Energiakriis ja kiire inflatsioon on sundinud nii tarbijaid kui ettevõtteid senitehtut üle vaatama ning mõistma, et vanadel viisidel enam jätkata ei saa. Kuigi ebastabiilsus ja raskused pole meeldivad kellelegi, on just kriisid ning rasked perioodid tihti innovatsiooni veduriks, mis annavad vajaliku tõuke ära teha sammud, millega oleks tegelikult pidanud tegelema juba ammu – näiteks IT-vallas, räägib Elisa ärikliendiüksuse juht Artur Praun.
Kõrged sisendhinnad mõjutavad selgelt kõiki eluvaldkondi ning kõrge energiahind ja üldine hinnakasv on viinud ettevõtjaid olukorrani, kus olemasolevad protsessid tuleb ümber hinnata, leida efektiivsemaid lahendusi ning mõelda sellele, kuidas seni paremaid aegasid ootama jäetud investeeringuid nüüd kiiremas korras ära teha.
Võimalusi parema efektiivsuse saavutamiseks on ilmselgelt kümneid, alates lambipirnide vahetamisest kuni inimressursside ülevaatamiseni – kuid sarnaselt eelnevatele kriisidele on üheks kiiremaiks, valutuimaks ja suurima mõjuga investeerimisvaldkonnaks oma IT ja protsesside üle vaatamine.
Kuigi IT-d vaadeldakse tihti kui kulu, siis on see hoiak ekslik. Hoolimata sellest, et esmapilgul võivad niigi keerulisel ajal taristusse ja protsessidesse valatavad eurod tunduda laristamisena, siis on see tegelikkuses üks väheseid raketikiirusel liikuvaid valdkondasid, kus tänane investeering võib end juba vähese aja jooksul tasa teenida ning majanduslikku survet tunnetatavalt vähendama hakata. Küll aga vaid siis, kui investeeringud on suunatud õigetesse kohtadesse.
Aeg on digitaliseerida ja automatiseerida kõik, mida mõistlikult saab
Pole midagi ebaefektiivsemat või energiakulukamat, kui mõttetu käsitöö tegemine. Olgu tegu paberite sodimise, käsitsi failide ühest kohast teise tõstmise või millegi veelgi igapäevasemaga: on vähe kohti, kus tänapäevased IT-lahendused ei suudaks asju teha kiiremini, nutikamalt ja soodsamalt. On viimane aeg oma protsessid digitaliseerida ja automatiseerida ehk eemaldada mõistuse piires inimfaktor sealt, kus see hädavajalik pole.
Digitaliseerimise ja digitehnoloogite rakendamise juures tasuks aga kasutada kainet mõistust. Olenevalt sellest, mis tasemel on täna ettevõtte taristu, võivad uued digilahendused nõuda ka uut taristut, mis nende kasutamist võimaldaks. See on koht, kus ettevõtjatel on oluline hinnata, kust jookseb nende valulävi ning kui tugev on nende oskus veidi tulevikku ennustada – kas täna tehtav investeering suudab end mõistliku aja jooksul tasa teenida ning kas täna rakendatavate digitehnoloogiate peale saaks tulevikus juba oluliselt efektiivsemalt luua ka midagi järgmist.
Terve loogika ütleb, et kui energiamahukas asi on võimalik ära lahendada, siis tuleks seda teha. Küll aga on iga organisatsioon oma nägu ning vajadused võivad siin-seal erineda. Suurim viga on aga võimaluste peale mõtlemata jätmine.
Inimeste jõuga kontorisse ajamine on ebamõistlik
Koroonaaeg näitas väga selgelt kätte, et kodus saab töö väga hästi tehtud. Suurem osa ettevõtetest jagab seda äratundmist tänaseni ning kuigi kontorite uksed on avatud, siis eriti tihti sinna sunniviisiliselt inimesi ei karjatata.
See aga ei tähenda, et poleks ettevõtteid, kes vanadele radadele naasta ei sooviks. Kuigi seljad koos kontoris olemisel on omad plussid, siis eriti praegustes tingimustes tasuks endalt küsida, kas inimeste oma katuse alla ajamine on ka päriselt mõistlik, või oleks pigem nutikas teha vajalikud investeeringud kaugtöölahendustesse, et tagada kodukontorites kõik see, mis on hea ühises kabinetis istumise juures.
Ei saa salata, et kontoris koos käimine pakub eeliseid ning kui varem olid kontorikultuuri taaselustamise vastuargumentideks töötajate ootused, mugavus ning üldine mõistlikkus, siis tänaseks on nende kõrvale lisandunud ka väga selged euromärgid – mida rohkem inimesi on kontoris, seda rohkemaid ruume on vaja kütta, seda rohkemaid arvuteid seal laetakse, seda rohkemad tuled ka põlevad ja seda rohkem peavad töötajad kulutama transpordile. Elekter on siiani kulla hinnaga. Kui koos käimine suudab toota suuremat väärtust kui see kulu, siis on seda mingis osas ka mõistlik teha, aga arusaam kasust nii inimestele kui ettevõttele peaks olema kristallselge.
Oluliselt suuremad võidud võivad ennast peita korralikus IT-taristus, mis suudab toetada kodus töötavaid töötajaid, pakkudes samas tööandjale vajalikku küberturvalisuse kontrolli ning võimalusi töö efektiivsust korralikult mõõta. Nii nagu ka üldiste taristuinvesteeringutega, on ka see harilikult ühekordne suurem kulu, mis end enamasti kiirelt tasa teenib.
Riistvara võiks ajaga kaasas käia
Nii kontoris kui kodukontoris mängib lisaks tööruumide ülalpidamisele oma rolli kuludes ka riistvara, mida töö tegemiseks kasutatakse. Arvuti energiakulukus tundub küll pealtnäha väike, ent tegelikult võib väiksema võimsusega või lihtsalt uuem toiteplokk pikas perspektiivis päris märkimisväärselt energiatarbimist vähendada. Seda eriti suuremates ettevõtetes, kus erinevaid digividinaid undab samal ajal sadu. Muutes 1000 seadet 10% efektiivsemaks on lihtne näha, millest tuleneb otsene võit.
Nii nagu kõige muuga, tuleks ka uuendamisele läheneda kaine mõistusega. 6 kuud vanu monitore pole ilmselt mõtet uute vastu vahetada, kuna komakohtadesse mahtuva võidu tasuvusaeg on liialt pikk. Küll aga on juba oluline vahe uuel ja kaks aastat vanal arvutil, tänapäevasel ja 14 aastat vanal printeril ning modernsetel ja viimaseid hingetõmbeid tegevatel serveritel. Pädev haldus- või IT-tiim peaks suutma veidi Excelis klõbistades üsna kiirelt välja nuputada, kas ja mida tasuks uuendada. Tasub neid kuulata.
Foto: Jake Farra
