LaupÀev, 15. juuni 2024
Tallinn tahab igal juhul piirata naastrehvide kasutamist. Kuidas linlasi ja suburbiast* tulijaid mÔjutada nii, et nad sel ja jÀrgmistel hooaegadel eelistaksid sÔita lamellrehvidega? NÀpuga viibutamine ei aita, tuleb (vÀhemalt nÀidata) prÀÀnikut.

1. detsembrist on talverehvid kÔigil sÔidukitel kohustuslikud. Nagu varasematelt nii ka tÀnavuse rehvivahetuse tippaja eel tegi Tallinn kampaania, soovitades linlastel eelistada lamelle.

Naastrehvide miinustele osutamise asemel keskenduti positiivsele: linnaisad lubavad, et sel talvel on tÀnavad hÀsti hooldatud ja naastrehve polegi vaja. Tulemus!? Seiske natuke aega mÔnel peatÀnaval ja kuulake krÔbinat. Naelte tekitatavat spetsiifilist hÀÀlt.

Katsuge mitte sisse hingata, sest naast rebib iga sentimeetriga maast lahti asfalti, mis imepeente osakestena kleepub hingamisteedesse ja kopsualveoole ummistab.

Pehme ilm aitab lubadust tÀita

Pehmed talved aitavad lubadust tĂ€ita: nii sooja – keskmine Ă”hutemperatuur normist 2,0 °C kĂ”rgem – novembrit ei ole alates 60ndast aastast nĂ€htud. Eriti soe oli kuu teine dekaad, mil aedades maasikad viljusid.

Autojuhtide teadvusse on mitme(kĂŒmne)aastase selgitustöö tulemusena jĂ”udnud arusaam, et linnas on lamell mĂ”istlikum valik.

Naastrehvid on lĂ€rmakamad ja kisuvad lumevaesel talvel ĂŒles korraliku saastapilve, mis ladestub linlase kopsus ja katab ĂŒmbritseva raskestieemalduva kleepuva halli kihiga. Kui see on sinu kodulinn, siis tahad sa, et Ă”hk on hingatav ja teed liigutavad ka jalgsi ja rattaga.

Lamellrehvid tekitavad vĂ€hem mĂŒra ja lumistel ning soolaniisketel teedel tagavad parema haarduvuse. Tolmu ei teki nii palju kui naastrehvidega ning peenosakesi ei rebita lahti ega saadeta linlase kopsudesse.

Suburbianid linlase kopsust ei hooli

Aga need 120 000 inimest, kes  linnaliikuvuse arengukava 2035 projektijuhi Pirko Konsa andmetel igapĂ€evaselt ĂŒle lĂ€hivaldade piiride Tallinna valguvad, ei pruugi pealinna Ă”hukvaliteedist ja puhtusest kuigivĂ”rd hoolida: nad magavad mujal.

Kui Tallinnas ongi tĂ€navad ehk hooldatud, siis suburbia ja linnapiiri vahele jÀÀvate teelĂ”ikude kohta seda alati ju vĂ€ita ei saa: igaks juhuks paneb neli viiendikku autosĂ”itjatest oma Plekk-Liisule ikka naastrehvid alla: kĂŒsitluste pĂ”hjal lamellrehvide pooldajate arv Eestis hoopiski vĂ€heneb.

Niisiis paradoks: paljud autojuhid saavad aru, et lamellrehvid on mÔistlikum valik, aga ostavad igaks juhuks ikka naastrehvid. Kuidas pöörata inimeste pead keskkonna- ja tervisesÔbralikemate lamellide poole?

Soomlaste uuring: surm naastrehvide lÀbi on piinarikas

Andmed, mis nĂ€itaksid pealinna autojuhtide meelsust talverehvide valiku osas, puuduvad. Tallinna Keskkonna- ja kommunaalameti juhataja asetĂ€itja Tarmo Sulg viitab Helsingi linna ehitusameti eestvedamisel tehtud NASTA 2011-2013 “Lamellrehvide kasutamisega parem Ă”hukvaliteet liiklusohutust halvendamata”-uuringule.

Tegu on tÔsiseltvÔetava pikaajalise tööga: lisaks ehitusametile kogusid andmeid ja rahastasid seda Helsingi piirkonna omavalitsuste liit, Helsingi keskkonnakeskus, Liiklusohutusamet Trafi, Liiklusamet, jpt. Kokku 13 asutust.

