Neil päevil ragistavad kümned ametnikud päid, istuvad koosolekutel, prindivad pabereid ja teevad pauerpointe – genereerivad tõenäoliselt mõttetult keerulist süsteemi automaksu kehtestamiseks. Ometi võiks seekord teha teisiti, lihtsalt!
Kui ma veel riigiametnik olin –kokku enam kui kümme aastat oma elust– tegin nalja: “Kuigi mõistus on mul kasin, siiski menetlen kui masin.” Ühest küljest nali, teisest küljest vahetevahel ka suurepärane kokkuvõte ametnikearmee ühisponnistustest.
Ma arvan end teadvat, mis praegu ministeeriumites ja nende allasutustes toimub: töögrupid raalivad ja analüüsivad, peetakse koosolekuid koosolekuaja kokku leppimiseks.
Ajurünnatakse, kuidas autosid maksustada ning kuidas seda kõike edaspidi hallata. “Teeme andmebaasi ja teise, rakendused peavad olema IT-riigile kohased.”
Ainult, et sellega pingutatakse tõenäoliselt üle ja tulemuseks on kurb puuks. Sada erinevat aspekti, tuhat erinevat subjekti. Võibolla keegi mõtleb isegi keskkonnasõbralikkuse peale. Ilmselt siiski mitte – sel korral on keskkonnast savi, sest riigikassasse on vaja raha. Kohe!
Lihtsuses peitub võlu, sest vastasel juhul võtab menetlemise kulu kogu tulu. Kui kunagi Soomes elasin, siis ühe linna ametnik ütles, et töötaja poolt ostetud eurose pastaka majanduskuluna kompenseerimine läheb linnale maksma ca 40 eurot.
Iga mõistusega inimene jättis kulu tagasi taotlemata. Ei tohi unustada, et mida lihtsam on süsteem, seda tulusam see on. Ja kõige lihtsam variant raha koguda on teekasutustasu!
Maksude tõstmine on okei, sest nagu elekter ei tule lihtsalt seinast, ei saa ka teid ehitada valimislubaduste ja muu poliitilise sõnniku pinnale. Hüved on toredad, aga keegi peab need kinni ka maksma!
Jätame kõrvale asjaolu, et autode ja teedega seonduva rahastuseks peaks idee poolest juba kütuseaktsiis ju olema, kuid et see kõige muu peale ära raisatakse, on raha vajaka.
Erandeid peaks olema ainult kaks
Esiteks: mis mõtet on maksustada riigiasutuste autoparki – see on lihtsalt raha taskute vahel liigutamine. Kellele on tegelikult vaja lisatulu rida riigieelarves, kui sama hooga esitavad asutused eelarvetaotlusi sama tulu taga oleva kulu maksmiseks!?
Teiseks: vähekindlustatud inimesed. Kui inimene elab pensionist, invaliidsusest, töötukindlustusest või muust sotsiaaltoetusest ehk on niigi ülalpeetav, siis miks nõuda temalt raha, et see hiljem teise bürokraatiamasina kaudu taas kompenseerida?
Teekasutustasu on igas mõttes tore, sest seda maksaksid ka turistid. Eurotripil peame me maksma küllalt rasket raha teiste riikide teedel sõites, las nad maksavad siin ka!
Näiteks Soomest laekuvatetele teekasutajatele võiks koostöös Tallinkiga luua võimaluse maksta tasu mugavalt koos laevapiletiga: reisija, auto, hommikusöök, kajut, teekasutustasu.
Boonusena jätaks selline süsteem tapmata hobiautonduse ning inimesele võimaluse säästa seeläbi, et kasutad autot natuke vähem.
Tegelik eesmärk ei tohi kaduma minna
Tegelik eesmärk peaks ju globaalseid probleeme vaadates olema autode kasutuse vähendamine, mitte tuksis ja laristava riigiaparaadi lappimine.
Küll võiks see süsteem olla kaheastmeline: odav ja mõistlik näiteks alla 100 kW võimsusega autodele – just need on tõenäolisemalt praktilised ja vajalikud sõiduriistad, mitte mingi elustiililisa. Võimsatele sõiduautodele aga kehtiks suurem maks.
Ei maksa unustada, et väljaspool suurlinnu ja Harjumaad ei ole auto pelgalt mugavusvarustus, rääkimata siis luksustootest. Minu kodukandis Saaremaal ei ole võimalik elada ilma vähemalt ühe autota majapidamises. Ei ole! Punkt!
Veel selle kuu lõpuni toimib Telia ja Ergo koostöös kunagi ammu sündinud mKindlustus, kus liikluskindlustuse poliisi saab aktiveerida selleks päevaks, mil autot kasutan. Geniaalne teenus, geniaalne toode, sest ma ei pea maksma seisuaja eest ning ühe linnukesega saan vajadusel kindlustuse päeva kaupa aktiveerida.
See peaks olema ka teekasutustasu põhimõte. Nagu ülevaatuse ja kindlustuse olemasolu on igale soovijale registreerimismärgi kaudu leitav, peaks olema ka teekasutustasu maksmine või mittemaksmine. Trahv võib olla krõbe!
Mul ei oleks vähimatki probleemi maksta teekasutustasu näiteks 50 senti iga sõidetud päeva eest. Ma tahaks nii, et kui oma 50 kW võimsusega Škoda Fabiasse istun, avan äpi ning aktiveerin auto kasutuse – täpselt nii nagu sai aprilli lõpuni kindlustusega teha.
Näiteks: sõidan 100 päeva aastas, ja maksan 50 eurot. Normaalne, see ei tekita ei viha ega löö hinge kinni ja on igati mõistetav.
Sõitude kohta laekub arve kord kuus või kord kvartalis ja näiteks koos mobiiltelefoni arvega. Või siis hoopiski maksan seda kord aastas tulumaksutagastuse arvelt nagu täna maamaksu? Meil on need süsteemid olemas! Kasutage ometi olemasolevaid võimalusi, ärge tehke järjekordset uut sodi!
Oma 96 kW igapäevasõiduki eest maksaksin aga nurisemata, et mitte öelda hea meelega näiteks 100 eurot aastas: korraga kogu aasta teekasutustasu maksjaid premeeritakse soodustusega just nagu kindlustus on soodsam korraga kalendriaasta eest makstes.
Aga 200 kW raketi omanik on tõenäoliselt jõukam tegelane, las tema siis maksab euro päevas või 200 eurot aastas. Sealjuures kulutab tema trandulett ka teed rohkem: suurem mass, laiemad rehvid, ägedam kiirendus.
Automaks on igati OK, kui see on korraldatud loogiliselt ja lihtsalt ning jätab mulle autoomanikuna võimaluse oma tulusid ja kulusid suunata.
