Alates 1. jaanuarist katsetatakse Tallinna bussides ja trollides peatumist STOP-nupu märguande peale. Reisijatel võtab uuendustega harjumine aega. Lugeja küsibki, et kas uuele peatumisviisile üleminekul on ka mingi laiem mõte või mõju?
Tallinna bussides ja trollides on piletivalidaatori kõrval ja siin-seal sõitjateruumis punane STOP-nupp, mida senini on agaramalt kasutanud turistid, kes tulnud külla linnadest, kus “nupuga nõudepeatus” on harjumuspärane viis bussi või ka trammi siseneda ja väljuda.
Nüüd on jõudnud aeg ka tallinlasted nupu olemasolust teadlikuks muuta. Bussis ja trollis tutvustatakse reisijatele uut peatumiskorda häälteavitusega ning elektroonilistel infotahvlitel sõnumiga.
Kui teavitused mingil põhjusel ei toimi, on bussijuhte koolitatud peatuma igas peatuses igaks juhuks. Seega ei peaks tekkima olukorda, kus keegi ei saa bussile või sealt maha.
STOP-nupu süsteemi on kasutatud ka Pärnu ja Tartu ühistranspordis, Tallinnas juurutatakse seda esmakordselt. Paari päevaga on pidevad bussikasutajad omandanud oskuse aegsasti enne peatust nuppu vajutada, ent need, kes harva või koguni esmakordselt trolli või bussiga sõidavad, võivad sattuda segadusse.
Tallinna Linnatranspordi ASi nupukate lootus on, et STOP-nupp ühistranspordi kasutamist lihtsustab: kui bussis reisib mõni üksik inimene, jääb ära sunnitud “nõksutamine” peatusest peatusesse. Nupp lubab bussijuhil peatustest, kust ei tule kedagi peale ega ka välju, rahulikult mööda sõita.
Aga kui nupp ei tööta?
Bussis ja trollis on mitu STOP-nuppu. Kui tõesti juhtub, et lähim nupp pole töökorras, tuleb rahulikult vaadata, kus on järgmine STOP-nupp ja seda kasutada. Enamasti asuvad need bussis uste juures ning vahekäigu pikitorudel.
Kui teavitussüsteem mingil põhjusel ei tööta, on bussijuhte koolitatud igas peatuses igaks juhuks peatuma, et vältida olukorda, kus keegi jääb maha ja keegi ei saa bussi peale.
Kui buss on täis ja ma ei pääse nupuni?
Tipptundidel sõidab ühistranspordiga korraga palju inimesi ning trügimine ja “kilud karbis” stiilis loksumine, kus pisem üle pikemate peade ei näe, on tavaline.
Sellises olukorras tuleks hakata ukse poole rahulikult ja viisakalt liikuma aegsasti enne õiget peatust. Kui STOP nupuni siiski ei ulatu, tuleb paluda (jällegi viisakalt!) kaassõitjatelt, et nad seda vajutaksid.
Samuti võib jälgida, kas keegi juba on nuppu vajutanud teie soovitud peatuses väljumiseks: bussi peatumisest annab märku valgussignaal. Topelt pressida pole mõtet.
Mis STOP-nupust kasu on?
STOP-nupp on kõikjal Euroopas laialt kasutusel. Kinnitust on saanud, et süsteem hoiab kokku sõitjate ja juhtide aega: peatus tehakse ainult siis kui seda on vaja.
Väheneb oht järskudeks pidurdusteks, sest bussijuhil on selge pilt reisijate liikumisest. Kuna bussiuksed ei käi tühjalt lahti ja kinni, on sõitjatel talvel soojem ja suvel jahedam (kui sõidukis on konditsioneer).
Sujuv sõit on nii ajavõit kui ka sääst kütusekulus. See omakorda tähendab puhtamat linnaõhku kuna heitgaase lendub vähem. Pisike nupp, aga päris suur kasu.
Kuidas ma bussi peale saan?
Bussist mahasaamisega on asjad selged: oma peatumissoovist anna kümmekond sekundit enne märku, vajuta STOP nuppu üks kord või ära vajuta üldse kui keegi seda enne sind on juba teinud. Aga kuidas bussi peale saada?
Lihtne: see käib samamoodi nagu taksobussile või taksole viibates. Seisad peatuses ja lood bussijuhiga silmsideme, lisaks viipad kergelt käega. Kui juht pole pimekurt, märkab ta sind ja buss peatub.
Enne kui sisse astud, veendu, et keegi bussist välja ei tule. Väljujatel on alati eesõigus, see on viisakas ja ka turvaline, sest kui uksel ühed trügivad sisse ja teised üritavad välja pääseda, tekib rüselus ning keegi võib haiget saada.
… poleks kunagi arvanud, et peame nii lihtsal teemal rääkima, aga nagu selgub, on bussiga sõitmine paljude linlaste jaoks eksootika. Mõnusat sõitu ja nupuvajutusi!
Kaanepilt ja video: Tallinna Linnatransport, TTV
