Mõni nädal tagasi lõi Itaalia valitsus lamenti ja keelas Alfa Romeo Milano nime kasutamise – ei ole ilus anda kuulsa itaalia linna nime autole, mida valmistatakse Poolas! Ebaõnnestumisi uue mudelinime valikul on olnud aga läbi aegade ja ämbreid on kolistanud paljud tootjad. Teemegi ülevaate tuntumatest fopaadest.
Itaalia autotootja Alfa Romeo sunnitud Milano nimevahetusest ajendatuna sai heidetud pilk autoajalukku ning leitud tõendeid, et pea kõigil suurtel tegijatel on aeg-ajalt tulnud pead murda, kuidas oma võsukesi (ümber) nimetada. Ütle üks kole või imelik autonimi, et selle saaks ära vahetada või selle üle nalja heita!
Noppisime välja mõne kummalise näite, kindlasti leiaks neid rohkemgi, aga lähtusime valikut tehes tootjatest, kes on meiegi autosõpradele tuttavad. Algatuseks paar nimesegadust ja edasi hakkame nime pärast narrima, sest isegi vanasõna ütleb, et narri meest, aga mitte mehe mütsi. Auto pole selles süüdi kui sellele imelik nimi pannakse.
Milano nimi ei klapi Alfaga mitte
Tänavune aprillikuu, mis Alfa Romeo jaoks pidanuks tähistama rõõmsat uudismudeli kevadet, pööras hoopis horroriks, sest Itaalia tööstusministri Adolfo Urso eestvedamisel survestati tootjat auto nime vahetama.
Kompaktset taskumaasturit tutvustati eelnevalt Milano nime all, kuid kui selgus, et Alfa plaanib mudelit toota täies mahus Poolas, Tychy koostetehases, sekkus riigi valitsus valulikult ja käskis nime kohe ära vahetada. Nii sai nime Alfa Romeo Junior.
Milano-nimelise auto tootmine Poolas on seadusega keelatud – nii oli ja nii jääb, isegi kui see poleks esimene kord kui kodumaist valmistataks kusagil mujal.
Ja kuigi Alfa Romeo kinnitas, et Milano nimi on austusavaldus Milano linnale, kust Alfa Romeo oma alguse sai, ei veenanud see vihast Ursot.
Isegi see, et Milano nimi on juba kord piiri taga kasutuses olnud – Põhja-Ameerikas, tagaveolise Busso V-6 mootoriga 75 sedaani nimena – ei võtnud tuure maha. “Ei” jäi “ei”ks ja Junior tuleb.
Milano nimi Alfa ninal pole aga sugugi esmakordne, nimelt 2009. aastal alustasid itaallased sellenimelisega, paraku jäädi majanduslanguse tingimustes müügiga hätta. 2010. aasta müügitulemus oli poole võrra väiksem kui loodeti, Milano tehas suleti ja veel töötav projekteerimisosakond koliti Torinosse. Omanikfirma Fiat leidis, et mudeli nimi polnud lõpuni läbi mõeldud ning Milanost sai… Giulietta. Selle tootmine jätkus 2020. aastani.
Nagu Milano, on ka Junior veel üks nime kordusi: 60ndatel kasutas Alfa Romeo seda baasvarustuse nimena Giulia 105- ja 115-seeria kupee puhul.
Mitsubishi tühikargaja ja salat
Eestlastegi seas tuntud maasturi Mitsubishi Pajero nimi tulenes algselt Leopardus pajerosest, pampakassist. See uhke otselottide perekonda kuuluv kaslane on laialt levinud Lõuna-Ameerikas, kuid irooniliselt just seal, hispaaniakeelsetes riikides, ei saa Pajero nime kasutada selle halvustava tähenduse tõttu. Huvilised leiavad täpsustusi siit, kuid meie jääme neutraalse “tühikargaja” või “tühja jutu ajaja” juurde. Mida see maastur päris kindlasti ei ole.
Neis riikides, kus pampakassi ladinakeelsest terminist tuletatud Pajero kõõrdpilke põhjustas, muudeti see kas Monteroks või Shouginiks. Pajero tootmine lõpetati Põhja-Ameerikas 2006. aastal. Siinkohal väärib mainimist, et mudelist rääkides tuleb jälgida kohalikku hääldust. Jaapanlased hääldavad Pajero-nime [pad͡ʑeɾo]; inglased /pəˈhɛroʊ/; hispaania keeles kõlab see aga [paˈxeɾo]. Shougin tähendab jaapani keeles kindralit – ehk on nimesegadustest üldise harituse mõttes isegi kasu!
