Koroonaviirus on kohal mis kohal. Poes napib teatud kaupu, koolid lähevad üle distantsõppele ja kontorid kaugtööle, karantiin kummitab. Panin kirja paar nippi, kuidas meie oleme segaduste ajal toime tulnud.
13. märtsist kehtib Eestis eriolukord, mis sulgeb kõik lustiasutused ja välistab suured kokkusaamised. 16. märtsist suletakse koolid, lasteaialaste vanematel soovitatakse järeltulijad koju jätta ning kus võimalik, minnakse üle kaugtööle. Riigiasutustest on seni teatanud nädalasest kollektiiv-kodutööst Keskkonnagentuur.
Poodides on järjekorrad nagu nõuka-ajal ja osa esmatarbekaupu on lettidelt kadunud. Kauplustes on väljas lustakad kirjad “homme tulevad uued makaronid” ja “see WC-paber on toodetud Eestis”. Tatart, jahu, kaerahelbeid ja mitmeid igapäevaseid kuivaineid tuleb mööda riiuleid taga otsida.
Inimesi valdab üleüldine maailmalõpumeeleolu: “Ma lähen täna elus viimast korda kinno” kirjutas keegi mu sõpradest FB seinal.
Kui Meediaettevõtete Liit andis teada, et pressiauhindade pidulikul üritusel osalenutel soovitatakse jääda 14 päevaks karantiini kuna ühel osalejal diagnoositi COVID-19 viirus, ummistus mu postkast kirjadest, kas minuga on kõik hästi – tänan muretsemast, olin tol reedel silmapõletikuga kodus, ja elasin auhinnatud kolleegidele kaasa.
Infot, pressikonverentse, arvamusavaldusi, hoiatusi, vandenõuteooriaid ja muud sarnast mudru on nii palju, et lihtsam on kõigele käega lüüa ja lasta asjadel isevooluteed minna.
Kuigi WC-paberit on kodus suure varuga ja kuivainetest piisaks polgu toitmiseks, lähed vaguralt poodi ja ostad kõike ja rohkem juurde.
Ja nagu sellest veel vähe oleks, kirjutas hobisünoptik Kairo Kiitsak, et 12. märtsi ööl vastu kolmeteistkümnendat ning reedet paisub tuul saartel ja mandril tormiks ja katused hakkavad jälle lendama. Täitsa pekkis…
Ka eelnecv öö oli päris valjult tuuline – seda aga ei pannud me keegi eriti tähelegi, sest pidevast pingest oimetutena ei jõudnud me ülereageerida.
Ühesõnaga, asi on läinud täiega lappama. Ja kuigi kõige mõttetum asi, mida paanikas inimesele öelda, on “jäta järele ja rahune maha”, siis jagan ma ikkagi paar nippi, mis aitavad oma elu üle tulevastel päevadel kontrolli säilitada.
Kõige värskemat infot koroonaviiruse kohta leiab Terviseameti lehelt
Nimekiri (rahulikult) kodus olemiseks
Võib juhtuda, et järgneva(d) nädala(d) palutakse inimestel viibida kodus ja võimalikult vähe ringi liikuda. Piiranguks on võimalik mõtestatult valmistuda:
- Pane kirja päevakava(d): millal töötad, mitu söögikorda, millal puhkad, kuidas pereliikmed jagunevad jms.
- Tee kodus inventuur: vaata üle puhastusvahendite, ravimite, toiduainete varud.
- Koosta koos pereliikmetega nädala menüü. Planeerige lihtsaid, koduseid toite (hakklihakaste, mannavaht jm)
- Soeta sügavkülma marju, külmutatud juurviljasegusid jms. mis annavad kiire vitamiinilaksu.
- Võta poenimekiri ja telli toit koju kui see võimalik või toidukappi. Barbora pakub ka kontaktivaba kojutarnet, kus kaup jäetakse ukse või värava taha, eeldusel, et see ei sisalda alkoholi.
- Valmistu kodus süüa tegema, sest toidukullerid ei pruugi enam toitu kullerdada.
- Vaata üle oma sõiduvahend(id): tangi paak täis, sea jalgratas sõidukorda.
- Klopi tolm matkariietelt: kui üleriigilist karantiini ei kehtestata, tuleks iga päev vähemalt paar tundi veeta värskes õhus, et immuunsüsteemi tugevdada.
- Mõelge välja, kuidas meelt lahutada: (audio)raamatud, Netflix, aga ka lauamängud, ristsõnad, sudoku ja kasvõi haapsalu salli heegeldamine või hobiauto kallal nokitsemine on igati asjaks aja täitmisel. Väga mõnusad on ka muinasjutu- ja fotoõhtud koos lähedastega. Need vanad vahvad auto(reisi)pildid!
- Mõtle oma koduloomade heaolule: kas neile jagub toitu? Kuidas nendega jalutamas käia? Üldise karantiini ajal on eelisseisundis muidugi need, kellel on oma aed või võimalus kasvõi õue peal ringi jalutada.
- Koduse ravimikapi sisu osas võib konsulteerida apteekriga, kõik vanaks läinud ravimid tuleb kokku korjata ning toimetada jäätmejaama kui piirangud on lõppenud.
Hoia vanadel ja noortel silm peal
Koroonaviirusega kaasnevad piirangud muserdavad kõige rohkem seeniore: suremus 60+ vanusegrupis suur ja just seepärast soovitatakse memmedest ja taatidest noorematel eemal hoida, et neid mitte nakatada. Reaalsus on see, et nad jäävad üsna üksinda.
