Raido Randmaa, Maanteeameti teehoiudirektor kirjutab probleemist, mis koristustalgutest ja teavituskampaaniatest olenemata pole kadunud: Eesti teede ääred ja eriti teeäärsed parklad on prügi täis. Kes küll on need, kes oma prügi tee äärde tassivad?
Igas majapidamises tekib prügi, mida saab sorteerida, lasta ära viia ning seejärel taaskasutada.
Staistikaameti andmetel toodab üks Eesti majapidamine aastas 376 kg olmejäätmeid.
Võrreldes teiste Euroopa riikide oleme ühed väiksemad prügitootjad. Seda enam tekitab hämmeldust, et endiselt viivad meie seas olevad inimesed prügi nii meie põlise rikkuse ehk metsa alla kui ka Maanteeameti hallatavatesse teeäärsetesse parklatesse.
Juunis veeti ära 18,4 tonni prügi
Selle aasta juunis vedasime 38 parklast ära 18,4 tonni prügi. Kui iga kuu vedada sama kogus, siis teeb see aastas kokku 220 tonni prügi. See on 585 majapidamise aastane prügikogus.
Oleme soovinud ning seisnud hea selle eest, et parklas puhata soovijad saaksid kasutada WC-d ning oma soovitud marsruuti läbides sõidukisse tekkinud prügi ära visata.
Oleme parklatesse paigaldanud 1 m3 suurused prügikastid, sest väiksemate puhul tuli meil tõdeda, et need täitusid väga kiiresti.
Me tühjendame prügikaste kord nädalas, mis on tavapärane tühjendusgraafik ka väiksemate kortermajade puhul.
Mis koristatud, saab kohe prügistatud
Kahjuks näeme, et peale tühjendamist on juba järgmisel ning halvemal juhul samal päeval prügikast juba poolenisti või isegi rohkem täitunud.
Suurim probleem on selles, et lisaks sõidukis tekkinud prügile leiame sealt ka suurtes kilekottides prügi, erinevaid elektroonikaseadmeid, vana mööblit, rehve ja mida kõike veel.
Kuigi meie eesmärk on olnud läbi loodud võimaluste hoida parklad, teeääred ja metsaalused puhtana, siis paraku sellest ei hoolita. Arusaamatuks jääb, kuidas on tekkinud suhtumine, et üldkasutatav parkla on justkui prügila.
Kaugsõidujuhid ei too ju vana mööblit!
Siinkohal ei saa näpuga näidata ainult kaugsõidujuhtidele, kes on kõige sagedasemad parklate külastajad. Kindlasti tuleb ka neil käitumist muuta, et ei käidaks end kergendamas metsa all kui on olemas WC-d ja prügi leiaks tee ikka prügikasti mitte põõsasse või kraavi.
Ent nemad ei too sinna vana mööblit, telereid, autorehve, hunnikutes konserve, mänguasju, puuoksi jne. Neid tuuakse ikka kohalikest majapidamistest ja suvilatest.
Markantsemate näidetena võib välja tuua juhtumi, kus parkla prügikasti toodi oma ehituspraht. Kuna selle äravedu nõudis eritehnikat, siis on see taas lisakulu.
Ka on näha, millal inimesed oma kodudes suurkoristust teevad – nii oli üks konteiner triiki täis konservpurke ning kõik muud asjad pandud prügikonteinerite kõrvale. Täiendava prügiveo tellimine maksab aga ligi 50% ühe kuu maksumusest.
Vabandusi prügistamisele ei ole
Eestis on väga hästi korraldatud olmejäätmete äravedu ning jäätmejaamu asub üle Eesti. Seega ei saa olla kellegi vabanduseks väide, et tal ei ole kuhugi prügi panna.
Pigem on see tingitud tahtmatusest ja hoolimatusest. Me siiski loodame endiselt, et inimeste käitumine ja hoiakud muutuvad. Avaliku parkla prügikast ei ole koht, kuhu tuua oma majapidamisest enam mittevajalikud asjad.
Maanteeamet soovib raha ja ressursse panustada paremate teede loomiseks, mitte prügi äraveoks. Praegu aga maksame sadu tuhandeid eurosid prügi äraveo eest. See raha võiks minna meie kõigi liiklemistingimuste parandamiseks.
Maanteeametil puuduvad võimalused või mõjutusvahendid inimeste käitumisharjumuste muutmiseks, et taolised olukorrad ei esineks või ei korduks.
Seega, igaühe panus on siin oluline, et hoida puhtana Eestimaa. Kõik algab väikestest asjadest ja hoolimisest. Keegi meist ei soovi näha kellegi teise prügi oma õues või olla rannas, kus ümberringi prahihunnikud.
Miks siis tekitame enda ümber ebameeldiva keskkonna ja loodame, et silme alt ära viidud prügi pole enam meie probleem?
