Seekordne segadusseajav liiklusülesanne on pealtnäha imelihtne: tuleb vaid rahulikult sõita maanteel, kus sõiduradasid on 2+1. Ootamatult saab selgeks, et isegi nii lihtsa lahenduse puhul suudab suur osa juhtidest eksida mitme olulise reegli vastu.
Enne suvepuhkusele minemist küsisime, kuidas on õige liigelda maanteel, kus sõiduradasid on vaheldumisi 2+1. Kõigepealt kulgeb kaks sõidurada ühes suunas ja üks vastassuunas ning siis vastupidi.
TEISTEGA MITTE ARVESTAMINE ON VALE
Ülesande esimeses vastusevariandis liikles punane auto kitsamal teel aeglasemalt ning tee laienedes lisas kiirust. Mööda sõita soovijad pole ülesande keskmes oleva auto mure. See oli kõige valem vastusevariant.
Liiklusseaduses sõrmega järge ajades võib asuda ka seisukohale, et seaduse mõttes ei ole punase auto juht midagi totaalselt valesti teinud, sest juht valib liikumiskiiruse lubatud sõidukiiruse piires vastavalt teeoludele ja enda tundele.
Liiklusseaduse §50 ütleb, et juht peab kohandama oma sõiduki kiiruse olukorrale vastavaks, kuid ei tohi ületada suurimat lubatud kiirust.
Juht peab sõidukiiruse valikul arvestama oma sõidukogemust, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks seisma jääda sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel oleva sellise takistuse ees, mida juht pidi ette aimama.
Seega on iseenesest õige, kui juht otsustab kitsamal teel sõita aeglasemalt ning laiemal tee alal kiirust kasvatada.
Kuid liiklusseadus ja liiklus on kogum erinevaid norme. Nii ei saa üle ega ümber sellestki, et liikleja peab olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda.
Ühtlasi tähendab see, et sama palju kui aeglasemal liiklejal on õigus aeglaselt sõita, on teistel õigus lubatud piirkiirusega liigelda. Peamiselt on siin tegemist viisakuse ja liikluskultuuri küsimusega.
ELUST ENESEST
Vale variant on inspireeritud kahjuks päriselust. Delfi portaalis võttis üks kommenteerija probleemi üsna tabavalt kokku:
“2+1 on veel sellepärast jama, sest need kes alguses ees koperdavad, hakkavad 2-realisel lõigul kiirust ületama ning kui see tee saab otsa, siis langeb ka nende kiirus. Ehk kui tahad neist mööduda, siis tuleb gaas põhja lüüa, et temast möödudada, sest ta jätkuvalt sõidab oma suva järgi, kasvõi alla piirkiiruse.”
Samuti ei ole pastakast välja imetud teine vale vastusevariant – B. Selles variandis liigub punane auto küll maksimaalse lubatud sõidukiirusega, kuid tee laiemal osal reastub vasakule sõidurajale.
Me ei ole toimetuses lõpuni kindlad, mis on selliselt käituvate juhtide motiivid ja milline maailma asjadest arusaamise võime.
Ikka ja jälle pöördutakse meie poole küsimuse ja murega, et keegi oli 2+2 maanteel nagu silmaklappidega kulgenud vasakpoolsel sõidurajal.
See taud on levinud ka 2+1 skeemiga teedele. Sotsiaalmeedias levis suve alguses pardakaamera video sellest, kuidas üks auto justnimelt meie vales variandis B joonistatud viisil liikles: vahetult pärast tee laienemist reastus juht teisele sõidurajale.
Meie mõtlesime juurde legendi: sest nii on tee servas toimuvat lihtsam näha ja kuna punane auto liikleb suurima lubatud sõidukiirusega, siis pole kellelgi mööda sõita vaja. Mis päriselt selle juhi peas toimub – kirjutage meile!
Olgu siinkohal meelde tuletatud liiklusseaduses sätestatu: mitme sõidurajaga asulavälisel teel peab juht liiklema alati parempoolsel sõidurajal, v.a kui parempoolne rada on hõivatud.
ÕIGE VARIANT TOOB TURVALISEMA LIIKLUSE
Kolmandas variandis, mis ühtlasi on ka kõige õigem käitumine 2+1 skeemiga teedel, jätkas punane auto lisarajaga lõigule jõudes sõitu sama tempoga nagu enne.
Selliselt käitudes saavad kiiremad sõidukid teise sõiduraja kaudu aeglasemast liiklejast turvaliselt mööduda. Oluline on siinjuures ka see, et juht jälgiks selja taga toimuvat.
Nn 2+1 alad on maanteedele tehtud selleks, et kiiremad liiklejad saaksid aeglasematest sõitjatest turvaliselt mööduda. Liiklusseadusest tulenevalt on aeglasema juhi kohustus muuhulgas jälgida, et ta juba mööduma asunud juhte ei takistaks.
Neljas valikuvariant on sarnane õige, kolmanda variandiga. Aeglasem sõiduk laiemale teeosale jõudes küll kiirust ei kasvata, kuid vastusena muudab variandi D valeks asjaolu, et juht ei ümbritsevat liiklust.
