mõjude hindajaid ja energiadialoogide algatajaid maailmas.
Suures pildis (nn „well to wheels“) on e-auto kasvuhoonegaaside heitkogused madalamad kui sisepõlemismootoriga (nn „tavalised autod“) autodes.
Tehnoloogia arenedes keskkonnamõjud vähenevad järjest – Elektrisõidukite puhul tekib suur osa keskkonnamõjust tootmisprotsessides (ning toorainete hankimisel) ning seetõttu on summaarne keskkonnamõju seda väiksem, mida rohkem elektriautot kasutatakse.
Riikidevahelised erinevused keskkonnamõjudes tekivad elektri tootmise keskkonnamõjudest. Seega, kui kasutatakse taastuvelektrit, ei ole elektriauto kasutamise keskkonnamõju Eestis oluliselt erinev teistest riikidest.
Lisaks on oluline, et e-auto kasutamisel vähenevad sisepõlemismootoriga võrreldes mootorite põletusprotsessides tekkivad lokaalsed õhuheitmed (NO2, PM).
Sama ka gaasimootoriga autodes. Sarnaselt biometaani kasutavate gaasiautodega (CNG) kasutab e-auto kohalikku kütust – elektrit.
Eelnevast tulenevalt näeb MKM, et kasulik on hoogustada nii elektri- kui ka gaasimootoritega sõidukite kasutamist Eestis.
Eesti vedelkütuste turu regulatsioone kujundatakse selliselt, et vedelkütuste tarnija saaks taastuvenergia kohustusi täita müües elektrit või biometaani.
Vabavaraline elektrituru kaart annab vastuse
Electricity Map on kaart, kuhu koondatakse kättesaadavad elektrituru andmed reaalajas: kui palju ja millest elektrit on viimase 24 tunni jooksul toodetud ja kui palju tarbitud ning milline on CO2 jalajälg.
Mida fossiilsem elekter, seda tumedamaks tõmbub riigi värvus maailmakaardil. 20. veebruaril kui lugu ilmub, on Eesti kaardil päris tumepruun, sest põlevkivi osakaal elektritootmises on parasjagu kõrge.
Eesti 774g süsinikuheitmetega (CO2 ekvivalent kWh energia kohta) suudab võistelda ainult Chhattisgarh Indias, mille CO2 ekvivalent on 803 g/kWh.
Niisiis ei ole täna hea päev elektriauto laadimiseks. Mõnel heal päeval, mil tuule-ja imporditud taastuvenergia osakaal moodustavad kolmandiku ja rohkem meie tarbimisest, võib elektriautot pidada ka Eestis keskkonnasõbralikuks.
Allikad: KeM, MKM, Electricity Map blog
Kaanepilt: Ylle Tampere/Pakri tuulepark
