If Kindlustuse statistikast selgub, et Soome autoturistid jäävad suvekuudel autoga enim hätta Eestis, Rootsis ja Norras. Suurimaid üllatusi pakuvad Kesk-ja Lõuna-Euroopa riigid – nii tasub kõrva taha panna, mida soovitatakse autoga reisijatele üle lahe ja mõndagi järele ahvida.
Autoga reisijate arv on viimase paari aastaga meie põhjanaabrite juures korralikult buuminud. Põhjusi selleks on mitmeid: neli ratast annavad vabaduse minna ja tulla sobival ajal, üksi või kahekesi reisides saab seigelda ka nii, et hotellidele kulutama ei pea – majandussurutist on tunda kogu Euroopas, ning soomlased on osanud ka rasketel aegadel end ümber orienteerida – lennuki asemel minnakse autoga, kaugete sihtkohtade asemel sõidad lähiriikidesse. Trend tuleb selgelt välja kindlustusfirmade statistikast.
Levinum puksiiri kutsumise põhjus: tehniline rike
Õnnetuste statistika tippkuud on juuli ja august. Abi vajatakse tavaliselt seal, kus soomlased kõige rohkem autoga sõidavad, st Eestis, Rootsis ja Norras.
Tegijal juhtub: mida arvukamalt autoga reisijaid, seda rohkem ka intsidente, mis kindlustusfirma statistikaks saavad. Näiteks oli eelmisel suvel puksiiri abi vajanud autojuhte rohkem kui enne koroonapandeemiat 2019. aastal.
Ifi statistika põhjal on auto välisreisi katkemise kõige levinum põhjus auto tehniline rike. Reisile tuleks alati minna hooldatud ja heas korras autoga.
Sõiduk peab taluma rohkemat kui sõidab pikki vahemaid suurel kiirusel, on täispakitud ja sageli toimub reis kuumal ajal. Äärmuslik temperatuur koormab sõiduvahendit omakorda. t
Kuigi kindlustus tehnilisi rikkeid ei kata, nõustatakse oma kliente ka nendel juhtudel ööpäevaringselt ja abi osutatakse remonditöökotta pukseerimisel.
Sissemurdmised sõidukitesse
Reisil olles ununevad asjad tihtipeale autos laiali, see aga on ahvatlus pikanäpumeestele. Kindlustusfirmadele on tehniliste rikete järel teine murekoht sissemurdmised sõidukitesse.
Sõiduk tuleks parkida, eriti öösel, valvega ja võimalikult hästi valgustatud parkimiskohta. Autodesse murtakse sisse ka keset päeva, mistõttu ei tohiks pargitud autos midagi väärtuslikku hoida.
Kindlasti tuleks arvestada ajafaktoriga: ei saa eeldada, et kõik mured sõrmenipsust lahenevad. Võib juhtuda, et reisil olles peab juhtumi ajal oma sõiduvahendi toimetama remonditöökotta (õnneks on Skandinaavias ning Eestis olemas kõikide tuttavate brändide teenindused) ning samal ajal kasutama ise teisi liikumisvahendeid.
Soomlaste kogemustest on eestlastel päris hea õppida. Samamoodi reisime meie lähiriikidesse, eriti Soome – võrreldes teiste liidu riikidega on põhjanaabrite juures autoga hätta jäämine siiski morsipidu.
Elu on täis üllatusi
Lõuna-Euroopas vaadatakse turistide peale viltuse pilguga, sest neil seal voolab aeg teisiti: juuli ja august pole töötegemise kuud, siesta on püha, hommikul avatakse töökoda kas varavalges või keskhommikul või pole sel päeval üldse kedagi kohal; interneti info ei vasta tegelikkusele jne.
Kesk-Euroopas on juuli-august puhkusekuud ning ilmselgelt sealsete kodanike autod on eelnevalt nii korda tehtud, et abi ei vaja. Üllatusi jagub. Muuhulgas selliseid, et rendiautosid ei jagu, sest kõik reisivad.
Sul võib olla maailma parim kasko, aga kui sul pole sularaha, sind jutule ei võeta. Ettemaksu ei tee, jaole ei saa. Teine, moodsam võimalus, on krediitkaart – teed ettemaksu, võimalik et millalgi saad ka remonti. Igal juhul tasub mistahes juhtumi puhul teha kõne oma kindlustusfirmale ja uurida võimalusi.
Võõrkeelse asjaajamise pärast ei pea liigselt muretsema, kõigil liikluskindlustusseltsidel, mis tegutsevad EL-s, on Eestis kahjuesindaja. Tema aitab kahju menetlemisega, kui juhtum puudutab mõnd EL riiki.
Enne reisile minekut vaata üle need asjad
- Tee teeninduses korraline ja erakorraline hooldus, vaheta rehviring, lase täita kliimaseade jne.;
- Kontrolli, et kindlustused kehtivad, loe ka nende tingimusi. Vajadusel konsulteeri sulle kasko; väljastanud ettevõttega. Kasko puhul on eriti tähtis, et see kataks – juhul kui süüdi on kasko klient – teise osapoole kahjud võimalikult laiapindselt. Igal juhul on see koht, kus üksipulgi lepinguid lugeda;
- Välismaal õnnetusse sattudes tasub sageli kasutada oma kaskokindlustust, isegi kui kahju põhjustas teine pool. Meie kindlustus hüvitab välismaal tekitatud kahjud tavaliselt kiiremini ja lihtsamalt kui näiteks Kesk- või Lõuna-Euroopa liikluskindlustus;
- Sõiduki registreerimistunnistus paberil, selle tehniline osa samuti. Rohelise kaardi nõuet üldiselt ei ole paberil, aga osas riikides võidakse seda siiski küsida. Transpordiamet on siinkohal abiks;
- Juhiluba: mõnes riigis võib vaja minna rahvusvahelist juhiluba. Abi on Transpordiametist;
- Auto kindalaekasse tasub panna rahvusvahelise kahjujuhtumi väljaprinditud versioon. Kui midagi on, tuleb veenduda, et kõik asjaosalised on juhtunuga nõus ning annavad allkirja;
- Kui autoga sõidab keegi teine, peab tal olema volitus;
- Elektriautoga reisijad viivad end kurssi laadimisvõimalustega. Ka tavaautoga reisides ei teeks paha kui sõiduplaanis on kirjas bensiinijaamad, majutuskohad, söögimajad. Kuumalaine ajal tuleb kindlasti teha peatusi;
- Paha ei tee ka reisijate kindlustuspoliiside üle kontrollimine. Kui reisid lemmikloomaga, ole veendunud, et kaasas on kõik nõutud dokumendid ning loom on võimalusel kindlustatud.
Meeles tasub pidada, et kuigi paberil tundub kõik lihtne ning “kindlustus aitab alati”, lasub vastutus sõidukiga reisides selle omanikul või volitatud juhil. Autojuht peab järgima seadust ning tegema endast oleneva, et auto jõuab turvaliselt sihtkohta ja reisi lõppedes ka koju tagasi.
Kaanepilt: Ylle Rajasaar. Allikas: If kindlustus Soome, Soome Autoliit
