Taavi Torim, graafiline disainer ja 3D visuaalefektide looja on paljudele tuttav tänu ESTCube’i animatsioonidele, mis on üks osa suurest tööst, mille tulemusena võime Eestit nimetada kosmoseriigiks. Ka meie jutuajamise fookuses on 3D tulevik: Taavi on veendunud, et 3D prinditud auto on lähituleviku reaalsus.
Eesti Ekspress on Taavit omal ajal nimetanud kosmoselaevade maaletoojaks Eestis. Seda põhjusel, et mõni aasta tagasi jäid mehe ulmeline arvutigraafika silma NASA näituse stendide eest vastutanud ettevõtte juhile. ESTCube, millele Taavi andis näo, haagib kosmoseteemaga suurepäraselt.
“ESTCube ongi üks mu viimase aja töid, mille üle olen eriti uhke. Sattusin Mart Noormat kuuulama TEDx Tallinna raames 2012 aastal. Tema kosmosealane esinemine “Eesti kosmoseriigiks” oli niivõrd inspireeriv, et pakkusin end välja juhuks kui neil läheb vaja abi 3D visualiseerimisel,” meenutab Taavi.
“Mart võttiski minuga 2013. aastal ühendust, et ma looksin visuaalset materjali, mida enne ESTCube’i kosmosesse saatmist saaks avalikkusele näidata. Kuna kaameraga meest koos sateliidiga kosmosse saata oleks väga kulukas, lõin animatsioonid, mis tutvustavad ESTCube’i missiooni erinevaid etappe. Tehtud said raketiga orbiidile saatmine, maakera pildistamine ja päikesepurje väljakerimine.”
Taavi ütleb, et Mart Noorma hilisem tagasiside tehtud tööle tegi teda väga õnnelikuks – 3D visualisatsioonil oli oluline osa [wiki base=”EN”]ESTCube[/wiki] projekti populariseerimisel ja selgitamisel nii meil kui mujal.
“Reklaamiilmast tulnuna, kus visualiseerimine teenib pigem rohkem kliendile kasumi teenimise eesmärki, oli selline tagasiside eriti südantsoojendav. Oli hea tunne anda oma panus millegi suure ja olulise loomisel Eesti kosmoseriigiks pürgimisel.”
Su käsi on mängus ka ESTCube jätkuprojektis mis edukalt ka ühisrahastuse sai?
Jah, uue projekti visuaalides on minu käsi juba mängus. Enne ESTCube 2 projekti väljakuulutamist pöördus minu poole projekti üks eestvedajaid, Erki Kulu, palvega koostööd jätkata. Mul on selle üle väga hea meel, sest see on inspireeriv väljakutse. 3D-ta ei kujutaks ju ühtegi kosmoseprojekti ette.
Sa oled heas mõttes muusikahull tüüp, mäletan Sind omal ajal kuulamas mussi, millest me teised sel hetkel keegi midagi ei teadnud. Lisaks 3D-le oled kujundanud ka hulga visuaale eri albumitele.
Tõsi. Tuntumatest näiteks progeroki bändi Sound of Contact esimesele albumile olen teinud visuaali ning kahele nende muusikavideole 3D efektid. Ei saa öelda, et 3D-d vaja ei lähe.
Kuidas selline asi võimalikuks sai?
Minuga võttis ühendust Dave Kerzner, kes on üks bändi loojatest. Mingeid müstilisi teid pidi leidis ta mu videod Youtube’ist ja need meeldisid talle. Ma ei tea, kui paljud on kursis, et Sound of Contacti solist on Phil Collinsi vanim poeg Simon?
Olen ise ulmefänn ning meie visuaalne ja muusikaline maitse klappis kohe algusest peale – SOC-i sound pani kohe mõttes “pildi jooksma”. Muusika sarnaneb veidi Genesise progeroki perioodiga, kuid samas on neil kvaliteetsem ja filigraansem 21. sajandi helipilt.
Okei. See koostöö kõlab väga ägedalt, aga ma leidsin Su tööde seast midagi sellist, mis köitis teadushullu tähelepanu – Parkinsoni ravi ajusisese ravi 3D modelleerimine. Tundub ülivägev!
Jah, pead silmas ilmselt koostööd Helsingi ülikooli biotehnoloogiainstituudi ja PhD Jaan-Olle Andressooga. Aitasin visualiseerida uut tüüpi Parkinsoni ravi, mida tehakse ajusiseselt CRISPR/CAS meetodiga. Nähtavasti oli see mu kõige pikema ettevalmistava perioodiga projekt – storyboardi loomiseks ja lihvimiseks läks vähemalt 2 kuud, kuni lõpuks ravi toimemehhanismile pihta sain.
Kui oluliseks Sa hindad 3D osakaalu meie tänases elu-olus? Pisikesed printerid on juba paljudel, olen ise Saksamaal käinud teadusasutuses, kus juba prinditakse inimestele asendusorganeid, sh südant. Ja 3D animatsioon on asendamatu ka autonduses – ükski uudismudel ei pääse “renderdamisest” ehk siis disaineri visuaalide kolmdeestamisest.
Kui pilt ütleb rohkem kui 1000 sõna, siis hästi tehtud 3D animatsioon võib veelgi rohkem öelda. 3D graafika on praeguseks tootedisaini lahutamatu tuumikosa- ma ei kujutaks ette et praegu loodaks midagi ilma arvutite ja 3d programmideta.
