Tallinna Linnatranspordi AS-i bussiteenistuse juht Meelis Tartu arutleb, miks viimasel ajal on bussis rohkem kukkumisi ning mis põhjusel need juhtuvad. Bussijuhid üksi ei saa kõigi liiklejate eest vastutada: nende võimuses pole pikivahede venitamine ega reisijate ninade nutiseadmest väljatõmbamine.
Eesti suurimas ühistranspordiettevõttes, kus bussidega sõidab igal tööpäeval ligi 300 000 inimest pööratakse bussijuhtide väljaõppes kukkumiste ennetamisele suurt tähelepanu.
Kas kukkumiste taga on üleöö hooletumaks muutunud bussijuhid, autojuhid või hoopistükkis ühistranspordi kasutajad?
Liikluspilt muutub septembris alati närvilisemaks. Tallinna tänavate kõige murettekitavam muutus liikluspildis on bussijuhtide kogemuse põhjal järjest lühemaks muutuvad pikivahed.
Autojuhid võivad harjuda, et kapott varjab eesoleva auto numbri, aga bussijuhid nii ei saa. Keskmiselt 11 tonni kaaluv buss, millele lisandub sõitjate raskus ei saa linnakiirusel pidama loetud meetritega.
Bussijuhid tajuvad enamasti väga hästi vastutust sõitjate ohutuse tagamise ees ja püüavad hoida sõitjaid täis bussile sobilikku pikivahet.
Suur vastutus on üks põhjusi, miks paljud bussijuhid vahetavad bussi veoki vastu, sest tsemendikoorem juba haiget ei saa.
Väiksemate sõidukite juhid seda vastutust reeglina ei mõista. See väljendub hooletutes manöövrites. Pikema vahe puhul hõõruvad kaasliiklejad piltlikult käsi, et on liikluses just neile jäetud augu leidnud.
Sellises olukorras peab bussijuht igal juhul hoogu maha võtma, kuid hooletu, näiteks suunatuleta manöövri korral ka hullema vältimiseks järsemalt pidurdama.
Sõitjad ei ole kogu aeg liikluses toimuvaga kursis. Ega peagi olema, kuid oluline on igal ajahetkel tagada iseenda ja kaassõitjate turvalisus.
Selleks tuleks tähelepanu pöörata endast nõrgematele – lapsed ja vanurid ning vankri või ratastooliga ühistransporti kasutavad inimesed.
Andma istet kui sinu kõrval on vaba koht, vabastama vajadusel vankri ja ratastooli koha. Abistama kaassõitjaid selliselt nagu sooviksid, et sind ennast aidataks kui vajad abi.
Eelnevaga on meie bussides suhteliselt hästi, sest sellest on aastaid räägitud. Kukkumiste puhul on suureks põhjuseks nutitelefonid.
Selge, et väikselt ekraanilt leiab palju huvitavat, mis aitab igavat bussisõitu üle elada. Sealjuures ei tohiks aga unustada enda turvalisust.
Autos ja reisibussis on turvavöö kinnitamine kohustuslik. Linnaliinibussis turvavööd ei ole, kuid soovitav on võimalusel leida endale istekoht või selle puudumisel postist, istmest või käepidemest kõvasti kinni hoida.
Kinni hoidmata on ka kergema pidurdamise korral kukkumine lihtne tulema. Rääkimata järsust pidurdusest või kokkupõrkest.
See on vähim mida iga ühistranspordi kasutaja saaks teha oma turvalisuse tagamiseks. Bussijuhid väldivad võimalusel järske manöövreid ja ei tekita ohtlikke olukordi tahtlikult, kuid tihti on need halbadest valikutest parimad, et ära hoida halvimat.
Palume sõitjatelt mõistlikku suhtumist ja kui bussis peakski õnnetus juhtuma, siis arvestama, et rahvarohkes bussis ei pruugi bussijuht õnnetust kohe märgata.
Sellest tuleks bussijuhile märku anda, mille järel saab juht , kes on saanud ka vastava väljaõppe, otsustada kuidas edasi käituda.
Sellest hetkest on alati kõige olulisem sõitjate heaolu ja kui bussis on keegi kukkumise tõttu viga saanud, tuleb bussijuhil ja kaasreisijatel anda endast parim, et vigasaanud kaassõitja saaks kiirelt vajalikku esma- või arstiabi.
Kaasliiklejatelt ei oota iga päev rohkem kui 90 000 kilomeetrit Tallinna tänavaid läbivad bussijuhid rohkemat kui suunatule kasutamist ja ühissõidukite läheduses järskudest manöövritest hoidumist.
Tallinna Linnatranspordi tehtud statistika näitab, et hoolimata närvilisemaks muutunud liiklusest on õnneks kukkumiste arv läbi aastate püsinud stabiilne ja kasvanud vastavalt suurenenud liinikilomeetritele.
[dropcap]ACCELERISTA KOMM [/dropcap]Mureliku arvamusartikli lühike kokkuvõte võiks kõlada järgmiselt: kui astud bussi/trammi/trolli, siis pane nutiseade taskusse ja istu või võta kahvast kinni: tunneta, et seisad kindlalt omil jalgel ning järsk pidurdus või kiirendus ei tõmba sind tasakaalust välja.
Kui bussi siseneb ema lapsega või memmeke või lapseootel naine või (meeste puhul) naisterahvas, ja vaba iste on üksnes sinu tagumiku all, loovuta see endast väetimale, kenamale, õrnemale. See on viisakus ja teeb sinust inimliku inimese.
Bussis/trammis/trollis sõites ei pea istuma nina nutiseadmes, sest akna taga toimuv on palju huvitavam. Kunagi ei soovitatud raputavas bussis isegi raamatut lugeda, rikub silmi. Tänapäeval seda meelde tuletama ei pea: me ei mäletagi enam, misasi see raamat on…
Ühesõnaga. Ühistranspordis vastutad sa oma heaolu eest samavõrd kui bussi-/trammi-/trollijuht, kes viib sind turvaliselt sihtkohta. Teeme nii, et meist ei saa vatitupsuühiskonda, kus vastutus on alati kellelgi teisel.
Kaanepilt: Ylle Tampere
