Autohuviliste ja autohobiga on teenimatult seotud mitmeid eelarvamusi – et autoentusiast on madalalaubaline mõrapea ning tegeleb mõttetute profaansustega, mis trükimusta ei kannata.
Autodest elukutseliselt eesti keeles kirjutajaid on niigi vähe, meie asi võiks olla vähemalt püüda end korrektses oskuskeeles väljendada ning aidata selliseid eelarvamusi kummutada.
Kindlasti ei ole ka mina täiuslik ning olen oma algusaegadel nii mõnegi järgneva asja vastu eksinud. Kuid oma vigade tunnistamine on esimene samm olukorra parandamise teekonnal… Millised on need põhilised eksimused, mis siiamaani autoalases (aja)kirjanduses või turundusmaterjalides ette jäävad ja turri ajavad?
Vääne
Riideid võid kuivaks väänata, auto mootoril on pöördemoment. Füüsikalise terminina on vääne ja väändemoment küll olemas, kuid käivad deformatsiooni liigi kohta, nagu ka paindedeformatsioon või survedeformatsioon.
Salong
Salongis lõigatakse Sul juukseid. Autol on sõitjateruum või reisijateruum. Erandiks on salongiõhufilter, mis tõesti kõnekeelest ka professionaalsesse kasutusse läinud, sest “sõitjateruumi õhufilter” lohiseb.
Kaal
“Auto kaal on?” Ei, auto ei “kaalu”. Kaal on vannitoas või köögis, see mõõdab massi. Füüsikaline suurus, mis raskust väljendab, on mass.
Tulemüür ja silindripea
Ei pääse me otsetõlgetest – kuitahes veider see ka poleks, firewall on insenertehnilise terminina torpeedoplekk. Kui seda kasutada ei taha, siis sõitjateruumi vahesein sobib kah. Ja cylinder head on loomulikult plokikaas. Mitte kaan!
Hübriidmootor
Misasi see on? Hübriidajam kombineerib sisepõlemismootori ja elektriajami. Elektriajam omakorda on elektrimootori, aku ja ülekande kooslus.
VAG grupp
Mida see tähendama peaks? Volkswagen Audi Grupp grupp? Liiatigi pole Volkswagen Audi Gruppi olemas – on Volkswagen AG, kus AG on sama mis meie AS. Igati normaalne on rääkida Volkswageni kontsernist, VW grupist või VW AG-st.
Vint
Vint on metsas puu otsas. Poltidel ja kruvidel on keere või keermed.
Disain ja disainer
Kui ingliskeelses tekstis on sees sõna design või designer, tõlgib keskmine eestlane need silmagi pilgutamata disainiks ja disaineriks, vaevumata sõnastikust vaatama, et tähendus võib olla ka konstruktsioon või konstruktor. Või ka kavandama, kavatsema, plaanima jne – vasteid on mitu tosinat. Kontekstist sõltub, millist varianti kasutada. Aga on üsna kindel, et võidusõiduautosid loovad konstruktorid. Disainerid lastakse seal heal juhul värvkatet kujundama.
Läbivad suurtähed
See teema vääris kunagi lausa eraldi artiklit – mingil hetkel on autotootjate turundusosakonnad otsustanud, et nende uutmise või “taassünniga” käib kaasas ka nende margi- ja mõnikord ka mudelinimede läbivate suurtähtedega kirjutamine. Mõned süvenematud päevatoimetajad võtavad turundustekstidest eeskuju ja ongi sündimas uus trend.
Läbivad suurtähed on õigustatud siis, kui tegu on lühendiga. SEAT, FIAT, BMW – täiesti okei! CUPRA – ei. Äärmisel juhul CupRa ehk Cup Racing. HONDA? BERLINGO? CHALLENGER? Lihtsalt ei.
Kui mu lauale potsatab pressiteade, kus keset lauseid on õigustamatult läbivate suurtähtede plahvatused, siis tuleb see lihtsalt välja toimetada – see on kole ja veider ning sama hästi võiks nõuda, et inimeste nimesid peaks tekstides samuti läbivate suurtähtedega kirjutama, et nad end tähtsana tunneks ja ei solvuks.
Prantsuse autotootjate käänamine
Sõitsin Renaultiga? Peugeoti uus mudel? Astusin Renaultist välja? Ilma Peugeotita ma hakkama ei saaks?
Lähtuda tuleb hääldusest, ükskõik kui kummaline tulem ka poleks. Näiteks osastav – “renood” või “pežood” (pilli lõhki ajades isegi “pužood”) ehk Renault’d või Peugeot’d. Mis autoga sõitsin? “Renooga” ehk Renault’ga. Astusin “renoost” välja – Renault’st.
