Viiruste kõrghooajal ei piisa haiguste ennetamiseks üksnes rahvarikaste kohtade vältimisest või hoolikast kätepesust: autoga sõitjatel on suur tõenäosus saada vastik viirus just oma autost. Et seda ei juhtuks, tuleb sõiduvahendit nädalas korra-paar seestpoolt puhastada.
Koroonaviiruse ja muude raskete viirusnakkuste vältimiseks on antud soovitus vältida võimalusel rahvarikkaid kohti ja ka ühistranspordiga sõitmist, selle asemel kasutada isiklikku autot.
Kui isikliku auto kasutamise keskkonnamõju kõrvale jätta, on soovitus asjakohane vältimatute sõitude puhul. Turvalise sõidu garanteerib viirustest pääsemise kontekstis aga puhas sõiduvahend.
Auto on üks paras pisikupesa. Jutt ei ole üksnes koristamata ja räpasest või mudasest sõiduvahendist – esmapilgul täiesti vinks-vonks korras autost võib külge korjata igasugu “toredusi”.
Pisikuid teadupärast palja silmaga ei näe, viirused ja bakterid omakorda näitavad üles erakordset sitkust ja nutikust et omale uus peokoht leida, ja toad kiirelt segi pöörata.
Viiruste kõrghooajal soovitatakse auto vähemalt korra suurpuhastada. Jah, see on kulukas ja kõiki baktereid, viirusi ja muid pahalasi see ei hävita, aga suure osa riskidest võtab siiski (mõneks ajaks) maha. Suurpuhastuseks soovitatakse keemilist süvapuhastust ja osoneerimist, nüüdseks on olemas keskkonnasõbralikumaid alternatiive raskele keemiale.
Viis kohta autos, mis on eriti mustad
Rool ja käigukang
Loogiline ka – need kohad, mida rohkem katsutakse, on kõige saastunumad. Tuled toast, istud autosse, haarad roolist ja liigutad käigukangi nagu sadu kordi enne.
Neil kordadel oled sa toonud väliskeskkonnast kaasa tegelasi, kellel pole sinuga mitte ühtegi head plaani. Ja niipea, kui oled veidi väsinum, stressis või külmetunud, need ründavad.
Grippi ja külmetushaigusi põhjustavad viirused suudavad kõval pinnal elusana püsida kuni 24 tundi. Lisaks kanname mustade kätega edasi ka igasugu muid koledaid viiruseid ja baktereid.
Niiskes keskkonnas paljunevad bakterid kiiremini, ja sügis-talvisel perioodil on autos niiske, sest ilm väljas on vihmane ja jahe.
Infolust, valitsad, ukselingid
Autos on kümneid nuppe ja valitsaid, istme reguleerimisnuppudest, suunatulehoobadest kuni infolusti puutetundlike valitsateni: see kõik on ühtlaselt kaetud bakterite ja viirustega, mis, nagu öeldud, niiskes keskkonnas elavad ööpäeva.
Üks mõnusamaid kohti pisikute vahepeatuseks on võtmepult – see on omalaadne klubi, kus saavad kokku toast ning väljast tulnud haiguseidud, kes siis omavahel rõõmsasti tutvuvad ja uusi rünnakrühmi moodustavad.
Ukselingid, mida sõitjad oma käega vähemalt korra katsuvad, on saastunud, samuti turvavööd. Seda tasuks arvesse võtta siis kui sõidate näiteks äpitaksoga: käsi võiks olla alati kinnastatud.
Istmed ja turvatoolid
Kes kõik on selles autos istunud – söönud, joonud, nuusanud, niiskete riietega istmele toetanud… Lapsed katsuvad kõike ja lisaks silmaga nähtavatele plekkidele on turvatool kaetud kõigi nende pisikutega, mida nad lasteaiast kaasa toovad.
Lastekollektiivides levivad paratamatult kõiksugused viirused ja bakterid. Ja need tulevad lapsega autosse kaasa. Ka armas lemmikloom, kui ta on õues jala maha pannud, kannab endaga sõitjateruumi igasuguseid nähtamatuid tegelasi – kassid näiteks toksoplasmoosi juhul kui väljaheite jäägid jäävad käppade külge.
Autoistmed ja armatuur saavad pihta näiteks ka aevastuse või köhahooga. Laialipaiskuv piisapilv katab ühtlaselt isegi esi- või küljeakna, sõltuvalt kuhu parasjagu köhatatakse.
Ja palju õnne, kui keegi sõidu ajal kõvasti higistab: see kõik imbub istmetesse ja jääb sinna järgmise süvapuhastuseni. Muuseas, kas teadsite, et lisaks pisikutele tunnevad end auto pehmetes istmetes päris toredasti ka voodilestad?
Kabiini õhufilter
Välisõhus leiduva õietolmu ja muud allergeenid ning õhusaaste hoiab sõitjateruumist eemal salongiõhu filter. Kõik see mustus jääb aga filtrisse pidama ja ühel hetkel pole filtrist enam abi.
