Frankfurdi autonäitus on surnud. Saksamaa autotootjate liit VDA on otsustanud, et senisel moel ega ka senises kohas autonäitus enam jätkata ei saa. Kas näituse uueks asukohaks saab Berliin, München või Hamburg, näitab aeg. Automaailma ühe suurtegija surmast on teistel aga mõndagi õppida.
Frankfurdis on autonäitust peetud aastast 1951. Käesoleva aastatuhande jooksul on külastajate arv kõikunud 800 000 ja miljoni vahemikus.
Masu-eelsete hiilgeaegadega võrreldes on külastatavus olnud küll pidevas languses, ent drastiline kukkumine toimus möödunud aastal. Lisaks kummitasid Frankfurti keskkonnakaitsjad, kes ähvardasid näitust rünnata.
Ühtäkki ei huvitanud Frankfurdi näitusel osalemine enam autofirmasid, ja osaliselt ahelreaktsioonina ei tõmmanud see enam ligi ka külastajaid. Mullune väljapanek meenutas rohkem mõnd Hiina autotootjate kokkutulekut kui Euroopa üht olulisemat autonäitust.
Kohale minna pole tarvidust
Milles siis asi? Kui vaadata olukorda autonäituste külastaja silme läbi, siis tänapäeval lihtsalt pole mingit mõtet ega ka otsest vajadust kohale minna. Küll aga tulevad kohale need, kelle jaoks selline sõu on pidu katku ajal – rohelised!
Nii otsustaski Saksamaa autotootjate liit VDA (Verband der Automobilindustrie), et aitab küll, tõmbame otsad kokku – kui näitus kõnetab pigem vastaseid, on aeg uksed kinni panna.
Sajanditagusel ajal oli maailmanäitused see koht, kus avalikkus uusimaid tehnoloogiasaavutusi näha sai. Autonduse hiilgus, uudismudelite uhked esitlused, pidulikud suareed ja dineed – see kõik kuulus autonäituste juurde.
Suupisted ja käepigistused ning tšit-tšät välja jätta, teeb tänapäeval sama töö ära internet. Ja mitte ainult näituste ajal vaid kogu aeg. Kohe kui mingitki vihjet on võimalik tilgutada, seda ka tehakse, ja samal hetkel on see netist leitav. Kui vaja, korraldab tootja tutvustusürituse, mis kokkuvõttes on odavam kui näituseboksi ehitamine.
Tõsi, kunagi oli autonäitustel käimine korralik kogupereüritus. Kui palju nüüd lapsi ka ei meelitaks, ei tunne nad enam autode vastu nii suurt huvi kui varem. Noored mõtlevad pigem renditeenusele kui omamisele. Kvaliteetaja veetmisena lähevad pigem arvesse reisid, loodusmatkad, lauamänguõhtud.
Autonäitustel sai ühes kohas tutvuda kõigi huvipakkuvate mudelitega, suhelda automüüjatega, võtta kaasa materjale – tänapäeval on suhtlus kolinud internetti, Saksamaa autonäituselt eestlane või itaallane vaevalt et uut igapäevaautot ostma tõttab. Eriseeriad nagu Koenigsegg Jesko, müüakse läbi juba enne näitust ja kohapeal on väljas eksemplar, et tõestada “jah, me tegime!”
Ajad on muutunud
Kõik mudelid on tänapäeval kogu aeg kenasti ühes kohas ehk internetis saadaval, klantstrükiste sisu on samuti netis üleval.
Autoostu eeltöö tehakse internetis, automüüjaga saab e-kanalites suhelda igal sobival hetkel, selleks ei pea näitusel tunglema.
Viimasel ajal on autonäitused loonud proovisõiduvõimaluse, ikka selleks, et olla külastajaile atraktiivsemad. Miks aga peaks inimene messil tungeldes aega raiskama, kui saab samad proovisõidud netis broneerida täpselt nii nagu oma kalendrisse kõige paremini sobib!?
Kokkuvõttes: ajad on muutunud ja argumente, miks peaks kulutama aega ja raha ning minema suurele autonäitusele, pole just palju alles jäänud. Iseasi muidugi, kui veenides voolab bensiin ja autohuvi ei lase rahulikult paigal püsida. Siis küll.
Aga kui palju sääraseid autohulle alles on? Ja kui palju autosid nad osta jaksavad? Uued autod, kusjuures, ei ole ühe tõelise puristi huviorbiidis – liiga ühetaolised, liiga ülemõeldud.
Rohepesu ka ei aita
Autod on teadagi süüdi kõigis maailma hädades, sestap on kõik suuremad autonäitused oma põlleesise säravvalgeks tärgeldanud ja presenteerivad end rohelise mobiilsuse lipukandjatena.
Võtke ja võrrelge viimaste aastate autonäituste tutvustusi: uudsed mobiilsuslahendused, keskkonnahoid, elektriautod ja sõidujagamine… tulevik selle kõige imelisemates ilmingutes… korduvkasutatavatest topsidest rääkimata.
Kuigi on kohti, kus see lähenemine inimesi kõnetab (kasvõi Los Angelese autonäitusel), jäävad need teemad paraku enamikust autoostjaist endiselt kaugele.
Hoolimata poliitikute survest, ei pea suurem osa autoostjaid elektriautosid tõsiseltvõetavaks alternatiiviks tavalistele sõiduautodele. Tore ja põnev tulevikuteema küll, aga sellega masse autonäitusele ei meelita.
Autotööstus loeb raha järjest hoolikamalt
Tootjad on niigi suure surve all. Näitusel osalemine on kallis, mida suurem autonäitus, seda kallim. Turunduskulud ei tohiks olla üksnes kulud vaid käegakatsutav lähituleviku investeering, sestap suunatakse raha sinna, kus see end ka tagasi toob.
Potentsiaalsete autoostjatega kontakteerumiseks on võimalusi rohkelt. Mõistlik on seda teha seal, kus kliente kõige paremini mõjutada saab, vastavalt sellele, missuguse kliendiga üldse tegemist.
Kõike-kõigile-ühtemoodi ajad on ammu möödas, tänapäeval saab turundust täpsemalt sihtida. Seda enam, et teiselt poolt pitsitavad järjest uued normid ja nõudmised, mis sektori kõikuma löövad.
Mis saab edasi?
Kuuldused autonäituste surmast on hetkel enneaegsed, kuid väiksemaks jäävad ning oma tähtsust kaotavad üritused paratamatult ning ilmselt muudavad ka oma olemust.
Põhja-Ameerikas on kolm peamist autonäitust New York, Detroit ja Los Angeles. Ka seal on arengud samasuunalised, külastajaid napib.
Järjest enam muutub autofirmadele atraktiivseks hoopis sealne tehnoloogiamess CES, mis on viimastel aastatel enim ka meediatähelepanu saanud.
Autotööstuse tänast ja homset arvestades, on tehnoloogiamessidel esindatus igati loogiline areng. CESist on saamas tõsine kandidaat uue aja maailmanäituse tiitlile ja võimalik, et kui kukub suurte autonäituste viimane kants, Genf, tuleb siinsetelgi hakata aegsasti broneerima pileteid Las Vegasesse.
Välismaterjalide põhjal Lena Murd. Kaanepilt: Ylle Tampere/Genf