Mitsubishil on ette näidata üks kummaline nimi veel: Minica Lettuce ehk lehtsalat. Tekib küsimus, kas mudelit on kasvatatud nagu salatit, seda saab ainult salatirohelisena, see närbub ning tõmbub krimpsu või on ehituse kvaliteet pehme nagu salat… Ühesõnaga, kummaline. Veel enam, et väikeautol oli kolm ust: 2 sõitjatepoolset ja 1 juhiuks.
Jaapanlased on suured naljaninad
Toyota on tuntud oma väljapeetud turundusstrateegia poolest: enne ei kire, kui tibud on käes. Ometi leiab ka nende nimevalikust ühe, mis paneb pisut kulmu kergitama. Toyota Estima Lucida G Luxury Joyful Canopy ja selle derivaadid Emina ja Charm – mitte midagi ei saa aru! Ei saanud ka ostjad ning alles jäi Estima Lucida või ainult Estima. Sest olgem ausad, pikk ja lohisev nimi kõlab nagu turundustekst. Sealjuures segane tekst. Auto ise oli täiesti sõidetav, ruumikas mahtur.
Jätkame jaapani autotootjate naljadega: Daihatsu Naked – intrigeeriva nimega kompaktsõiduk, mida ostes ei teagi täpselt, kas sisse võib istuda üksnes riieteta või on auto kuidagi paljas. Noh, et uks on, aga tihend jäeti teadlikult panemata. Või mida see “paljas” selles nimes õieti tähendama peaks!? Ideid!?
Ka Mazda proovis olla vaimukas, andes 1999. aastal mikroautole nimeks Mazda Laputa. Euroopas seostub nimi Jonathan Swifti romaaniga “Gulliveri reisid,” kuid Jaapanis on lendavat saart peetud müütiliseks taevas asuvaks kindluseks, milleni igaühel on minna oma tee.
Kuidas seostub mikromõõtu masin lendava saarega? Või kas nimekomisjonis polnud ühtki hispaanlast? Täitsa asjakohane küsimus, kuivõrd “laputa” tähendab hispaania keeles kerglaste elukommetega naisterahvast, ja kuulus Myazaki samanimeline animefilm dubleeriti algselt hispaania keelde, nimetades saart “Lapunta”.
Siinmail on Subaru hästi teada-tuntud automark, eestlasi on nimetatud isegi subaru-rahvaks, sest rahvastiku peale ära jagades on meil suhtarvuna kõige rohkem Taevasõela-märgiga sõidukeid. Subaru BRAT on meile aga tundmatu.
“Brat” tähendab ingliskeelses slängis allumatut, tüütut last – olgu ta siis ATH või mitte, ärritav igal juhul. Mis mõlkus japside meeles, kui nad väikesele pikapile sellise nime andsid!? Ametlik versioon on: BRAT “Bi-drive Recreational All-terrain Transporter” (suurtähed annavad kokku auto nime).
Võimalik, et nimepanekul on siiski ka sügavam ingliskeelse kultuuriruumiga seonduv tagamõte, sest Subaru Brat muutis omal ajal käsitlust jaapani kastikatest, olles brändi USA-haru direktori “isiklik tellimusauto” sealse turu jaoks.
Kuuldavasti on Subarul plaanis Brat uuesti tootmisse tuua, mh täiselektrilisena. See oleks vast isegi lahe, sest arvata, kui pikaks veniksid konkurentide näod kui Subaru Brat pikap oma suurepärase nelikveoga kõigile pähe teeb.
Isuzu Mysterious Utility Wizard, lühendatult Isuzu MU on samuti Jaapani päritolu kummalise nimega auto – kolme- või viieukseline keskklassi kõikjalsõitja oli tootmises 1989. aastast 2004ni, saavutades üleilmselt popi sõiduki staatuse mitte nime vaid nimerohkuse tõttu. “Wizard”, eesti keeles “nõid” auto nimena on intrigeeriv ent siiakanti jõudis see mudel pigem eesliini võitlejana.
Lühikese teljevahega 3-ukselist versiooni müüdi Jaapanis Isuzu MU ja Honda Jazzi nimega, USA-s kasutati nimesid Isuzu Amigo ja hiljem Isuzu Rodeo Sport.
Mandri-Euroopas kandis kolmeukseline auto nime Opel Frontera Sport, Ühendkuningriigis kasutati nimetust Vauxhall Frontera Sport ja Austraalias Holden Frontera Sport.
Pika teljevahega viieukselist versiooni müüdi Jaapanis Isuzu Wizardina ning Põhja-Ameerikas Isuzu Rodeo ja Honda Passportina.