Omastava puhul – kuna ainsuse omastav lõpeb eesti keeles alati vokaaliga, tuleb lõppu lihtsalt ülakoma. Kelle uus mudel? Renault’ uus mudel.
Ja kui tõesti käsi ei tõuse õigesti, aga veidralt kirjutama, siis saab ometi ümber sõnastada: “kohviveskite ja jalgrataste tootmisega tegelev ettevõte nimetati Peugeot’ks” – ettevõtte nimeks sai Peugeot.
Õhutakistusteguri mitte mõistmine
Õhutakistustegur ehk Cd (või ka Cx) on tore näitaja, mida autoajakirjanikud turundusmaterjalide järgi rõõmsalt kordavad. Paraku pole see ilma kirjeldatava sõiduki lauppindala arvesse võtmata midagi muud kui üks tore turundusnumber. Isegi “kõige aerodünaamilisema auto” edetabeleid koostatakse Cd järgi, mis on vaid pool tõest!
Loogika on lihtne – õhutakistustegur on nagu sooduskupong, mis vähendab auto lauppindala. Mõistlik õhutakistustegur ja väike lauppindala evivad väiksemat õhutakistust kui väike õhutakistustegur ja suur lauppindala. Kuid turundajad ei saa uute, üha suuremate autode puhul seda välja tuua, sest nad teavad, et pilt muutuks palju koledamaks. Seega kasutatakse meelega eksitavat Cd näitajat. Kui vaid meedia sööta nii aplalt ei võtaks…
Näide – 2021. aasta Mercedes-Benz EQS-i õhutakistustegur ehk Cd on 0,2 ning selle üle oldi väga uhked, nimetades seda kõige aerodünaamilisemaks seeriaautoks. EQS-i lauppindala on 2,51 m², seega CdA (Cd korda lauppindala) on 0,502. See näitaja on umbes sama nagu 2001. aasta Honda Insightil või 2019. aasta Porsche Taycanil. Ei kõla väga turundatavalt, või mis?
Juubel
Kui mõnel tootjal või mudelil on ümmargune aastapäev, siis kohe on uudis väljas: kümnes juubel, sajas juubel, misiganes juubel!
Keel areneb ja sõna “juubel” on oma algse tähenduse kaotanud. Praeguseks on Õigekeelsussõnaraamatu järgi õige kasutada juubelit, et tähistada ümmargust tähtpäeva, seega antud lõik on pigem nokkimine ja väike ajaloos tuulamine ning soovitus veidi lauseehitust ümber sättida.
“Juubel” pärineb antiikajast ja ladina keelest ning algselt tähistas see 50ndat, 75ndat ja 100ndat sünnipäeva. Hiljem aktsepteeriti ka 25ndat sünnipäeva kui esimest juubelit. Seega kellegi viies juubel tähistab 125-aastaseks saamist! Kui aga tahta seda ümmarguste tähtpäevade puhul õigesti kasutada, võib lihtsalt öelda näiteks “80 aasta juubel”.
Boonus: autofoorumite parimad pärlid
Pea iga autojutt kusagil foorumis või FB lehel sisaldab korduma kippuvaid vigu, mis autoinimeste mõrapäisuse eelarvamust kuidagi ei leevenda. Parafraseerin näiteks mõnda müügikuulutust koos stampvigadega: “Müüa siis Porshe 944, millel siis 3l ridaneli mootor. Plokikaan vahetatud. Müün, sest autosi hoovi peal liiga palju. Veermikus siis polüretaanpuksid, all Tieni amordid ja Yokomaha kummid.”
Miks igale poole “siis” topitakse? Plokikaan? Miks see “autosi” muudkui läbi lipsab? Kui raske on “po-lü-u-re-taan” õigesti kirjutada? Rehvid, mitte kummid. Ja mingil põhjusel on terve nimistu tootjaid, mida valesti kirjutatakse. Kui vaja, siis loe märgi pealt!
Lõpetuseks – kui mingi termin kas ei meenu või vajab kontrolli, siis Autosõnastik on korralik abivahend. Mitte täiuslik, sest nii mõnegi moodsa leiutise kohta emakeelne vaste veel puudub, kuid siis ongi autoajakirjanike või õppejõudude asi otsustada, kuidas seda mõistlik nimetada oleks.
Fotod: Ralf Tafenau, Intercomp, Honda, Peugeot, tundmatu meemimeister
Aitäh: Toomas Vabamäe ja Siim Õisma paari olulise täienduse eest
