Pühapäev, 14. aprill 2024
SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor on seekordses nädalakommentaaris otsekohene: kuigi valitseb näiline rahu, on meie majanduse tulevik üsna tume. Uuel aastal loodetud tõusu tulla ei pruugi.

Kogu kättesaadav statistika osundab sellele, et tänavu ootab majandust ees järjekordne langus. Kahjuks on aina tõenäolisem, et olukorra kiire paranemine ei leia aset ka 2024. aastal. Majandusseis lähiajal ei parane ja sellega on mõistlik kohaneda.

Majandus kukkus suurelt ka teises kvartalis

Lõppeval nädalal avaldas Statistikaamet esmase hinnangu selle kohta, kuidas läks Eesti majandusel tänavu aasta teises kvartalis.

Positiivseid üllatusi sealt mõistagi ei tulnud ja esialgse hinnangu kohaselt oli sisemajanduse koguprodukt 3% väiksem kui mullu samal ajal.

Kiirhinnanguna avaldab Statistikaamet vaid reaalse, inflatsiooniga korrigeeritud, SKP muutuse, ent pole kahtlust, et nominaalhindades mõõdetuna ehk nö tavalistes eurodes SKP endiselt suurenes, kuid kindlasti mitte endises tempos.

Ilmselt on just kiire nominaalne sissetulekute kasv see, mis on seni aidanud peita reaalse majanduslanguse mõju.

Eksport ja tööstus veavad majanduse alla

Eesti suurimaks ja kardetavasti ka pikemaajaliseks probleemiks on ekspordi ja tööstuse nõrk väljavaade. Kui kõrge inflatsiooni tõttu olid probleemid ekspordisektoris pikka aega nominaalhindades mõõdetavas statistikas peidetud, siis nüüd on hinnatõusu peatumine need selgelt nähtavale toonud.

Viimased ekspordinumbrid, mis saadaval maikuu kohta, näitavad, et kaupade väljaveo käive vähenes juba enam kui 20% võrra.

Nõudlus Eestis toodetud kaupade järele püsib nigel maailmas laiemalt, ent suurima panuse langusse on andnud Põhjamaade halb majandusseis.

Nii kahanes eksport Eesti suuruselt teise kaubanduspartneri juurde Rootsi mais lausa 24%. Pea samavõrra jäi mullusest madalamaks kaupade müük ka Norra.

Veidi paremini on vastu pidanud meie suurima kaubanduspartneri, Soome, turg, ent ka ülelahe eksport mais kukkus 9% võrra. Eriti drastiliseks on lugu pöördumas Eesti jaoks üliolulises puidu- ja mööblitööstuses, kus tootmismahud jäävad mullusele alla juba 20-30%.

Tarbimine kahaneb

Mida aeg edasi, seda rohkem on aeglustunud ka sisetarbimine. Jaekaubanduses on müügimahud pidevalt kahanenud ja jõudnud tänaseks umbes 2021. aasta alguse tasemele.

Enim on seejuures langenud kallimate kestuskaupade, kuid ka näiteks ehitusmaterjalide müük, mis väljendab seda, et inimesed on hakanud suuremaid väljaminekuid edasi lükkama.

Kui varasemalt väljendus jaekaubanduse kahanemine müügimahtudes, siis alates märtsist on kahanema hakanud ka ettevõtete käive. Tõsi, seis ei ole jaekaubanduses tervikuna veel dramaatiline, ent näiteks 15-20% käibelangus koduelektroonika kauplustes hakkab ühel hetkel ettevõtete äritegevust mõjutama ja võib päädida ka olukorraga, kus seniste kiirete hinnatõusude asemel asutakse kliente konkurentide juurest allahindlustega üle meelitama.

Tarbijakindlus on eelmise aasta madalseisuga võrreldes küll kosunud, ent heaks ei saa olukorda kindlasti hinnata, sest indeks püsib umbes samal tasemel, kus see oli 2008-2009. aasta sügava majanduskriisi tingimustes. Muutumatult madal on püsinud leibkondade osakaal, kes lähema 12 kuu jooksul suuremate ostude sooritamist planeerivad.

Kuigi statistika teenussektori käekäigu kohta laekub pika viitajaga, siis on selle näol tegemist ilmselt valdkonnaga, mis on seni püsinud paremas seisus.

Viimased andmed pärinevad maist, mil näiteks hotellide ja restoranide müügimahud pärast inflatsiooniga korrigeerimist ületasid 2022. aasta taset 7% jagu. Samas ei saa ka teenindus lõputult mujal majanduses toimuvat eirata ning ilmselt sattub sügisel langusesse ka see sektor.

Investeeringute madalseis pole veel kätte jõudnud

Sisemajanduse koguprodukti kolmandaks oluliseks alustalaks, lisaks väliskaubandusele ja sisetarbimisele, on investeeringud.

Arvestades seda, et suur osa investeeringuid tehakse laenukapitali arvelt ja kuhu on tänaseks jõudnud intressimäärad, on siinne pilt asjaolusid arvesse võttes ehk isegi lausa üle ootuste hea.

Mitte, et olukord iseenestest muidugi hea oleks. Eesti Panga kogutava statistika põhjal tundus olukord dramaatilisem veebruaris-märtsis, kui uute laenude väljastamine ettevõtetele jäi mullusele alla umbes kolmandiku võrra.

Selle aasta mais oli uute laenude väljastamine ettevõttele aga samal tasemel nagu 2022. aasta maikuus, juunis oldi mullusest tasemest 7% allpool.

Veidi kesisem tundub pilt majapidamiste poolel, kus väiksem huvi kodulaenude vastu on kahandanud uute laenude andmist keskeltläbi 15%.

Samas tuleb meeles pidada, et 2022. aastat iseloomustas meeletu nõudlus uute elamispindade järele, mis ilmselt polnudki sellises mahus jätkusuutlik.

Võrreldes laenamisaktiivsust 2021. aastaga, siis oli nii mais kui juunis uute laenude välja andmine tollasest suurem. Kui teised majandusnäitajad on viimase aasta jooksul oluliselt halvenenud, siis olukord tööturul on püsinud pea suurepärane ning kõrge hõive ja kiire palgakasv lubavad inimestel endiselt mõelda uue kodu soetamise peale.

Sellegipoolest ootab meid tänavu ees investeeringute vähenemine ja olulist muutust pole oodata ilmselt ka 2024. aastal. Laenamine on muutunud kalliks, ettevõtete kindlustunne on madal ja ka olukord tööturul saab tänasega võrreldes ainult halveneda.

Kiire majandusolukorra paranemine ei tundu tõenäoline

Kokkuvõttes tuleb tunnistada, et hoolimata näilisest rahust, tundub Eesti majanduse tulevik üsna tume. Tugev rahaline puhver ja lootus olukorra kiirele normaliseerumisele on seni lubanud majandusel toimida ka suure SKP languse tingimustes.

Kahjuks ei ole majanduse peamised probleemid – Põhjamaade madal nõudlus ja kõrged intressimäärad – lahenemas nii pea.

See tähendab, et karta ei tule mitte niivõrd selleaastast majanduslangust vaid madalseisu pikemat püsimist. Nii on praegu raske näha, millised tingimused lubaksid Eesti majanduse 2024. aastal kiirelt kasvama panna.

SEB analüütiku Mihkel Nestori varasemaid arvamuslugusid saab lugeda siit

Kaanepilt: SEB

KOMMENTEERI SIIN