Kolmapäev, 12. juuni 2024
Saksamaa nõuab, et EL vaataks uuesti läbi 2035. aastaks kavandatud sisepõlemismootoriga autode müügikeelu. Oma rahulolematust ülepeakaela tehtud otsusega on väljendanud mitme teise liidu liikmesriigi ja ka tootjate esindajad.

Sakslased võitlevad sisepõlemismootoriga autode müügikeelu vastu: on ebatõenäoline, et nii kiiresti suudaks kõik tootjad ümber orienteeruda elektriautode tootmisele, ja puudub vettpidav tõestus, et just elekter ja mitte näiteks peaaegu süsinikneutraalsed kütused on keskkonna seisukohalt parim lahendus.

Euroopa Parlament kiitis veebruari keskel heaks sõiduautode jõuallikate süsinikdioksiidi nullheite nõudmise alates 2035. aastast: selle seadusega ei tohiks pärast tähtaja kukkumist müüa enam sisepõlemismootoriga autosid.

Otsuse heakskiitmiseks on vaja riikide heakskiitu, kuigi see on pigem formaalsus: liidu otsustele enamasti ei vaielda vastu. Antud juhul pole selleks aegagi, kell liigub kiiresti ja tootjatel on vaja ruttu midagi välja mõelda, et turgudelt mitte välja kukkuda.

Saksamaa, mis on liidu suurima autoturuga riik, lubab otsuse vetostada kui sellele ei anta tõsiseltvõetavamat sisu: nende julgust toetab teadmine, et europarlament ei olnud sisepõlemismootoritega autode müügikeeldu kehtestades üksmeelne: otsust toetas 340 parlamendisaadikut, vastu oli 279 ja 21 ei hääletanud. Ehk seis oli suhteliselt fifty-sixty.

Kuhu kadus terve mõistus?

Sakslased küsivad õigustatult, kuhu kadus terve mõistus!? 2011. aastal esitas EL ekspertgrupp aruande, mille sisuks oli fossiilsetelt energiaallikatelt üleminek keskkonnale sõbralikumatele kütustele. Asjatundjate hinnang oli, et protsess oleks lõpule viidud umbes aastaks 2050.

Euroopa Komisjon teatas teadlaste aruandest tulenevalt, et üleminek on võimalik kui kasutada fossiilkütustele kombineeritud asendust: kasutusele võiksid tulla nii elekter, bio- kui sünteetilsed kütused, metaan ning vedel gaas.

Kütusetööstuses on toimunud viimasel kümnendil oluline areng keskkonnasõbralikumate variantide leidmisel, ja ka autotööstus on teinud läbi LPG ja CNG-autode etapi. Biokütuste tootmine monokultuuridest on kriitikute hinnangul keskkonnavaenulik tegevus ja sellest enam liiga palju ei räägita; vesiniku loodussõbralik tootmine on veel lapsekingades. Sünteetiliste kütuste väljatöötamisel on näha suuremaid edusamme ning just nendele sakslased ka rõhuvad, nõudes elektriautode kõrvale ka teist valikut.

Saksamaa huvi: sünteetiliste kütuste arendamine

Saksamaa transpordiminister Volker Wissing on ähvardanud kasutada Saksamaa vetoõigust, kui keelatakse ka sünteetiliste kütuste kasutamine. Wissing ütles ajalehele Bild, et ka pärast 2035. aastat peaks müügile jääma ligi-süsinikuneutraalseid kütuseid kasutavad sõidukid.

Saksamaal on selliste mootorikütuste arendamisse kõvasti panustatud, hetke kuum teema on õhust kogutud süsinikdioksiidi ja taastuvenergia abil toodetud vesiniku kombinatsioon, millest valmib sünteetiline metanool ja mida saab kasutada tavalistes sisepõlemismootorites. e-fueli arenduse taga seisab Porsche.

Porsche e-fuel, mille pilootprojekt on edukalt käivitunud, vähendab uuringute põhjal süsihappegaasi heiteid 90%. 10% heiteid tuleb kütuselisanditest, mida tuleb sünteetilisse kütusesse segada.

Aastaks 2026 loodab Porsche oma arendusega jõuda sinnamaale, et praegu veel umbes 5€/l maksev kütus hakkaks maksma mitte rohkem kui 1,8€ liitri kohta.

Hinda kontrollib sünteetilise kütuse jaoks kuluv energia hulk. Liitri sünteetilise diislikütuse tootmiseks kuluks umbes 27 kWh. taastuvenergiat. Kogu protsessi efektiivsus ei ole loomulikult elektriautode omale lähedal.

