Levinud eksiarvamuse kohaselt on kaskokindlustuslepingu autoabist kasu vaid purunenud rehviga teele jäänud sõiduki korral. Autoabi kindlustuskaitse on oluliselt laiem, seda lihtsalt sageli ei teata. Vaatame üle, millal võib autoabiteenusest kasu olla.
Uue aja autoga teele jäädes on häda suur: kui rattavahetamisega saab veel ise hakkama, siis muude tõrgetega on keerulisem: ise diagnoosimine võib viia emavigadeni, vaja on margiesinduse abi.
Teele jäänud neljarattalise remontiviimine on komplitseeritud: automaatkastiga auto puhul ei ole mõistlik seda ise pukseerida, tellida tuleks treiler.
Sellistel juhtudel ongi abiks kaskokindlustusega kaasas olev tasuta ööpäevaringne autoabiteenus, mida saab kasutada nii Eestis kui ka mujal Euroopas.
Millal ja kuidas autoabiteenust kasutada?
Seda, et autoabiteenus purunenud rehvi korda teha või vahetada aitab, teab enamus kaskokindlustuse teinud autoomanikest.
Vähem teatakse, et abi võib kutsuda ka siis, kui autol on aku tühjaks saanud või sõidukiga edasiliikumine pole võimalik mõnel muul põhjusel.
Autoabi aitab ka siis kui sõiduk on mudasse või lumme kinni jäänud või on teelt välja sõitnud. Appi tullakse siis kui näiteks uksed on kinni kiilunud, võti kadunud ja isegi siis, kui paaki on sattunud vale kütus.
Autoabi on valmis appi tulema ja nõustama kui on juhtunud liiklusõnnetus: kohapeal aidatakse isegi vormistada vajalikud dokumendid.
Liiklusõnnetuse puhul juhtub tihti, et ei osata õigesti reageerida ega nõu küsida: jällegi võib helistada autoabile ja telefoni teel nõu küsida. Kui vaja, saadetakse inimesed kohale, kes aitavad juhtumi korrektselt vormistada ja sellega ka edasist kahjukäsitluse protsessi lihtsustada.
Oluline on teada, et abi on tasuta, aga võimalike remonttööde, kütuse ja rehviparanduse kulud tuleb ikka kanda autoomanikul. Samuti kui auto transporditakse parklasse, jääb parkimise tasu autoomaniku hooleks.
Või selline näide: pukseerimine remonditöökotta on tasuta, aga remonttööde eest maksab omanik. Kui rehvi ei saa enam parandada, viiakse auto töökotta, kus rehvide ja nende paigaldamise eest tasub autoomanik, jne.
Lisaks auto pukseerimisele transporditakse sündmuskohalt sihtkohta ka reisijaid. Kui auto pukseeritakse rikke tõttu autoteenindusse või valvega parklasse, siis reisijad Eesti piires soovitud sihtkohta.
Loe kaskokindlustuse leping läbi
Eesti Liikluskindlustuse Fondi juhatuse liikme Lauri Potsepp soovitab enne kaskokindlustuse sõlmimist teha selgeks, mis on sõidukikindlustuse (rahvakeeli kaskokindlustus) ja liikluskindlustuse vahe.
“Sõidukikindlustus, rahvakeeli kaskokindlustus, on auto, muu mootorsõiduki või haagise vabatahtlik kindlustus. Kindlustusjuhtumi korral hüvitatakse kindlustatud sõiduki kahjustumisest, hävinemisest või vargusest tulenev kahju. Sõidukikindlustuse lepingu sisu aitab mõista hea tava.
“Kohustusliku liikluskindlustusega on kindlustatud sõiduki valdaja vastutus kolmandale isikule autoga tekitatud kahju eest. Teisisõnu, kindlustusandja hüvitab kahju põhjustaja asemel kannatanule sõidukiga tekitatud kahju. Lepingu tingimused tulenevad enamjaolt liikluskindlustuse seadusest,” selgitab Potsepp.
Autoabiteenuse meelespea:
- Kaskojuhtumi korral küsi nõu kindlustusmaaklerit ning telli autoabi kindlasti läbi kindlustusseltsi.
- Autoabiteenust saab kasutada sõidu- ja pakiautode puhul, osade kindlustusseltside puhul saavad teenust kasutada ka mootorratta omanikud.
- Kaskokindlustusel on autoabiteenus automaatselt sees.
Allikad: IIZI kindlustus, LKF