3D visualisatsiooni osa on samuti väga olulisel kohal – suurem osa uute kontseptmudelite fotodest on tõesti 3D renderdused! Inimsilm aga hea töö korral n-ö päriselul ja 3D-l vahet ei tee.
Ja ei ole vajagi, see on mõeldud visualiseerima ja abistama disainereid nende töös ning ka ajakirjanikke nende uudislugude tegemisel – et oleks uudispommile pilt juurde anda… Aga 3D printerist on disaineri ja inseneri jaoks vähemalt sama palju abi. N-ö arvutiekraanilt maharonimiseks on vaja midagi käegakatsutavat.
Tead, mind häiris see, et kõik mu loodud 3D objektid või üldse kõik 3D objektid jäid ainult virtuaalseks ja “haaramatuks” mõttemänguks – neid võis vaadelda ainult läbi arvutiekraani. 3D printer võimaldab need virtuaalsed objektid reaalsuseks muuta.
Pidin endale tunnistama et 3D printimine ei olnudki nii lihtne kui alguses naiivselt arvasin. On siiki mitmeid tehnilisi ja kvalitatiivseid piiranguid ning soovitud 3D objekt tuleb enne printimist ekstrahoolikalt üle kontrollida ja valmistada ette masinasse laskmiseks. Ja ega iga mudel ei sobigi 3D printimiseks.
Jaa, aga ma tean, et Sa salamisi ikka nokitsed mingite oma 3D asjade kallal ka – mäletan, et printisid oma pojale erksinise plokkflöödi, mis nägi nii šeff välja, et hakkasin seda endale tahtma.
Jah, olen printinud küll lapsele mänguroboti ja endale kaamera rakise, tagavaratükke printerile olen ka teinud, lisaks igasuguseid makette ja prototüüpe. Isegi prilliraamid olen printinud. Paar minu disainitud 3D eset saab tasuta alla laadida Thingverse veebilehelt.
Ma leidsin sealt endale näiteks vuntsid! Päris šeff, movember võib tulla, soost ja east olenemata. Mis Sa kogu selle oskusega edaspidi peale kavatsed hakata?
Kavatsen õppida juurde. Võib-olla proovida kätt 3D arvutimängude peal või 3D UI (User Interface) liideste väljatöötamisel. Arengusuundi on palju, mänguväli lai, aga aega õppimiseks paraku kipub nappima.
Kordaläinud päevaks pean seda, kui ma olen midagi uut juurde õppinud või teada saanud. Iseenda täiendamisesse ja teadmistesse tasub investeerida, neid väärtusi ei saa keegi ära võtta.
Selle edasiarendamisega seoses… tead, Sa petsid mind ikka sajaga ära, kui näitasid FB-s oma ulmeliselt ägeda drooni 3D prinditud pilte. Ma päriselt ka arvasin, et Sul on see agregaat välja prinditud ja elusuuruses kasutatav! Olgem ausad, sellest droonist sai alguse ka mõte, Sind intervjueerida, et mis mees Sa tegelikult siis oled…
Droonilugu pean alustama hoopis kaugemalt, lapsepõlvest. Lapsena meeldis mulle väga Legodega ehitada (Soome sõpradelt saadud tuletõrjeautokomplekt oli suur haruldus, hoidsin seda hoolega). Sellele lisaks tahtsin autosid disainida – nii joonistada kui ka penoplastist välja lõigata ja pahteldada ja värvida.
1996. aastal ERKI-sse (nüüdne Kunstiakadeemia) disaini õppima minnes otsustasin graafilise disaini kasuks hoopiski. Tootedisainil ei tundunud Eestis siis veel väljundit ega perspektiivi olevat.
Viimased 20 aastat olen olnud palgatööl graafilise disainerina. Samas see autodisainipisk pole kuhugi ära läinud ja otsib võimalust ohje haarata. Nii et see droon on selline loominguline projekt, kus saab mängida erinevate vormidega ja püüdega luua visuaalselt ja konseptuaalselt loogiline ja nauditav tervik. Eks see 3D ongi suurekskasvanud poisikese Lego.
Ah, ära räägi suureks kasvamisest. “Suur” võib olla vaimselt ja füüsiliselt, ja nii, et säilib teatud maailmatunnetus, mis on kaasa tulnud lapsepõlvest. Mitu maailma ägedamat autodisainerit on tunnistanud, et nad ei ole oma lapsemeelsusel lasknud kaduda. Ian Callum näiteks. Aga tema, muuseas, teeb oma autod kõik alguses paberil valmis, ja siis võtab Jaguari 3D tiim üle.
3D print on autotööstuses kõvasti kanda kinnitamas: näiteks Koenigsegg prindib ise mootori turbojupid valmis, sest muul viisil neid toota on võimatu. 3D printimine annab võimalusi, luua palju kergemaid ja keerukamaid juppe kui seni kasutuses olnud tehnoloogitega.
On valmis ka prototüübid 3D prinditud keredega autodest. Lähima kümne aasta jooksul, aga võib-olla varemgi näeme kindlati 3D printimise eksponentsiaalset kasvu pea kõikides tööstusharudes, alates nanotehnoloogiast ja meditsiinist lõpetades ehituse ja lennukiteni.
Vaata Animaagi lehte Facebookis ja naudi 3D imemaailma
Visuaalmaterjal: Taavi Torim. Kaanepilt: Inga Torim
