Teisipäev, 2. juuli 2024
Selle suve esimesed kuumalained on üle elatud, aga ülikuumi päevi tuleb tõenäoliselt veelgi. Tark, kes sõiduki suve eel üle vaatas ja valmis seadis, kuid parem hilja kui ei midagi – palavus ohustab nii sõitjate kui ka auto tervist ja mõistlik on selleks valmis olla.

Suveks auto valmis panemine pole inseneriteadus ning talvepapude vahetus “suvekate” vastu on seaduseski kirjas. Kevadise suurpuhastuse käigus sai lumelabidas kuurinurka tõstetud ning selle asemel on pakiruumis töö ootel päikesekaitsekatted, uuendatud esmaabikarp, ehk ka valmis pandud autokülmik.

See kõik on lihtne ning enamus meist saavad suvepaketi kokku ladumisega toredasti hakkama. Kehvaks kisub asi siis, kui võimalikke riske isegi näha ei oska, sest +30°C – ja rohkem – kraadiseid päevi liiga mitu ei ole.

Viis ohukohta, mida võibolla ei teadvustagi

Liigse kuumusega saab esimesena pihta kliimaseade: selle hooldus meenub alles siis kui külmaaine on otsa saanud ja kuumuses on seadme töö puudulik. Niisiis peaks kliimaseadme iga kord enne suve üle vaatama.

Järgmisena hakkavad palavas põtkima autoakud: kõrge temperatuur vähendab aku jõudlust ning auto võib ühel hetkel lihtsalt tee äärde jääda. Oht on seda suurem, kui enamasti sõidetakse lühikesi vahemaid, kliima huugab ja viled-tuled veiklevad. Niisiis oleks mõistlik kuumalaine eel aku üle vaadata ja vajadusel laadida või teha pikem sõit, et see laetud saaks.

Tuvi jäljed tuuleklaasil on kukepiss nende mõrade kõrval, mis kuumaga esiklaasi tekkida võivad – kui sees on mõnus jahedus, aga väljas kerkivad temperatuurid kõrgustesse, tekib klaasi ühel ja teisel pool kõva kontrast, mille tulemusena tuuleklaas ka pisema kruusateraga pihta saades alla annab ja mõraseks läheb. Lahendus on jahutamisega piiri pidamine ning õige sõidukiiruse valimine.

Kerevärv on pideva kuumuse ja päikesepaiste suhtes ka üsna pire – kui selle eest ei hoolitse, hakkab “nahk” end koorima. Lõuna-Euroopa on täis atoopilise dermatiidiga autosid. Tõsi, see ei huvita eriti kedagi, aga Eesti on koht, kus seda jama on võimalik vältida. Korralik hooldus ja auto parkimine varjulisse kohta on abiks.

Rehvid on kuuma osas samuti hellad, kui need on valitud odavama hinna, mitte sobivuse põhjal. Kuna teedel esineb suvel tihti “higistamist” – eelkõige pinnatud teelõikudel imbub bituumen pinnale, teekate pehmeneb ja tekivad sügavad vaod, on liiklemisel vajalik lisatähelepanu. Ka kiirust on mõistlik timmida, sest pigipritsmed ei ole lihtne kraam autokerelt kätte saamiseks. Pluss teeparandustööd, kus kivid teise sõiduki rataste alt “silma” lennata võivad.

Kuumus ohustab sõidukijuhte ja kaasreisijaid

Kahjustatistika näitab kuumuse mõju autojuhtidele: palavusest tingitud avariisid ja teelt väljasõite juhtub igal aastal, samuti esineb rohkem ootamatuid terviserikkeid. Palava ilmaga tõuseb temperatuur autos kiiresti.

Palavus kurnab ning juht väsib kergemini, ka võib ta tahtmatult tukastada. Statistika järgi ohustab palavus nii eakaid kui ka krooniliste tervisehädadega inimesi, lapseootel naisi ja inimesi, kes teevad rasket füüsilist tööd.

Lemmikloomad ja väikelapsed võivad palavas sõidukis väga ruttu saada eluohtliku terviserikke. Soovitav ongi enne ekstreemsete ilmastikuoludega sõitu minemist hästi läbi mõelda, kas see on vajalik või edasilükatav. Nii jäävad paljud mured olemata.

Palavuse vastu aitavad õige riietus ja normaalne temperatuur autos, piisav vee joomine ning varjulises kohas või ka näiteks bensiinijaamas sõidupauside tegemine.

Kõigil autos olijatel peab olema piisavalt ruumi ja võimalus sisetemperatuuri osas kaasa rääkida. Vanematele ja pisematele sõitjatele on lihtsaks abivahendiks niisutatud käterätid, millega higistavat keha jahutada, kuid kõrval peab olema ka kuiv rätik, sest konditsioneeritud liiga jahe õhk võib niiske naha liigselt maha jahutada ja inimesel hakkab külm.

Kindlasti tuleb vältida alkohoolsete jookide ja ka magustatud jookide joomist – esimesed teevad uimaseks ja teised tekitavad janu. Kõige mõistlikum on juua ohtralt puhast, gaasita vett, mis poleks liiga külm.

Allikad: Soome autoliit, kindlustusfirma Pohjola

Kaanepilt: Ylle Rajasaar

blank

Ylle on teinud teadus-, haridus- ja keskkonnateemalisi telesaateid ning töötanud vabakutselise (kirjutava) ajakirjanikuna. Alates 2015 WWCOTY rahvusvahelise kohtunikekogu liige. 2015. aastal pälvis Ylle riiklikult tunnustatud teaduse populariseerija auhinna. Acceleristas vastutab Ylle lehe väljaandmise eest ning kirjutab aeg-ajalt talle omase otsekohesusega

KOMMENTEERI SIIN