Niisiis tuleb filtrit vahetada, omaniku käsiraamatust selgub ka täpsem vahemik, millal seda tegema peaks. Allergikutel soovitatakse kabiini õhufiltrit vahetada tihemini kui kasutusjuhend seda ette näeb.
Padjad, tekid, poekotid
See on pehmem ja parim osa pisikurallist: võimaliku unetabamuse puhuks autosse jäetud tekid, padjad, pleedid jms mugavusnodi pakuvad pisikutele (ja voodilestadele) imelist pelgupaika.
Keskkonnahoolikute õudusunenägu saab vaadata võimsa mikroskoobiga korduvkasutatavatelt poekottidelt: pole vaja rohkem kui paari kasutuskorda, et need muutuksid tõeliseks pisikupesaks.
Õudne! Kuidas sellest jamast pääseda?
Hirmujutte on nüüd räägitud küll. Tugeva immuunsusega inimene autosse istudes kohemaid koroonaviirust ei saa ent kui seljataga on magamata öö (siis ei tohiks rooli istudagi!) või hiiglapikk stressirohke tööpäev või on seljataga puhkus lõunamere saartel – võivad viirused hulgakaupa ja marukiirelt rünnakule asuda.
Auto pisikuvabana hoidmine pole teab-mis suur töö: mõistlik on niiskel ajal nädalas korra-paar teha suurem puhastus ja tõmmata istmed tolmuimejaga puhtaks ning matid välja kloppida.
Armatuur ja plastpinnad ning ekraanid tuleks üle käia leebe puhastusvahendiga. Puhtaks tuleks teha ka panipaigad ja üle tõmmata turvavööd ning servade alused. Ka autoklaaside sisepinnad võiks korra nädalas puhtaks tõmmata.
Autos võiks olla pakk desinfitseerivaid niiskeid salvrätte, millega rool, käigukang ja nupud-klahvid kangid puhastada regulaarselt (kord päevas). Lisaks on neist abi siis, kui käed on määrdunud.
Niisiis, desinfitseerivad salvrätid autosse ja nendega saab rool, käigukang ning kõik nupud-klahvid-kangid puhtaks – regulaarselt! Üle võiks käia ka istmekatted, topsihoidjad ja muud panipaigad. Ja oma käed ka.
Poekotte ja kõikvõimalike lelusid, patju, tekke ja pleede tuleb regulaarselt pesta ja mitte hoida neid autos igaks juhuks. Lisaks voodilestadele ja pisikutele kipub kehva suusailmaga neisse pesa tegema ka hallitus.
Lihtne nipp pisikute tapmiseks autos
Vaja läheb rämedat pakast. Auto uksed ja tagaluuk tuleb avada ja jätta sõiduk mõneks ajaks tuulduma. Tunniga peaks suur osa pahalastest olema surnuks külmunud. Seda eeldusel, et autot on enne ka puhastatud. Pärast tuulutamist on aeg veelkordseks kergeks lapiga lehvitamiseks.
Lihtne nipp iseenda kaitsmiseks
Nüüd tuleb rosinate rosin: kõige kurjemate viirusnakkuste vastu on end võimalik vaktsineerida! Gripivaktsiin võiks olla iga enesest lugupidava autojuhi igasügiseses toimingute listis nagu varakevadel ka puukentsefaliidi süst.
Täiskasvanud peavad aeg-ajalt uuendama difteeria jt tapahimuliste nakkushaiguste vaktsiine, aga selle kohta on õige küsida oma perearstilt.
Immuunsust tugevdavad värskes õhus liikumine, hea (aeglane, istehtud) toit ja hooajalised juur-ja puuviljad. Kehakaal on samuti oluline tegur tervena elamisel – see tasuks kontrolli all hoida.
Lihtne nipp iseenda kaitsmiseks võõras sõiduvahendis
Taksos, marsruutbussis või ühistranspordis tasub viiruste levimise perioodil kanda kindaid ja kaasreisijatega õhuvahet hoida, mitte langeda neile selga. Lühemad teekonnad on läbitavad jalgsi, ja lumevaesel ajal jalgrattaga.
Pärast taksos või ühistranspordis sõitmist tuleb pesta käed, jalanõudes ning üleriietes mööda tube mitte ringi talluda, koju tulles oleks mõistlik tööriided vahetada koduste riiete vastu.
Agaramad kannavad kaasas niiskeid salvrätte, millega käsi regulaarselt puhastada kui on kinni hoitud võõrast kahvast või poes kaupu katsutud. Pole paha mõte.
Kõige adekvaatsemat teavet viiruste leviku kohta leiab Terviseameti lehelt
Tõlkematerjale sirvis Lena Murd, täiendas Ylle Tampere. Foto: Ylle Tampere
