2024 on Opeli jaoks eriline aasta, mis kulgeb elektrilise liikuvuse tähe all – esimest korda margi ajaloos on igast mudelist saadaval ka akuelektriline versioon. Alus taskukohasele ja uuenduslikule liikuvusele neljal rattal pandi aga juba 125 aastat tagasi.
21. jaanuaril 1899 sõlmis Wilhelm Opel, ettevõtte asutaja Adam Opeli poeg, lepingu lukksepp Friedrich Lutzmanniga, et osta tema Motorwagenfabrik (autotehas). See oli Opeli autotootmise stardipauk. Algas uus ajastu, mis muutis ajalugu rohkem kui pelgalt Rüsselsheimis. Edukas õmblusmasinate ja jalgrataste tootja Opel alustas 125 aastat tagasi seikluslikku teekonda seni tundmatule territooriumile.
Sellest ajast alates on tehastes üle Euroopa toodetud üle 75 miljoni Opeli sõiduki. Üks tänaseid müügihitte, Opel Astra kõige uuem põlvkond, on pärit Rüsselsheimist. Ajal, mil Opel tähistab autotootmise 125. aastapäeva, veereb koosteliinilt uuenduslike tehnoloogiate ja elektriajamiga kompaktklassi auto.
Opeli tegevjuht Florian Huettl: „Nagu Opel 125 aastat tagasi, seisame nüüdki uue ajastu koidikul. Toona sai ettevõttest autode ajastusse astudes teerajaja. Tänapäeval on Opel elektrilise autonduse pioneer, pakkudes igapäevakasutuseks sobivat heitmevaba liikuvust. Oleme oma pärandi üle uhked – näiteks uus elektriline Astra Sports Tourer, nagu esimenegi Opeli auto, pärineb Rüsselsheimist.“
1890. aastate lõpp: õmblusmasinatest ja jalgratastest autodeni
Opeli edulugu algas 1862. aastal. Adam Opel ehitas oma esimese õmblusmasina Rüsselsheimis ja pani sellega ettevõttele aluse. Opel arenes peagi üheks suurimaks õmblusmasinate tootjaks Saksamaal ja eksportis neid üle kogu Euroopa. Jalgrataste tootmisega pani Opel aluse oma järgmisele eduloole.
Esimene jalgratas ehitati Rüsselsheimis 1886. aastal ja nii sai Opelist üks esimesi jalgrattatootjaid Saksamaal. 1920. aastatel – paralleelselt autoäriga – kujunes Opelist maailma suurim jalgrattatootja, edule panid aluse selleks ajaks juba teise ilma lahkunud ettevõtte asutaja pojad.
Nad võtsid ka ette põhimõttelise kursimuutuse ja tegid Opelist motoriseeritud transpordivahendite tootmisettevõtte. Seoses jalgrattaäri langusega 1890. aastatel otsisid vennad Opelid uusi tooteid ja sattusid nii autode juurde. Fritz ja Wilhelm Opel külastasid 1897. aastal Berliinis esimest Saksa autonäitust ja kohtusid seal Friedrich Lutzmanniga.
Lukkseppmeister oli autosid tootnud aastast 1894 ja seetõttu oli tal kogemus, mida vennad Opelid otsisid. Ta kutsus vennad Opelid oma tehasesse Dessausse, kus Fritz ja Wilhelm nägid kohe Lutzmanni autotootmises suurt potentsiaali.
Kui alguses mõtlesid kõik asjaosalised koostööle, siis vennad Opelid tegid Lutzmannile ahvatleva pakkumise müüa kogu tootmine, sealhulgas maa, hoone ja töökoja sisseseade. 21. jaanuaril 1899 sõlmisid Wilhelm Opel ja Friedrich Lutzmann lepingu ostuhinnaga 116 887 marka ja tehas läks Opeli omandusse.
Kogu ettevõte koos töötajate ja masinatega koliti Dessaust Opeli peakorterisse Rüsselsheimis. Lutzmann ise määrati Adam Opeli autotehase Motorfahrzeug-Fabrik müügijuhiks.
Tootmise ja patentide omandamine tähendas, et Opel sai enda valdusesse aastatepikkuse kogemuse mootorisõidukite ehitamise vallas. Sealtmaalt valmistasid Lutzmann ja Opeli jalgrattatootmisest üle ostetud valitud töötajad autosid Opeli nime all selleks spetsiaalselt püstitatud hoones. Esimesed uute mudelite reklaamid ilmusid juba 1899. aasta kevadel ja kuulutasid: „Opeli mootorautod on parimad”.
125 aastat tagasi oli Opel-Patentmotorwagen System Lutzmann esimese Rüsselsheimis toodetud autona teedrajav saavutus, täna on selleks aga müügihiti Opel Astra kõige uuem põlvkond – Rüsselsheimis projekteeritud, arendatud ja toodetud.
Täiselektriline kompaktklassi universaal, üks esimesi omataolisi, jõudis maailma esmaesitluseni eelmisel aastal IAA Mobility raames. Elektriajam arendab 115 kW/156 hj ja 270 Nm pöördemomenti. Ja kui paljudel teistel elektriautodel on kiirus piiratud 150 km/h või 160 km/h, siis uue elektrilise Astra Sports Toureri tippkiirus on kuni 170 km/h. Sõiduulatus ühe laadimisega on kuni 413 km (WLTP).
Fotod: Opel
