Ameerika Ühendriikide president Donald Trump on jõuliselt asunud USA-d uuesti suureks tegema. Julm kaubandussõda Mehhiko, Kanada ja Hiinaga on alanud ning see võib suure tõenäosusega laieneda Euroopasse. Üks õrnemaid sektoreid, mis uute tollitariifide ja piirangutega rämedalt pihta saab, on autotööstus. Seda kõikjal maailmas. Euroopa autotööstusel on veel aega uuteks mullistusteks ette valmistuda.
Ilmselt ei möödu päevagi ilma, et äsja ametisse astunud USA presidendi sõnad ei liigutaks aktsiaturge. Kanadale ja Mehhikole 25% tollitariifi kehtestamise tulemusel on oodata inflatsiooni tõusu USAs, mis analüütikute hinnangul peaks kerkima ainuüksi selle otsuse tulemusel 0,4 – 1 protsendipunkti. Dollar kallineb ja nn paariaturgude valuutad odanevad.
Üks sektor, mis järjekordse matsu kirja saab, on autotööstus. Ja seda mitte üksnes USA-s vaid kõikjal maailmas, sest omavahel ollakse tihkelt seotud. Autotootjatele on see lühikese aja jooksul mitmes löök allapoole vööd: koroonapandeemia, kiibikriis, üldine majanduse langus on kõiki suuri tootjaid rohkem või vähem räsinud. Võib juhtuda, et Ühendriikide presidendi otsused teevad viimase reha ning osa tootjaid lõpetavadki kas osaliselt või lõplikult tegevuse.
Aktsiaturgudel on möll uus normaalsus
SEB kapitaliturgude maakler Erik Laur tegi aktsiaturgudest lühivaate ja nentis, et kuigi reedel said investorid minna vaid veidi kurva meelega magama, siis täna USA turu avanedes rõõmusõnumid neid ei oota. Donald Trumpi plaan rakendada rekordilised tariifid oma kahele suurimale kaubanduspartnerile viis turud langusse. S&P 500 futuurid on lisaks reedesele 0,5%sele kukkumisele veel 1,8% lisaks kahanenud.
“Hetkel on näha oluliselt kõrgemat volatiilsust, kui muidu. Näiteks 9. jaanuaril kaubeldi terve päeva jooksul vähem S&P 500 mini futuuri lepinguid, kui on juba praeguseks kaubeldud. Keskmiselt kaubeldakse ligikaudu üks miljon S&P 500 mini lepingut päevas. Praeguseks on kaubeldud aga üle 260 tuhande lepingu, mis tähendab, et enne turgude avanemist on juba neljandik keskmise päeva käibest tehtud.”
SEB Grupi hinnangul võinuks varasemalt jääda inflatsioon USAs 3% juurde. Eeldusel, et uued tariifid rakendatakse võib inflatsioon tõusta ka oluliselt üle 3%, mis seaks kahtluse alla juba niigi oluliselt väiksema arvu Föderaalreservi intresside langetusi.
“Selle tulemusel on langenud võlakirjade hinnad ja tugevnenud dollar, mille ostujõud euro vastu on kasvanud 1,3% reedest alates,” selgitas Laur oma ülevaates.
Trumpi tollid võivad USA autotööstuse halvata
Ameerika Ühendriikide presidendi Donald Trumpi otsus Kanadale ja Mehhikole uued 25%-lised imporditollid kaela väänata, võivad kaasa tuua auto- ja varuosatootmise seiskumise kogu Põhja-Ameerikas.
Alates 4. veebruarist rakenduvad tollimaksud Kanada ja Mehhiko kaupadele, sealhulgas autodele ja nende komponentidele. Kuna tootmine on tihedalt lõimitud kolme riigi vahel, võib see samm kaasa tuua kiireid ja dramaatilisi tagajärgi.
Kanada autotööstuse juhid kardavad, et tootmisliinid võivad seiskuda vähem kui nädala jooksul. „Tariif on 15 protsenti kõrgem kui ühegi tootja kasumimarginaal,“ selgitas Flavio Volpe, Kanada autovaruosade tootjate ühenduse juht.
Sama meelt on ka Kanada imporditud autode ühenduse juht David Adams, kelle sõnul võib tehaste sulgemine alata juba mõne päeva jooksul. Autotööstuse varuosatootja Linamar juht Linda Hasenfratz hoiatas, et nende tootmine võib peatuda lausa tundidega.
Ekspertide hinnangul on uus kaubandussõda tõsine oht sadadele tuhandetele töökohtadele. Kanadas võib löögi alla sattuda üle 100 000 ning USA-s ja Mehhikos ähvardab kaduda koguni miljon töökohta. Lisaks kergitab see ka autode hindu kogu Põhja-Ameerikas – ja hinnatõusu pole võimalik ette ennustada.
Suurtootjad nagu Ford, General Motors, Honda, Stellantis ja Toyota, kellel on tehased ka Kanadas, seisavad silmitsi ettearvamatu ja keerulise olukorraga. Kuna autode ja nende osade tootmine on rahvusvaheliselt põimunud, võib uute maksude mõju olla laastav kogu tööstusele.
Euroopa autotööstus võib olla järgmine
Ameerika Ühendriikide laienev kaubandussõda ning varasemad tollitülid Hiinaga heidavad murevarje ka Euroopa autotööstusele. Kui USA kehtestab imporditolle või teised suured majandusjõud, nagu Hiina ja Euroopa Liit, reageerivad omapoolsete maksudega, võib see tugevalt raputada rahvusvaheliselt põimunud autoturgu.
