Erinevalt mõnest teisest Euroopa Liidu riigist tuleb Eesti lennujaamadest Schengeni riiki reisival lennureisijal lisaks turvakontrolli läbimisele väravas koos pardakaardiga esitada ka isikut tõendav dokument. Miks nii, selgitab Tallinna Lennujaama lennundusjulgestuse juht Tarvi Pihlakas.
Kes Tallinnast lendavad, on harjunud et pärast turvakontrolli – mis teostatakse kiiresti ka tipptunnil, isegi kui satud lisakontrolli nagu minul sageli juhtub – tuleb lennuväravas esitada koos pardakaardiga isikut tõendav dokument, kas ID kaart või pass. Kui kehtivat dokumenti pole, võidakse reisija ka ukselt n-ö tagasi saata.
Saksamaal, kus viimati Frankfurdi lennuväljal koguni 2 tundi turvakontrolli järjekorras seista tuli, passi ega ID kaarti keegi ei küsi. Pardakaardi piiksutad läbi ja astud lennukile.
Ka Hispaanias, Itaalias ja Prantsusmaal, kus pagas mõnikord algosakesteks võetakse, et piinliku täpsusega su küüneviili täpsust või maniküürkääride teravust kontrollida, enamasti isikutuvastust ei tehta. Schengeni ühtne viisaruum annab õiguse vabalt liikuda.
Teisiti on lugu Schengenist väljapoole reisides, siis on lennujaamades eraldi väravad, kust saab läbi üksnes ID kaarti või kaugemate riikide puhul passi ette näidates. Ning nii minnes kui kohale jõudes on tavaline, et tuleb vastata ametnike lisaküsimustele, kuhu, kellega, mis eesmärgil ja kauaks sa reisid.
Schengeni riikidesse reisides Tallinnas iga kord ID-kaarti lehvitades olen mõelnud, et võib-olla oleks protsess kiirem kui seda tegema ei peaks? Nagu suurtes lennujaamades, kus lennuvärav avaneb automaatselt, piletil olevat koodi masinale näidates? Lennundusjulgestuse juht Tarvi Pihlakas selgitab, miks me dokumenti Eestis siiski näitama peame.
Millise korralduse alusel kontrollib Tallinna Lennujaam Schengeni ruumis liikuvate inimeste isikut ning miks seda tehakse?
Eesti Lennundusseaduse § 468 (4) alusel, mis ütleb, et reisija õhusõiduki pardale minekul veendub õhusõiduki käitaja või tema esindaja reisija pardalemineku õigsuses, kontrollides reisija isikut tõendavat dokumenti ning pardakaarti.
Mul õnnestub Tallinna Lennujaama turvakontrolli väga harva läbida lisatoiminguteta: naerangi, et olen ilmselt pommirühma õppevahend. Levib arvamus, et kui sa oled blond (nagu mina), kontrollitakse sind tihemini. Kas on veel mingeid parameetreid, mille põhjal on võimalus lisakontrolli sattuda?
Tallinna lennujaamas ei ole kasutusel seadmeid, mis oskavad vahet teha reisija juuksevärvil, nahavärvil, sool, kehakaalul jne.
Pistelisse kontrolli valitakse juhuslikkuse põhimõttel. Valik on juhuslik ja ei ole mõjutatav julgestustöötaja või kolmandate isikute poolt.
Mida lennujaama turvakontrollis täpsemalt kontrollitakse?
Lõhkeaine jälgede avastamise seadmega kontrollitakse, kas isikul on olnud kokkupuudet- või isiku pagasis on lõhkeaine jälgi.
Kuna lõhkeaine vedamine käsipagasiga ei ole lubatud, siis veendutakse seadme abil, et isiku küljes ja pagasis ei ole keelatud ainet.
Milline on turvakontrolli jõudlus? Kui palju inimesi päevas kontrollitakse?
Kuna lennundusjulgestus tegeleb ohu ennetamisega, mis tsiviillennundust ohustavad, siis on julgestusmeetme detailid tundlikud ja ei kuulu avaldamisele. Lennujaam ei avalikusta, kui paljud suunatakse pistelisse kontrolli.
Mille vastu reisijad kõige rohkem eksivad? Ehk mis tõmbab turvatöötajate ja -masinate tähelepanu?
Keelatud esemete pagasisse jätmine. Näiteks ei jälgita vedelike vedamisele käsipagasis kehtestatud piiranguid ja ei valmistata ennast korrektselt ette pagasi läbivaatuseks.
Käsipagasisse pakitakse vedelikumahutid, mis on suuremad kui 100 ml ja mille vedamine käsipagasis ei ole üldse lubatud. Samuti ei pakendata vedelikke, mille mahuti suurus on alla või kui 100 ml, 1-liitrisesse kilekotti.
Kuni 100 ml mahutite vedamine on lubatud, kuid neid tuleb julgestustöötajale esitleda ja kilekott peab olema õiges mõõdus ja korrektselt suletud.
Kas vastab tõele, et äsja kreemitatud või kosmeetikaga kokku puutunud nahk või esemed võivad anda valeinfot ja sattuda lõhkeainetesti? Miks?
Ilmselt mõtlete oma küsimusega, kas äsja kreemitatud kätelt lõhkeaine avastamise seadmega proovi võttes võib seade kuvada häire.
Äsja kreemitatud kätelt lõhkeaine avastamise seadmega proovi võttes võib üksikuid häireid esineda. Kreemid sisaldavad glütseriini (glütserool), glütserooli kasutatakse nitroglütseriini tootmisel, mis omakorda on erinevate lõhkeainete komponent. Seade reageerib antud komponendile.
Üldjuhul on glütseriini kogus aga kosmeetikas nii väike, et kontrolli käigus on võimalik selgelt tuvastada, mis seadme häire täpselt põhjustas ja sellest tulenevalt häire ka lahendada.
Kaanepilt: Ylle Tampere