Opel, Vauxhall ja Holden müüsid viieukseliste mudelite ümbermärgistatud versioone Opel Frontera, Vauxhall Frontera ja Holden Frontera nime all.
MU-d müüdi ka Chevrolet Fronterana Egiptuses, Isuzu Cameo ja Isuzu Vegana Tais, Isuzu Frontierina Lõuna-Aafrikas ning Chevrolet Rodeona Ecuadoris, Colombias ja Boliivias.
Nissan Cedric YPY31 – nimi nagu keeruline matemaatikavõrrand. Kas kellelgi on aimu, mida YPY31 tegelikult tähendada võiks!? Meie teame! Luksuslik suur Cedric, mille tootmist alustati 1960. ning lõpetati 2015. aastal, oli populaarne taksona ja erisõidukina. YPY31 tähistabki erivarustuses politseimasinat või taksot. Ei mingit üle mõistuse matemaatikat!
Honda Life Dunk – pisiauto nime üle saavad ilkuda ka tänased ekraanides üles kasvanud noored, “dunk” on nimelt slängis inimene, kelle naljaka välimuse või käitumise üle saab nalja visata. Samas võib see tähendada ka korvpallis õnnestunud viset või hoopiski dipikastmest näputoidu läbitõmbamist. Praeguses kontekstis on autoke aga lihtsalt… veidra välimusega. Dunk, mis dunk.
Messiase nimi on 911
Jaapanlaste huumoorikate nimevalikute tasakaalustamiseks midagi ehedalt kestvat ja saksapärast. Kui peaks nimetama ühe mudeli, mis on elanud üle meie vanaemad ning tõenäoliselt elab üle ka meie lapselapsed, siis oleks see… Porsche 911.
See mudelinimi on kestnud aastakümneid ja usutavasti ei loobu tootja sellest ka rohepöördega ähvardades – kui sisepõlemismootor tuleb aknast välja visata, veerevad uksest täiselektrilised 911-d.
Nime 911 saamislugu on muuhulgas seostatud ka prantsuse lõvi ehk Peugeot` pahameelega. Nimelt tahetud Porsche 356 järeltulijat nimetada algselt 901-ks, kuid prantslased pahandasid konkurendi ahvimise peale – nende mudelivalikus on tänaseni kõik autod ju “keskelt nullitud”. Ei jäänud sakslastel muud üle kui panna 0 asemele 1 ja tulemuseks oli 911. Ihaldusväärseim, ikoonilisim, kauneim jne. Porsche. Number, mida imikudki une pealt öelda oskavad, isegi kui nad veel sõna “Porsche” kirjutada ei mõista.
Kokkuvõtteks
Euroopa ja USA autotootjate naljaraamatutesse kiikame pikemalt mõni teine kord, sest jutt läheks pikaks ning lugejal kaoks järg.
Üks on selge: autode nimevalik on omaette kunst, mida autovõõrikutest turundajad kohe kindlasti ei valda – neile jätkem ideaalmaastikud, kus tähendusrikaste nimedega toredad sõiduvahendid ringi lendlevad, kaunid inimesed sotsiaalmeediasse pilte postitavad ja üldse on elu nii… noh, rohkete lisadega ja suurte ekraanidega.
Totakad turundajad võiksid pandale pai teha, Fiat Panda on tootmises tänaseni. Tasub meenutada, et armsal ja mitmeotstarbelisel autokesel oli nimevalikuga samuti probleeme – algselt taheti selle nimeks panna Gingo, mis aga Renault`l kopsu üle maksa ajas, sest neil oli konkureeriv Twingo. Twingo, Gingo – sellest saaks lausa luuletuse! Poeesia asemel sai rahumeelne nimevahetus ja lapse nimeks Fiat Panda.
WWF-i looduskaitsjad on küll natuke protestinud, aga et auto on väike, ökonoomne, peab kenasti vastu ning sellega saab sõita nii linnas kui maal ja vedada frukte, pole nende kulmukortsutustel suuremat kaalu. Või mis sa pahandadki, Fiat tegi WWF-ile kopsaka annetuse ja sellega loeti probleem mõlemapoolselt lahendatuks.
Niisiis, sõbrad, mõelge hästi järele, kui oma lastele nime panema hakkate. Või autole, sest teatavasti on Plekk – Liisu pereliige, kellele hellitusnime andmine on lubatud. Eestis pidavat kõige rohkem olema Musu-nimelisi sõiduvahendeid. Elu on ilus!
Kaanepilt: Ylle Rajasaar
1 kommentaar
Lahe lugu !