Loomulikult ei teki siin möödasõidetaval tee andmise kohustust, kuid juhul kui aeglasema liikleja selja taha on moodustunud pikem sõidukirivi, on viisakas ja korrektne sõidukiirust vajaduse korral vähendada ja kasvõi tee äärde korraks peatuda, et möödumist alustanud turvaliselt manöövri lõpetada saaksid.
2+1 alaga maanteel tee äärde peatumise vajadus puudub, sest mööduda aitab vaheldumisi päri ja vastassuunas olev sõidurada. Kuid siin on oluline, et aeglasem juht taipaks vajadusel kiirust veelgi enam langetada – et mitte juba manöövrit alustanud kaasliiklejaid takistada.
UUS JA HARJUMATU LAHENDUS
Eesti esimene 2+1 möödasõiduala avati liiklusele alles 2017. aasta novembris Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee Annikvere-Neanurme lõigul.
Pärast seda on mitu 2+1 ala siginenud Tallinn-Pärnu maanteele ning ilmselt on neid tulemast veelgi. Seega on viimane aeg hakata nendega harjuma!
Kaks kommentaari ülesande juures võtsid hästi kokku selle, et juhid lihtsalt ei tea kuidas käituda 2+1 teedel. Üks kommenteerijatest iroonitses: “Mina sõidan üherealisel osal 80nega ja kaherealisel 100ga, muidu saab mõni veel mööda.”
Kuid temale vastanud lugeja kirjutas väga tabavalt, ühte probleemi olemustest kokku võtvalt: “Ma kunagi esimene kord Soomes teadmatusest just nii tegin, ehk sõitsin vastavalt märkidele. Järgmisel olin juba targem.”
Soomes ja Rootsis on 2+1 aladega teed väga populaarsed, kuid sellegipoolest ei osata veel aastaid hiljemgi seal õigesti käituda – ka naaberriikides, kus 2+1 alad juba kaua aega kasutusel, kohtab väga tihti olukorda, kus aeglasem sõiduk laiemale teelõigule jõudes kiirendab.
Endiselt võib vaielda, et mis ikkagi on õige ja mis on vale, kuid selge on see, et laiemale teeosale jõudes kiirendav aeglane juht põhjustab palju liiklusraevu ja meelehärmi. Seda tõid välja ka mitmed kommentaarid.
Taas põrkume olukorraga, et tee laienedes kiirust kasvatada on JOKK. Soomes ja Rootsis on 1+1 skeemiga maanteedel üldine kiirusepiirang 80 km/h ning 2+1 teedel lubab liiklusmärk sõita kuni 100 km/h.
Kas lahendus võiks olla erinevatel sõiduradadel erinev piirkiirus? Kuid ilmselt tekiks siis just neid juhte juurde, kes tee laienedes vasakule reastuvad – et kiiremini sõita.
JÄLLE SEE LIIKLUSVIISAKUS!
Taas ennast korrates – küsimus ei olegi ainult liiklusmärkide järgi sõitmises vaid ka liiklusviisakuses ja teistega arvestamises.
Ka Eestis tohib 2+1 alade laiemates kohtades suvel liikuda kuni 100 km/h, mis tähendab, et laiemale alale jõudes kiirendamise probleem muutub meilgi senisest veel põletavamaks.
Seetõttu polegi palju muud öelda – kui sa otsustad üldisest autode voolust aeglasemalt liigelda, jälgi enda taga toimuvat. Kui teel on 2+1 möödasõidurajaga ala, siis lase kiirematel liiklejatel seda maksimaalselt ära kasutada sinust möödumiseks.
Liikluses ei ole endiselt kohta isekusel ja “silmaklappidega liiklemisel” – vajadusel vähenda kiirust või jää lausa seisma, et teisedki saaksid sellise soovi olemasolul lubatud piirkiirusega liigelda. Neil on selleks sama palju õigust, kui sinul aeglasemalt kulgeda.
“Segaduseajav liiklusülesanne” on Accelerista ja Forte ühisprojekt, mida rahastab Maanteeamet ja toetab Toyota ning mille keskmes on mõni keeruline ristmik või liiklussituatsioon, millega Eesti liiklejad tüüpiliselt kokku puutuvad.
Tosina nädala jooksul ilmub neljapäeviti Fortes valikuvariantidega liiklusülesanne, millele on õiget vastust aega anda täpselt nädal.
Ülesandele järgneval neljapäeval saab avalikuks video, kus Accelerista ajakirjanikud Maarja ja Veli teevad päriselus läbi nii vale kui õige lahenduse ning Maanteeameti ekspert omakorda teeb puust ja punaseks kuidas keerulisi olukordi lahendada.
Lisaks videole ilmub liikluspraktik Uku Tampere sulest põhjalik artikkel, mis võtab kokku pakutud vastused ning selgitab, miks ühe või teise (ka kirjutamata) reegli jälgimine on liiklusturvalisuse ja – kultuuri seisukohalt vajalik.
Peatoimetaja: Uku Tampere. Ekspert: Riho Tänak (Maanteeamet). Produtsent: Veli V. Rajasaar. Režissöör: Kadriann Kibus. Juhtoperaator ja monteerija: Sten Ottep/Fifty Visual.
Kaanepilt: Forte
