Tallinna gaasibussid tarbisid 2024. aasta esimesel poolaastal 28 241 MWh biometaani ning esmakordselt ületas biometaanil sõitvate busside osakaal 50%. Kodumaise biokütuse tootja võib rõõmustada: kogu nende toodang ostetakse pealinna poolt ära ja jääb veel puudugi.
AS Tallinna Linnatranspordi strateegiline eesmärk on olnud viia kõik linna gaasibussid üle eestis toodetavale biokütusele.
Kui eelnevate aastate biokütuse osakaal on kõikunud 30% ümber, siis tänavu on see esmakordselt ületanud 50% piiri.
Tallinna gaasibussides kasutatakse Bioforce Infra OÜ tarnitavat biometaani ja sedamööda, kuidas ettevõte on suuteline oma toodangut kasvatama, edeneb ka kütuse kasutamine pealinna ühistranspordis.
Bioforce toodab nn rohegaasi toiduaine- ja põllumajandustööstuse kõrval- ja jääkproduktidest. Rohegaasi on võimalik “villida” näiteks lägast ja sõnnikust: näitena võib tuua Bioforce`i ehitatud Siimani biometaanijaama ja surugaasitankla (CNG), kus kasutatakse biogaasi tootmiseks põhiliselt veiseläga, silo ja toidujäätmeid. Jaama aastane biometaani toodang on ligikaudu 1,5 millionit Nm3.
Tallinna busside “toitmiseks” ehitab ettevõte juba olemasoleva Aravete Biogaas OÜ tootmisüksusele lisaks ka uue jaama, mis hakkab aastas tootma ligikaudu 35 GWh rohegaasi.
Tooraine tuleb kõrval asuvast Aravete Agro lehmalaudast, ülejäänu tuuakse ka toidutööstusest ning toodang on mõeldudki peamiselt Tallinna gaasibussidele. Pealinna kasvava vajadusega suudetakse paari aasta pärast ka ühte sammu käia, mis tähendab, et gaasibussid linnapildist niipea kaduma ei pea.
Lisaks Aravete biometaanijaamale on käivitamisel tootmisüksus Ebaveres, ja viie aasta pärast on eesmärgiks toota juba 600 GWh biometaani, mis kataks kogu kohaliku transpordi nõudluse – lisaks pealinnale tahavad ka Tartu, Pärnu jt. linna usinalt nn rohegaasibusse kasutusele võtta.
TLT kui biometaanile ülemineku suurima toetaja vajadused loodame aga täielikult rahuldada juba paari lähima aasta jooksul,“ selgitab Uljas biometaanile ülemineku perspektiive.
Eestis kasutatakse biogaasi tootmiseks sea- ja loomasõnnikut, reoveepuhastite muda ning biolagunevaid jäätmeid, ehk siis tooret, millest tavatingimustes eraldub atmosfääri CO₂-st 28 korda ohtlikum metaan. Sellest lähtudes võib biometaani pidada nullemissiooniga kütuseks.
Kokku tarbis AS Tallinna Linnatransport 2023. aasta esimesel poolaastal 1 841 506,90 kg ehk 28 241 MWh biometaani. TLT bussidesse läks kogu Bioforce Group OÜ ning EKT Ecobio OÜ tehastes toodetud biometaan, lisaks veel märgatav osa Rohegaas OÜ toodangust.
Aasta lõpuks kaetakse biometaaniga 60% TLT gaasibusside kütusevajadusest. Aastal 2025 peaks kodumaise biometaani tootmine jõudma kogusteni, millega suudetakse rahuldada 100% TLT gaasibusside tarbimine.
Kaanepilt: Ylle Tampere
