Ylle Tampere käis tervitamas Eesti tippsportlasi, kes 24. augustist Tokyo paraolümpiamängudel oma võimed medaliheitluses proovile panevad. Mida on eestlusel õppida Toyotalt, mis mitmeid aastaid on toetanud paraolümpialasi? Ennekõike inimsust, oskust märgata ja tunnustada neid, kelle jaoks igapäevane “normaalne” toimetulek on suur pingutus, usub loo autor.
Ma olen pikalt mõtisklenud selle üle, mis on meie vabandus kui tõukame endast ära meist erinevaid? Vaename Eesti esimest naispresidenti, sest…? Ta on naine!? Ta on sõnakas!? Teda vaenata on trendikas?
Räägime Roosiaias toimunud taasisesesvumise päeva vastuvõtust viisil “tuntud (mees)näitleja (nimi) tuli peole koos oma lapseootel kallimaga.” “Kallim” on muuseas suurepärane näitleja ja tal on nimi. Seda ei pidanud pidu kajastanud seltskonnaajakirjanik (naine) vajalikuks ära märkida.
Süüdistame abstraktset “riiki” ja konkreetsemalt politseid inimõiguste (vabaduse) piiramises, sest koroona- ja vaktsiinieitajatel ei olegi võimalik “lihtsalt” massimiitingut korraldada, politsei kaasab lisajõude, et tagada kord üritusel.
Aitame kampaaniakorras meeleldi mõnd haruldast haigust põdevat last, ent pöörame pea kõrvale kui kohtame puudega inimest – jah, nad on olemas, aga me ei taha selle teemaga tegelda, sest see on ebamugav, isegi aps, möödalask, sest ühiskond vajab toimimiseks täisverelisi ja täie mõistuse juures inimesi.
Eesti ühiskond vajab “tugevat mehekätt” ja “traditsioone”. Naispresident on imelik Brüsseli maskott, näitlejatar on nimeka mehe kaaslane, COVID 19 on reptiilide vandenõu. Ehe eestlane käib saunas, viskab viina, teeb lapsi, kes on füüsiliselt korras ja jõuab elus mitu-setu korda abielludagi, sest abielu on püha!
Ja siis tuleb Toyota ja toetab inimlikkust
Eestlase rahvusauto on Toyota RAV4. Juba aastaid. Olen varasemalt nalja visanud, et kui Eestis müüdaks ainult Toyotasid, ei olekski suuremat hädakisa, sest mudelivalik on nii suur, et igaüks leiab omale midagi.
Selles mõttes on Toyota “võrdne liikumisvõimalus kõigile”- filosoofia meile kenasti kohale jõudnud. Jaapanlasil oli seda rada valides aga laiem eesmärk: vabalt liikuma peavad saama kõik, kes ei ole “tavalised”. Ka puuetega inimesed, ennekõike nemad, sest nende vabadus on füüsiliselt piiratud.
Inimlik, üllas, kas äriliselt tasuv – vaevalt – investeeringud erilahendustesse ja -vahenditesse ei teeni end kiirelt tasa nagu teevad seda RAV4, Corolla, Land Cruiseri uued tootepõlvkonnad.
Inimlikkust ei saa mõõta rahanumbrites. Pisut saab mõõta brändi filosoofia toimimist: kui palju teatakse, palju tuntakse, kas tehtud valikud suunavad omakorda ostjaid langetama ostuotsust nimetatud brändi kasuks?
Eestis on paraolümpialaste toetamine küllalt riskantne ettevõtmine, sest me pöörame pilgu ära. Ühe jalaga või pooliku käega sportlane tekitab võõristust. Just võõristus, halvemal juhul kõrvalelükkamine on põhjus, miks ei saa paraolümpiamängud võrdset tähelepanu nn tavaolümpiaga. See on “para” nagu paranähtused üldisemalt, UFOde ja vuuduuga samas pajas.
Toyota inimesi see ei heiduta: esitlusüritusel oldi väljas kogu Eesti töötajate tiimiga, silmad särasid, kallistused ja vestlused ei tahtnud lõppeda. Olümpianoori vaadates ja nende saavutusi kuulates puges hinge uhkus: meie Eesti! Meie sportlased! Edu!
Nad on meie (elu)rikkus
Eesti koondislasi, kes kodumaa lippu kõrgel hoiavad, on Tokyo 2020 paraolümpiamängudel viis. Kuigi kalendris on ammu ees number 21, peetakse aasta hiljem 2020. aasta mänge. Susannah Kaul, Matz Topkin, Robin Liksor, Kardo Ploomipuu ja Egert Jõesaar on ajastanud oma vormi: mis üks aasta loeb!
“Kui te küsite, mis on kõige suurem kasu partnerlusest Toyotaga, siis see on tunne, et meid toetatakse” – olid sportlased ühel meelel. “Ja muidugi see, et nüüd on vabadus liikuda,” hõiskas Matz Topkin, kelle pühendumus paistab kaugele.
Esitlusel osalenud Jaapani suursaadik T.E hr Hajime Kitaoka kinnitas: “Nüüd on teie aeg, parasportlased, nüüd on aeg paraolümpiamängudeks, mis on sama olulised kui olümpiamängud.”