Üks suurimaid ohte Euroopa autotootjatele on kui ähvardused saavad tõeks ja USA kehtestab tollid EL-i autodele. Ameerika Ühendriigid on Saksamaa, Prantsusmaa ja Itaalia luksusbrändidele nagu BMW, Mercedes-Benz, Volkswagen, Audi ja Porsche üks peamisi turge.
Kui USA kehtestab näiteks 25-protsendilise imporditolli, nagu varem on ähvardatud – ja nüüd juba teoks tehtud, võib see tõsta Euroopa autode hindu ameeriklaste jaoks drastiliselt ning vähendada nende müüki.
Kuna autotööstus on mahukas ja marginaalid sageli õhukesed, võib järsk nõudluse langus USA turul sundida Euroopa autotootjaid tootmist piirama, koondama töötajaid ja isegi tehaseid sulgema.
Ka Hiina pigistab Euroopat valusalt
Lisaks USA-le on Euroopa autotootjad sattunud surve alla ka Hiinas. Euroopa autotootjad on Hiinas suured tegijad, kuid ka Hiina on hakanud kaitsma oma autotööstust ning vastama Lääne sanktsioonidele. Elektriautode turul on Hiina muutumas domineerivaks, ning Hiina valitsus on valmis kehtestama vastumeetmeid, kui Euroopa Liit peaks Hiina elektriautodele kehtestama alalised tollitariifid. Seni on tehtud üks “ajutine” käik, kui mullu juulis neljaks kuuks Hiina autodele tasakaalustavad tollid kehtestati. Oktoobris uuendas EL otsust ja pikendas tollimakse viieks aastaks, sealjuures varieerub see tootjapõhiselt.
Kui Euroopa ja Hiina vaheline kaubanduslik vastasseis süveneb, võib see tähendada suuri kaotusi Euroopa autotootjatele, kelle jaoks Hiina on olnud üks kiiremini kasvavaid turge. Elektriautode osas ollakse vaikselt plaane ümber tegemas – kuna Hiinast on saanud juhtiv elektriautode tootja maailmas ning subsiidiumite toel suudetakse peale anda odavat, kuid mitte kehva kvaliteediga toodangut, ei ole eurooplastel kallite ja väikese tiraažiga mudelitega kohapeale asja. Erandiks on Tesla, mis on suutnud Hiinas hästi kanda kinnitada ja rajanud sinna tehase, saades nutika skeemiga osa riiklikest soodustustest.
Kaubandussõda muudab tootmise kallimaks kõikjal
Autotööstus on globaalselt integreeritud ja paljud Euroopa tootjad sõltuvad Aasia ja Ameerika tarnetest. Kui kaubandussõda toob kaasa kõrgemad impordikulud, muutuvad ka autode tootmiskulud kõrgemaks. Kolm haavatavamat ahelat, mis pihta saavad:
- Mikrokiibid ja elektroonikakomponendid, mida toodetakse Aasias, võivad muutuda kallimaks või kättesaamatuks.
- Tooraine, nagu alumiinium ja teras, mida EL impordib USA-st või Hiinast, võib muutuda kallimaks, mis mõjutab otseselt autode tootmishindu.
- Logistika ja tarneahelate häired võivad põhjustada viivitusi ja tootmise peatumist, nagu juba nägime pandeemia ajal.
Euroopa tootjatel on väike ajaaken tegutsemiseks
Kui kaubandussõda laieneb, võib see viia Euroopa autotööstuse raskustesse, mille tulemuseks on tehaste sulgemine, töökohtade kadumine ja autode hinnatõus. Positiivselt mõeldes võib see kiirendada tööstuse ümberkujundamist ja innovatsiooni, aidates Euroopal leida uusi võimalusi ning vähendada sõltuvust USA-st ja Hiinast. Paraku on vanad autotootjad kinni senistes tegutsemismallides, hierarhiad on paigas ja muutuste tegemine käib “ootame-vaatame” tempos.
Võimalikud lahendused, mille poole Euroopas võiks püüelda:
- Tootmise ümberkorraldamine – rohkem investeeringuid Euroopa tehastesse ja vähem sõltuvust välismaistest tarneahelatest.
- Uued turud – kui USA ja Hiina turud muutuvad keerulisemaks, võib Euroopa rohkem keskenduda Lõuna-Ameerika, Aafrika ja Lähis-Ida turgudele.
- Koostöö ja innovatsioon – Euroopa autotootjad võivad senisest rohkem investeerida elektriautodesse ja kohaliku tootmise lahendustesse, et vähendada sõltuvust kolmandatest riikidest.
Üksinda sõdida ei saa: pihtasaanud löövad tagasi
Trumpi kehtestatud tariifid pole jäänud vastuseta. Kanada ja Mehhiko, aga ka Hiina, on juba asunud vastumeetmeid kehtestama, mis võib viia kaubandussõja eskaleerumiseni.
„Autode ja nende varuosade imporditollid vähendavad tootmist kogu Põhja-Ameerikas, tõstavad sõidukite hindu ning viivad töökohtade kadumiseni kõikjal kontinendil,“ hoiatas Kanada autotööstuse ühenduse juht Brian Kingston. Kanada autotöösturid on avalikult välja öelnud, et USA on neid reetnud. Muuhulgas võib kõva paugu saada sealne elektriautode tootmine, kahju võib ulatuda lausa 50 miljardi dollarini ning see segment oma elukaare lõppenuks lugeda.
Euroopas pole esialgu põhjust USA kaupu maksustada, kuid autotööstusel on, tulenevalt selle globaalsest seotusest, vesi niigi ahjus. Üks on kindel: kogu selle pulli peab keegi uhkelt kinni maksma. Ridade vahelt pole vaja lugeda: maksab see, kellel vaja on. Tarbija. Palju õnne meile, kodanikud!
Kaanepilt: Lenny Kuhne/Mehhiko/Unsplash