Uuringust nÀhtub, et tÀnavatolm seotud tÔsiste tervisekahjustustega. Naastrehvide kasutamisest tuleneb pool pealinnapiirkonna tÀnavatolmust. (Soomes lisaks 25% liivatamsest).

Pealinna piirkonnas teostatud uurimustes on tuvastatud seos Ôhu tahkete osakeste sisalduse ja tervisemÔjude vahel.

Sissehingatavate tahkete osakeste (PM10) peamine allikas pealinnapiirkonnas on tÀnavatolm, mis pÔhjustab osakeste kÔrget kontsentratsiooni eelkÔige kevadhooajal.

[pullquote]Igast asfaldikilomeetrist muutub aastas 300 kg tervistkahjustavaks tÀnavatolmuks[/pullquote].

LĂŒhiajaline tahkeid osi sisaldava Ă”hu sissehingamine on tĂ”enĂ€oliselt seotud ka sagenenud hingamisteede- ja sĂŒdamehaigustest tingitud haiglaravile sattumise ning koguni enneaegse surmaga.

Neil pĂ€evadel, mil tahkete osakeste kontsentratsioon Ă”hus on kĂ”rge, on Helsingis tĂ€heldatud keskmisest enam nĂ€iteks hingamisteede haigustest pĂ”hjustatud surmajuhtumeid ning sĂŒdame- ja kopsuhaigustega haiglatesse sattumist.

TÀnavatolmust tingitud silmade ja hingamisteede ÀrritusnÀhtudele on viidatud epidemioloogilistes uurimustes ja need on paljudele linlastele tuttavad.

Kui vaadelda ĂŒksnes talveperioodi, siis tĂ€heldati tahkete osakeste kĂ”rge kontsentratsiooni seost sĂŒdame- ja veresoonkonnahaigustest tingitud haiglavisiitide kasvuga: osakeste tĂ”us kuupmeetris Ă”hus 10 mikrogrammi vĂ”rra ööpĂ€evas tĂ”stis haiglakĂŒlastusi ligikaudu 3% vĂ”rra.

Lisaks leiti viiteid tahkete osakeste mÔjust hingamiselundite haigustest tingitud surmajuhtumitele ning laste astmale, haiglassesattumisest rÀÀkimata.

Kevadperioodiga piirnevates analĂŒĂŒsides saadi viiteid osakeste seosest hingamisteede haigustest tingitud surmajuhtumite kohta.

Tallinnas hullem veel

Kuus aastat tagasi tehti Tallinna Keskkonnaamet tellimusel lĂ€bi „Osakeste keemilise koostise ja saasteallikate osakaalu hindamine Tallinnas“ uuring.

Tulemused olid soomlaste omadele sarnased: naastrehvid on suured linnaĂ”hu rikkujad. Aga olukord on hullem veel, sest autostumine linnas kasvab iga aastaga: vĂ€rske uuringu pĂ”hjal ĂŒletab autoga liiklejate arv bussi vms ĂŒhistranspordivahendiga liiklejate arvu Tallinnas.

Inseneride arvutuste jĂ€rgi kisuvad naastud 100 km kohta isegi kuni Ă€mbritĂ€ie asfalti ĂŒles – sĂ”ltub teekattest, teest ja ilmastikuoludest, aga kilogrammide kaupa puru lendab laiali kĂŒll.

Ülal said seonduvad terviseriskid mustades vĂ€rvides vĂ€lja toodud. Igast asfaldikilomeetrist muutub aastas 300 kg tervistkahjustavaks tĂ€navatolmuks.

Tallinnas mÔÔdab neli seirejaama abil linna erinevate piirkondade Ôhukvaliteeti. Muuhulgas mÔÔdetakse PM10 osakeste taset.

PM10 osakeste hulka Ă”hus seostatakse otseselt naastrehvidega. Tallinna vĂ€lisĂ”hu kvaliteedi mÔÔtmistulemuste ja aastaaruannetega saab tutvuda Eesti Õhukvaliteedi JuhtimissĂŒsteemi kodulehel. On pĂ€evi, kui Ă”hk on halb.

Ja ometigi ostetakse naastrehve rÔÔmsalt edasi, ehkki arvukad testid on nÀidanud, et hea lamellrehv on igal juhul parem kui kulunud vÔi odav naastrehv ka sÔidetavuse osas.