Kuidas tahaks, et see sõnum jõuaks rohkemateni! Inimeseks olemise suur privileeg on aukartus elu ees (Albert Schweitzer). Inimeseks olemise privileeg on märgata erinevusi ja neid hinnata. Elurikkus. Eestlus! Tahame ju nii tunda uhkust oma elurikkuse üle. Parasportlased on osa sellest.
Mu elu on mulle täis tähendusi. Maailm minu ümber peab olema tähendusrikas kõigele elavale. Kui ma ootan, et teised hindaksid minu elu, pean ma esmalt austama kõike elavat, mida ma ise näen, ükskõik kui võõrapärane see ka poleks…
Albert Schweitzer “Tsivilisatsiooni filosoofia I”, 1923
Kes nad on?
Susannah Kaul on sel hooajal võitnud Euroopa meistrivõistlustel 50 meetri vabaltujumises hõbemedali, lisaks uuendas ta sel hooajal nii oma 50 m kui ka 100 m vabaltujumise isiklikke rekordeid.
Kardo Ploomipuu osaleb paramängudel koguni viiendat korda, 20 aastat on ta Eestit esindanud ja Tokyo 2020 saab tema sportlaskarjääri ilusaks lõppakordiks. Ploomipuu tähtsaim saavutus on 2008. aastal Pekingis 100 m seliliujumises S10 klassis pronksile tulemine. 2009., 2011. ja 2016. aastatel 100 m on seliliujumises S10 klassis ta võitnud Euroopa meistritiitli ning ujunud aastatel 2006–2013 seitse Euroopa rekordit (viis 50 m, kaks 100 m seliliujumises).
27-aastane kettaheitja Egert Jõesaar on korra varem paraolümpial võistelnud. Viis aastat tagasi sai ta Rios 8. koha, vahepealsete aastatega on mees kõvasti arenenud, aga ka ala konkurents on kõvemaks läinud. Igal juhul annab Egert endast parima ja rõõmustab spordisõpru isiklikus meistriklassis.
1999. aasta 5. septembril sündinud Robin Liksor läheb võistlustulle 100 m rinnuliujumises, sihiga jõuda finaali, ühtlasi ujuda ka isiklik rekord.
Matz Topkin on kahtlemata neilgi mängudel meie suurim staar. Mees ise ütleb, et mida rohkem ta võistleb ja võidab, seda suuremaks kasvab isu. Tema läheb püüdma 50 meetri ujumise eri stiilidistantsidel poodiumikohta.
Matzil on ette näidata aukartustäratav nimekiri saavutusi: 2017 MM 5.koht 50m liblikujumises ning 5.koht 50m seliliujumises, 2018 EM II koht 50m seliliujumises (S4), 8.koht 50m vabaltujumises (S4), 2019. aastal Berliinist MK-etapilt maailmarekord 100m seliliujumises (S4) – 1.33,54. 2019 MM 4. koht 50m seliliujumises (S4), 8. koht 50m vabaltujumises (S4), 10. koht 100m vabaltujumises (S4).
Eesti sportlastele kaasaelamise ajakava
Ujumine:
25.08 Susannah Kaul 50 m vabaltujumine
26.08 Robin Liksor 100 m rinnuliujumine
28.08 Susannah Kaul 100 m vabaltujumine
02.09 Kardo Ploomipuu 100 m seliliujumine
02.09 Matz Topkin 50 m vabaltujumine
03.09 Matz Topkin 50 m seliliujumine
Kergejõustik:
02.09 Egert Jõesaar kettaheide
Tee ilmvõimatu võimalikuks!
Toyota on nii olümpiamängude kui paraolümpia üleilmne partner, kelle leitmotiiviks on „Start Your Impossible“ – tee ilmvõimatu võimalikuks! Liikumisvabadus igaühele on vaid selle üks, käegakatsutav osa ning selles vallas on jaapani autotootja kahtlemata pioneeri staatuses.
Veelgi tähtsam on sõnum, mida toetus paraolümpialastele kannab: me kõik, olenemata oma erinevusest võime, saame (ja peamegi!) sihikindlalt ja kartmatult liikuma oma unistuste täideviimise suunas. Sest eesmärk on meil kõigil üks: olla homme parem inimene kui täna.
Lõppenud Tokyo nn tava-olümpiamängud on juba tituleeritud kapiuste avanemise mängudeks. Praegu võibki tunduda ilmvõimatuna, et OM olekski üks ja ainus, kus kõrvuti tava-tippudega võistleksid ka para-tipud ja neile oleksid omad võistlusklassid – tulevikus ehk kogeme seda normaalsusena.
Nagu sedagi, et õbluke kuid südikas Susannah Kaul võiks kunagi olla Eesti peaminister, võistlusjanune Matz Topkin aga sobiks hästi “kogu rahva presidendiks”. Toyota pühendumise näitel sel teel (liikumis)takistusi ei ole.
Meil ühiskonnana on õppida mõistmist ja tunnistada, et eestlus tähendab ennekõike eneseväärikust. Väärikate vabadus on hinnata inimest tema oskuste ja püüdluste põhjal. Elu on kingitus, mil on kõigele elavale tähendus, nagu eestlusel siin Maarjamaal.
Pildid: Brit Maria Tael