Enamusel neist on moodne suhtlemisvahend – telefon. Ja seda tulekski kasutada helistamiseks. Kui üksielaval emal, isal või naabril on paanikanupuga valvesüsteem, tasuks kontrollida selle korrasolekut.
Kindlasti tuleks kirjalikult (ja suurte tähtedega) panna nähtavale kohale juhised, mida teha siis, kui tervis kehva on või rohud ootamatult otsa saavad: krooniliste haiguste põdejate puhul on oluline vajalike ravimite varu.
Tagumine aeg on end oma eakate naabritega tuttavaks teha ja anda neile märku, et nad ei ole üksi ja võivad teid appi kutsuda. Osas kortermajades tehakse toidujagamist: näiteks pannakse naabrimemmele ukse taha purgitäis suppi.
Viiruse kartuses ei peaks ega tohikski üksteise abistamisest loobuda. Me kõik saame vanaks, aga keegi ei tahaks olla elust ära lõigatud. Niisiis, hoidke kontakti, olge kõne kaugusel olemas.
Probleemiks võib saada toiduainete kättesaadavus seenioridele: linnades toimib kullerteenus, mujal tuleks omavahel kokku leppida, kes, millal ja kellele toidu toob. Inimene, kes poodi läheb, peab jälgima Terviseameti ettekirjutust.
Aga on veel üks nüanss: lapsed, kes on segaduses, stressis, osalises infosulus. Võtke aega nende jaoks, rääkige ning vastake küsimustele.
Lehekülg Tark Vanem jagab ühismeedias lihtsa spikri, kuidas lapse stressiga praeguses olukorras toime tulla. Lugege ja võtke kuulda. Nad loodavad täiskasvanutele. Meile.
Kui keegi haigestub
Võimalik, et keegi lähedastest haigestub ja seejärel langevad ülejäänud nagu doominokivid. See ei pea olema COVID 19, see võib olla tavaline tatitõbi, mis korraks eluisu ära võtab.
Meil on seks puhuks välja töötatud oma tugisüsteem: täiskasvanud proovivad omi asju ajada nii, et ei kuku korraga ja kodune majapidamine kummuli ei käi.
Näiteks magame eraldi tubades, tuulutame ja koristame hoolega. On juhtunud, et eraldimagamine venib paari nädala pikkuseks, sest viirus on vintske ja kord on siruli üks ja seejärel teine. Ent mis sellest, poekaubad ja isegi keemilise puhastuse saab koju tellida, pole vaja tuiata haigena.
Sügisel vaktsineerisime gripi vastu, kah kollektiivselt. D-vitamiin on hommikurituaalide ajal käeulatuses. Söögiajad on enam-vähem kindlad ja toidud heast toorainest. Märksõnadeks on “ennetus” ja “rutiin” ning “süsteem”. Proovige.
Abiks on ka paindlik töökorraldus: kodukontor võib olla kustahes maailmanurgas (mitte praegu muidugi!) ja tööd saab teha nii, et ei pea minema kontorisse teisi nakatama. Ka avalikud üritused ja inimestega kohtumised on tatitõvega ära käntseldadatavad. Keegi ei pane pahaks kui ausalt ütlete, et ei taha kedagi nakatada.
Segadus ja teadmatus on stsenaariumi sisse kirjutatud
Kõike, mis meid ees ootab, ei oska keegi ette ennustada. Teadmatus on väga halb kaaslane. Siinkohal on mul veel üks soovitus, mis tõenäoliselt paljudele ei pruugi meeldida, aga millest tõesti on abi liigse närvitsemise vältimiseks: tehke ekraanivaba(d) päev(ad) ehk loobuge pidevast uudistevoo ja ühismeedia rullimisest.
Kasutage nutitelefoni helistamiseks, leppige kokku, kes pereliikmetest teeb päevauudiste kokkuvõtte. Jooksvat infot saab Rahvusringhäälingu kanalitest, ja Terviseameti lehelt. Ülejäänud infomüra on mõistlik maha keerata.
Kui on võimalik, käige jalutamas, olge õues, tehke puhtaks aed ja viige läbi kevadine suurpuhastus – need tegevused hoiavad aju hoopis teistmoodi töös ja kui aed riisutud ning kodu puhas, on rahulolutunne garanteeritud.
Meil on praegusest kriisist palju õppida. Ühekorraga saavad meist mõistlikumad tarbijad ja paremad inimesed, kui on mahti toimuvat märgata ja mõtestada.
13. märtsi tormikaart
Põhja-Eestis ja saartel tuulas juba neljapäeva õhtul korralikult. Meil oli plaan minna mõneks päevaks oma maakoju Saaremaale, aga jäi katki see mõte mitmel põhjusel ning pealetulev torm on üks neist.
Olukord viirusetandril on segane ning kui juhtub, et kõigil tuleb jääda koju, tuleb väetimate eest hea seista. Reisimine, ka Eesti-sisene, kui see ei ole hädavajalik, ei olegi vajalik. Praegu on nii.
Ometi oleme optimistlikud: meie oma pisike maailmalõpp tõotab tõsist õppetundi. Elame oi kui huvitaval ajal ja praegu toimuv on vaid üks paljudest mullistustest. Ärge muretsege, läheb veel hullemaks. Jääme rahulikuks ja hoiame kokku.
Tänan Kairo Kiitsakut, kes hoiab põnevate ilmauudistega meid kursis. Kaanepilt: YT (5. märts 2020)
