Neljapäev, 28. märts 2024

Luuletaja ja muusik EiK paneb iganädalaselt kokku umbes 30-minutilise sõidumuusika playlisti, mida autos olles, rattaga pedaalides, pargis jalutades või ka kodus toimetades kuulata. Iga loo juures on lühike kirjeldus, miks just see pala kuulajat kõnetada võiks. Ava Spotify, vajuta “mängi” nuppu ja naudi!

On aeg teile ette kanda selle aasta viimane pooltund sõidu-, jalutamise- ja niisama meeleolumuusikat! Kokkuvõtteid ja lemmikute valimist ma tegema ei hakka, neid edetabeleid leiab sellel nädalal pea igast väljaandest. Selle asemel pakun peamiselt kireva valiku nendest julgetest, kes on otsustanud anda välja uusi laulusid just muusika-aasta nö “hallil alal”, kui edetabelid ja auhindade nominendid on juba lukus, aga 2023. aastakäigu arvepidamist pole veel avatud. Head kuulamist ja olgu teie 2022. aasta viimased hetked ilusad! Eelmise nädala esitusloend on siin lingil: EiK soovitab: Sõidumuusika – aga mitte ainult – nädal 51

Gorillaz “Skinny Ape”
Paar nädalat tagasi ilmutas Gorillaz veel ühe äärmiselt tugeva singli, mis jäi mulle eriliselt kõrva just oma magusa eklektika tõttu. Ülimalt nauditavad kasvatused, ootamatud ja lõbusast energiast tulvil hyperpopi-osad ning loomulikult seesama legendaarne sound, mida too innovatsiooni armastav “virtuaalbänd” juba aastaid on viljelenud.

The Killers “All The Things That I’ve Done”
Üks tuntumaid palasid sellelt Las Vegasest pärit maailmakuulsalt koosseisult. Tasub peomeeleolus uuesti üles kaevata ja mängima vajutada – millal viimati sa mõnda klassikaliselt raske andmisega 2004. aasta indie-lugu kuulasid?

Jeff Rosenstock, Laura Stevenson “Razor Love”
Jeff Rosenstock oli mu selle aasta kuulatumate artistide nimekirjas taaskord äärmiselt kõrgel kohal. Kui muidu on ta end skeenesse sisse laulnud just südantlõhestavate ja mõnusalt lärmakate pop-punk-lauludega, siis käesolev Neil Youngi töötlus on hoopis teisest ooperist. Trummimasin müristab tasakesi taustal ja klassika saab särava uue hingamise.

Dayglow, Endel “Then It All Goes Away – Dancing”
Oma singlitega “Can I Call You Tonight” ja “Hot Rod” raadioid vallutanud autor naaseb nüüd EP-ga, mis valmis koostöös rakendusega Endel – see muusika peaks teaduslikult tõestatuna mõjuma ajule rahustavalt ja inspireerivalt. Viimase kohta ma otsest hinnangut ei oska anda, ent lugu on kahtlemata hea näiteks autokõlaritest taustaks kuulamiseks.

Metronomy, Manni Dee “Loneliness on the run – Manni Dee Remix”
Mis ma muud oskan öelda, kui et suurepärane remix oma parimas mahlas! Vana hea suurte ja tümpsuvate staadionitrummidega rütm, mida vürtsitavad trioolidele löövad hi-hatid – suur laul, soovitatav kuulata valjusti.

Injury Reserve “Ttktv”
Miskipärast tuleb see hea kulgemisega väheke eksperimentaalsem laul mulle alati just pühade aegu meelde. Endiselt on kohutavalt kahju, et üks selle paar aastat tagasi tasapisi kuulsust koguma hakanud räpigrupi liikmetest pidi nii varakult meie hulgast lahkuma ning kunagi ei saa teada, kuhu nad oma loominguga edasi oleksid liikunud. Ometi on meile uudistamiseks jäänud kolm imehead albumit ning see pala, mis 2016. aastast alates mind talviti kummitama tuleb.

EiK, maria kallastu, Markus Nurmsaar, Harmo-Ron Kallaste “PUDEDAKS LUMEKS”
Lõpetuseks lisan siia ka killukese omaenda värskest materjalist. Kohtume juba järgmisel aastal kontserdil!

blank

Eik Erik Sikk (alias EiK) on eesti luuletaja, muusik, lavastaja ja montaažirežissöör. Viimase 8 aasta jooksul on ta avaldanud 6 plaati, neli neist koostöös plaadifirmaga TIKS rekords. Ta on teinud koostööd erinevate kodumaiste autoritega nagu Jarek Kasar, Sander Mölder, Maris Pihlap ja Stig Rästa. Acceleristas on Eik senini töötanud peamiselt just monteerijana, luues klippe koos klientidega nagu TalTech, Transpordiamet ning Toyota. 2022. aastal ilmub ERR-i "Eesti lugude" sarjas tema lavastatud ning monteeritud dokumentaalfilm, mille tiimi kuulus muuhulgas mitu Accelerista ajakirjanikku. Autorina keskendub Eik kultuuri-, keskkonna- ja teadusteemadele.

KOMMENTEERI SIIN