Mai lõpus täitub Tallinnas 100 aastat regulaarse bussiliikluse algusest. Kui 1922 saadi linnavalitsuselt luba 5 bussiliini pidamiseks, mis sõitsid kesklinnast Lasnamäe, Seevaldi, Kalamaja, Pirita ja Pirita-Kose suunas, siis sajand hiljem sõidutab linlasi 550 bussi 74-l erineval liinil.
AS-i Tallinna Linnatranspordi juhatuse esimees Deniss Boroditš sõnas, et sajandipikkune bussiliikluse toimimine on andnud võimaluse arendada suuremahulist ja pidevalt arenevat ühistranspordisüsteemi.
„Just arengu tunnustamiseks ning kogemuse meenutamiseks tähistame 100. aasta täitumist koguperepäevaga 22. mail Tallinna Vabanduse väljakul, kus saab uudistada ajaloolisi hittsõidukeid ning kaasa elada nostalgilistele, tänasele innovatsioonile teed rajanud mälestustele,“ ütles TLT juhatuse esimees. Ürituse kohta leiab rohkem infot siit.
Ta kirjeldas, et kui saja aasta eest alustasid 12-18-kohalised puupinkidega veoauto-tüüpi sõidukid regulaarsete liinivedudega, siis sajandi jooksul on elanikke teenindanud nii Rootsist pärit Scania Vabis bussidest koosnev bussipark ning sõjaeelsetel kasinatel aegadel ka puugaasigeneraatoritega bussid, mille jõuallikaks oli suur ahi.
Alates teise maailmasõja järgsest ajast on bussipark aga raugematult muutunud. Eestisse on jõudnud sõidukitootjate Opel, Renault, Volvo, MAN ja Mercedes-Benz bussid ning hiljem ka paljudele nostalgilisi mälestusi toovad Ikarused ja LAZid. Just need 100 aasta pöörded sõidukipargis ning ühistranspordisüsteemis on loonud tänase süsteemi, kus Tallinnas on Eesti võimekaim busside hooldus- ja remondidepoo ning kaasaegseim, senini uuenev bussipark.
TLT juhatuse esimees sõnas, et täna sõidab tipptundidel üheaegselt rohkem kui 430 bussi, mis läbivad aastas enam kui 30 miljonit liinikilomeetrit. „Tallinna ühistransporti kasutab aastas üle 100 miljoni sõitja, kelle liiklemisvõimaluse eest kannavad hoolt enam kui 1200 bussijuhti,“ tõi Boroditš esile.
Vaadates tagasi viimase sajandi arengutele, julgeb ta ennustada, et järgmise 100 aasta muutused saavad olema kordades mõjukamad nii tarbijatele kui kogu ühiskonna toimimisele. „Iga reis, mida tehakse, peab pakkuma lisaväärtust – olema turvaline, kiire ning mugav. Kui reaalne siht on see, et järgmise kümnendi keskpaigaks tuleb jõuda heitmevabade sõiduketeni, siis kaugemas tulevikus ei ole Tallinnas välistatud ei maa-alune ega ka õhutransport,“ ütles ta.
„Kui Tallinna Linnatransport palus noortel tulevikutegijatel ehk lasteaialastel joonistada futuurumi ühissõidukeid, siis väikeste kunstnike tööd ilmestavad hästi ootust ja ehk reaalsust, kuhu bussitransport suundub – tiibadega bussideni ehk õhutranspordini linnas,“ rääkis Boroditš.
Foto: TLT