Kas sünteetiline kütus ikka on hea!?

Euroopa transpordi ja keskkonna katusorganisatsioon Transport and Environment on hinnanud, et elektriauto tekitaks aastaks 2030 oma elutsükli jooksul 53% vähem süsihappegaasi kui sünteetilisel kütusel töötav SPM auto. Tegemist pole lokaalsete, vaid tootmise käigus tekkivate heitkogustega.

Arutelu käib selle üle, kas ülalmainitud emissioonide vähendamisest piisab või nõutakse Euroopa elektriliinilt täiesti lokaalset heitmevaba toodangut.

Varem on räägitud tähtajast 2026, milleks sünteetiliste kütuste tootjad peaksid näitama, et nende tooted on tõeliselt süsinikuneutraalsed.

2035. aastaks kavandatud müügikeeld on osa Euroopa eesmärgist saavutada täielik süsinikuneutraalsus 2050. aastal. Seetõttu on peaaegu heitmevabade sünteetiliste kütuste täielik ringlusse laskmine vähemalt praegusel kujul ebatõenäoline.

Miks me sülitame vanasse kaevu kui uus pole valmis!?

Euroopa Parlamendi otsus “tappa sisepõlemismootor” on tehtud kiirustades ja tõsisemalt põhjendamata. Ei ole teada, et Eestis oleks tehtud uuringut, kas inimesed on valmis loobuma SPM-autodest elektrikate kasuks, aga näiteks soomlased on öelnud, et nemad pole nõus vanasse kaevu sülitama, sest uus pole veel valmis.

Autotootjatest on häälekamalt esinenud Mazda Euroopa tegevjuht Martijn ten Brink, kes ütles, et sünteetilise kütuse võidukäik aitaks pikendada olemasolevate sisepõlemismootoriga autode eluiga. Sunniga ei saa midagi – see on asjakohane meeldetuletus, et mõttetu pressimine ajab loovuse nurka ja tulemuseks on ennustamatu jama.

Ten Brinki häirib, et poliitikud otsustasid, et ökoloogilise eesmärgini tuleb jõuda just elektrimootorite abiga, ja see ei ole mitte kuidagi põhjendatud.

“Kas kõik muu on kõrvale visatud? Isegi kõik see, mille olemasolu pole veel teada, mida teadlased – insenerid alles katsetavad? Ma arvan, et see on poliitikutelt häbiväärne otsus. See pole nende töö, otsustada, mis on ja mis ei ole õige. Nende ülesanne on nõuda heitmevaba tulevikku, kuid see, kuidas sinna jõuda, peaks sõltuma ettevõtlikkusest ja loovusest,” ütles Brink Top Gearile antud intervjuus.

Elektrifitseerijad itsitavad magusalt pihku

Euroopa Parlamendi otsus on pannud nn elektrifitseerijad üksteise võidu investeerima: kogu Euroopas kerkib eri ettevõtete laadijaid nagu seeni pärast vihma ja paremate kohtade pärast käib valus võitlus.

Tesla langetas teist korda mõne nädala jooksul oma kallimate mudelite hindu ning VA Grupp lubab elektrikate tarneaega lühemana kui SPM autode oma.

Toetusmeetmed elektriauto soetamiseks jätkuvad, lisanduvad eurorahad taristu kaasajastamiseks: otsust on vaja õigustada ja toetada.

Tavatarbija on segaduses: kas tõesti vahetada oma töökorras SPM uue elektrika vastu, sest veel saab toetust või oodata mõni aasta, lootuses et tulevad uued tehnoloogiad!?

Teadlased hoiavad peaga käsi kinni. Kui elektrifitseerimine europarlamendi eluvõõrikute märja unenäo põhjal teoks saab, tabab meid julm maavarasõda, osatine ressursinappus ja hinnaralli.

Kes sellest võidavad, küsite!? Võimalik, et Hiina autotööstus. Euroopa õhk muidugi ka, sest saastamine tekib kusagil mujal.

Kaanepilt: Tesla pressiruum

blank

Ylle on teinud teadus-, haridus- ja keskkonnateemalisi telesaateid ning töötanud vabakutselise (kirjutava) ajakirjanikuna. Alates 2015 WWCOTY rahvusvahelise kohtunikekogu liige. 2015. aastal pälvis Ylle riiklikult tunnustatud teaduse populariseerija auhinna. Acceleristas vastutab Ylle lehe väljaandmise eest ning kirjutab aeg-ajalt talle omase otsekohesusega

KOMMENTEERI SIIN