Tarmo Sulg tuletab autojuhtidele meelde: “Arvestades, et Tallinna talved on sageli 0-kraadiste temperatuuride juures ja sĂ”iduteed on valdavalt soolamĂ€rjad vĂ”ivad naastrehvi loodetud eelised osutuda puudusteks ning tuua endaga kaasa ootamatuid plekimĂ”lkimisi.”

Lamellrehv on teadlik otsus

Kuniks naastrehve ei maksustata ega keelustata, on lamellrehv Tarmo Sule sĂ”nul ĂŒhiskondlik keskkonnateadlik otsus.

Naastrehvid toodavad suurel hulgal tolmu, mis on seotud tÔsiste tervisekahjustustega. Igast asfaldikilomeetrist muutub aastas 300 kg tervist kahjutavaks tÀnavatolmuks. Kui seda tead, ilmselt valid lamellid!?

Tallinnas korraldatakse talverehvihooaja eel iga-aastaselt kampaaniat „Tolm Tapab“, mille peamine sĂ”num on linlasi naastrehvide kasutamise negatiivsetest mĂ”judest teavitada ja suunata neid tegema paremat valikut.

Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet on 2015. aastast paigaldanud linnaruumi tasuta reklaampindadele ka kampaaniaplakateid “ĂŒheskoos tolmuvabasse kevadesse” ja “tolm tapab”.

Need kutsuvad ĂŒles eelistama lamellrehve. Kampaania eesmĂ€rk on juhtida kĂ”igi tallinlaste tĂ€helepanu sellele, millist kahju tekitab naastrehvide kasutamine ja kui lihtne on seda linna ja inimesi ohustavat kahju Ă€ra hoida.

Pikk tee teadlike valikuteni

Soomlased on pĂ”hjalikult uurinud lamell- ja naastrehvidega autode juhtide liikluskĂ€itumise erinevusi. Selgub, et naastudel juhid tunnevad end kindlamalt… ja teevad rohkem avariisid.

Lamellrehviga kaasneb ennetavam liikluskĂ€itumine, see, millest me kĂ”ik salamisi unistame: autojuhi pilk on alati teel ning ta on valmis Ă”igeaegselt ohuolukordadele reageerima. Kas see teadmine paneb kedagi lamelle ostma – vaevalt.

Keskkonnateadlikkusele rĂ”humine: praegusel ajal keskkonnateemadest rÀÀkida on nagu kurtidele kĂ”rvadele laulda, sest inimesed on pidevast hĂ€daldamisest ja maailmalĂ”pu kuulutamisest tĂŒdinenud.

Teadmine, kuidas eraldada terad sĂ”kaldest ja posimine ning lauslollus teaduspĂ”hisest, puudub. Ja olgem enda vastu ausad: Tallinnas on vĂ”rreldes paljude suurlinnadega ikka vĂ€ga okei elada. Õhk on puhas ja parke jagub.

LĂ”puks on lamellrehvid vaid jÀÀmĂ€e veepealse osa ĂŒks nurgakene. PĂ”hiprobleem on autostumine: uus Reidi on esimestel pĂ€evadel olnud pigem ummikus kui sĂ”idetav, “Pargi ja sĂ”ida” on vĂ€heste hobi, ĂŒhistranspordiliinid on inimeste meelest aeglased ja ei ĂŒhenda Ă”igeid kohti jne.

Seni kuni keegi ei keela vÔi maha ei sure, sÔidame autoga nagu jaksame. Naelte klÔbinal.

*Suburbia ehk eeslinn. Suburbian ehk linnalÀhivallas elav inimene, kes loodab nautida maa-ja linnaelu eeliseid, aga saab mÔlemast selle kehvema poole

Kaanepilt: Uku Tampere

blank

Ylle on teinud teadus-, haridus- ja keskkonnateemalisi telesaateid ning töötanud vabakutselise (kirjutava) ajakirjanikuna. Alates 2015 WWCOTY rahvusvahelise kohtunikekogu liige. 2015. aastal pÀlvis Ylle riiklikult tunnustatud teaduse populariseerija auhinna. Acceleristas vastutab Ylle lehe vÀljaandmise eest ning kirjutab aeg-ajalt talle omase otsekohesusega

KOMMENTEERI SIIN